Automaaler (4)

ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176
„Kutseõppeasutuste õppekavade arendus”
Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
Õppekava ” AUTOMAALER ”
üld- ja põhiõpingute moodulid

SELETUSKIRI

1. Õppekava eesmärk
Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised , praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab:

• iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides;
  
• planeerida , teostada ja hinnata oma tööd
  

ning kes:

• väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi;
  
• on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele ;
  
• omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust;
  
• omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks;
  
• tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel;
  
• oskab kasutada erinevaid teabeallikaid;
  
• töötab keskkonda säästes;
  
• oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ;
  
• vastutab enda ja kaaslaste turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades:
  
• omab motivatsiooni õpingute jätkamiseks
  

2. Õppekava üld- ja põhiõpingute moodulite koostamise alus
„Automaaler I” kutsestandard, mis on kinnitatud 31. mail 2005. a Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu otsusega nr 13.
3. Õppesisu koostajad
Virgo Tiitsu
Türi TMK, kutseõpetaja
Raivo Johannes
RKS, juhatuse esimees
Neeme Noppel
Vana -Vigala, autoeriala juhtõpetaja
Viktor Guź
Tallinn LMK, automaalri kutseõpetaja
Lauri Ert
Tallinna THK, autoeriala juhtõpetaja
4. Õppesisu
Õpisisu on esitatud moodulitena.
Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks.
Moodulite kirjeldused sisaldavad:

• mooduli nimetust ;
  
• mahtu õppenädalates;
  
• õppe-eesmärke;
  
• nõuded mooduli alustamiseks;
  
• õppe sisu;
  
• õpitulemusi;
  
• hindamist.
  

Üld- ja põhiõpingute moodulite koostamisel on lähtutud kutsealase koolituse eesmärkidest ja ülesannetest, kehtestatud kutseoskusnõuetest. Moodulite nimetused ja mahud on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Moodulite nimetused ja mahud

Mooduli nimetus
Maht õppenädalates
Sum-maar
Teooria
Praktiline töö
Praktika
Üldõpingud
39
15,5
16,5
7
1.
Arvutiõpetus
2
0
2
0
2.
Auto hooldamine ( puhtus )
6
0,5
2,5
3
3.
Auto lahti ja kokku komplekteerimine
6
0,5
2,5
3
4.
Auto vastuvõtmine ja üleandmine kliendile
3
1
1
1
5.
Erialane võõrkeel
3
0
3
0
6.
Keskkonnaohutus
1
1
0
0
7.
Klienditeenindus
1
0,5
0,5
0
8.
Kutse- eetika ja kvaliteedinõuded
1
1
0
0
9.
Liiklusõpetus
3
2
1
0
10.
Majandusõpetus
1
1
0
0
11.
Materjaliõpetus
2
2
0
0
12.
Pneumaatika ja hüdraulika alused
1
1
0
0
13.
Sissejuhatus erialasse
2
2
0
0
14.
Tehniline joonestamine
2
0
2
0
15.
Tehniline mõõtmine
1
0
1
0
16.
Tehnohoolduse- ja remondisüsteem
2
1,5
0,5
0
17.
Turvaseadised
1
0,5
0,5
0
18.
Tööseadusandlus
1
1
0
0
Põhiõpingud
36
6
17
13
19.
Ettevalmistustööd värvimiseks
3
1
1
1
20.
Klaasitööd
1
1
0
0
21.
Maalritöö materjalid
1
1
0
0
22.
Maalritööriistad ja seadmed
1
1
0
0
23.
Pindade värvimine
12
1
7
3
24.
Plastdetailide töötlemine
7
1
3
3
Praktika ettevõttes
20
Lõpueksam
1
Valikõpingud
4
Õppekava maht kokku
80
ÜLDÕPINGUD

ARVUTIÕPETUS

KOKKU
TEOORIA
PRAKTILINE TÖÖ
PRAKTIKA
2
0
2
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused töötada tekstitöötlus- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks ja turundustoiminguteks ning tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUSSÜSTEEMID. Arvutiga seotud põhimõisted ja terminid. Klaviatuuril olevate sümbolite ja klahvide tähendused. Tööakna elementide kasutamine. Menüüde ja nupuribadega töötamine. Töötamine paralleelselt mitme erineva programmiga. Töölaua korrastamine. Printeri kasutamine. Failisüsteemi kasutamine.
3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstiredaktori käivitamine ja sulgemine , menüüd ja nupuread, kiirkorraldused. Tekstisisestamise üldreeglid. Teksti formeerimine ja kujundamine. Graafika lisamine tekstidokumenti. Lõiguvormingu kasutamine. Päise ja jaluse kasutamine. Õigekirja kontroll. Tabelite koostamine ja kujundamine.
3.3. TABELTÖÖTLUS. Tabelarvutusprogrammi aknaelemendid. Tööraamat ja tööleht. Teksti, numbrite ja valemite sisestamine . Loetelu tegemine. Veeru ja rea lisamine, kustutamine, muutmine. Absoluutne ja suhteline lahtri aadress. Graafiliste elementide lisamine. Funktsioonide kasutamine. Andmebaaside mõiste ja sisestamise reeglid. Andmebaaside tegemine. Töölehtede lisamine, kustutamine, kopeerimine ja grupeerimine .
3.4. INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON. Elektronkirjavahetusprogrammide kasutamine ja häälestamine. Serveriaadressi muutmine. Aadressiraamatu koostamine ja kasutamine. Kirjale faili lisamine ja faili avamine . Netiketi mõiste. WWW brauseri kasutamine. Otsingumootorite ja kataloogide kasutamine.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid.
  

Õpilane oskab:

• töötada tekstitöötlusprogrammiga, vormistada töös vajalikke tekste;
  
• töötada tabeltöötlusprogrammiga;
  
• kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks ja turundustoiminguteks;
  
• kasutada arvutit tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.
  

5. Hindamine

Teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

AUTO HOOLDAMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
6õn
0,5
2,5
3
6 õn 0,5T/2,5L/3P (2 mootoripesu , 2 värvihooldust, 2 salongipuhastust)

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto värvkatte hooldamiseks, salongi puhastamiseks , mootoriruumi ja autopõhja pesuks . Oskab toimida keskkonnasäästlikult.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Keskkonnaohutus

3. Õppesisu

3.1. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE
3.2. VÄRVKATTE HOOLDUS . Pesemine. Kuivatamine . Vahatamine .
3.3. SALONGI PUHASTUS. Tekstiil-, plast -, puit-, nahk-, kummi-ja klaaspindade puhastus.
3.4. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine, pindade leotus , survepesu, kuivatamine. Järeltöötlus
3.5. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• Värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale
  
• Salongi hooldustehnoloogiaid, materjale
  
• Mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale
  
• Põhjapesu hooldustehnoloogiaid, materjale
  
• Sõiduki puhastamisel rakenduvaid keskkonnaohutusnõudeid
  
• Keskkonnasõbralikke puhastus- ja hooldusmaterjale,
  

oskab:

• pesta värvkatet
  
• kuivatada värvkatet
  
• vahatada värvkatet
  
• puhastada auto salongi: tekstiil-, plastik -, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindasid.
  
• kinni katta mootoriruumis seadiseid
  
• pesta auto mootoriruumi,
  
• teostada pindade leotust
  
• kasutada survepesu
  
• kuivatada puhastatud pindasid,
  
• peale kanda niiskuskaitse materjale
  
• teostada autokere põhjapesu
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

AUTOKEREDE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
6õn
0,5
2,5
3
6 õn 0,5T/2,5L/3P (kolme erineva automargi osandamine ja koostamine)

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised lukksepa tööriistadest, nende hooldusest, autode hooldusel ja remondil kasutatavatest eritööriistadest, nende hooldusest, lukksepatööde tehnoloogiast, autode osandamise ja koostamise põhimõtetest, sõiduki detailide hoiustamisest ja puhastamisest ning oskused kasutada lukksepa tööriistu, autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu, neid hooldada. Teostada lukksepatöid, osandada ja koostada autot ja puhastada autodetaile.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LUKKSEPA TÖÖRIISTAD. Momendimõõtevõtmed, -käepidemed. Elektritööriistad. Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.
3.2. AUTODE HOOLDUSEL JA REMONDIL KASUTATAVAD ERITÖÖRIISTAD. Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.
3.3. LUKKSEPATÖÖD. Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine . Keermestamine . Painutamine . Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd
3.4. AUTOKEREDE JA SALONGISISUSTUSE OSANDAMINE JA KOOSTAMINE
Uksed ja luugid – lukud, käepidemed, tõstukid, klaasid , peeglid jm nendega kaasnevad mugavusseadmed, ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine.
Valgustid, signaliseerimisseadmed - ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine.
Salongi sisustus , ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine.
Kere väline varustus - ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleerimine.
Kinnitusvahendid , ehitus, tööpõhimõte, avamine, kinnitamine ja reguleerimine.
3.5. AUTOKERE DETAILIDE PUHASTAMINE JA HOIUSTAMINE . Autokere detailide Puhastusmaterjalid ja – vahendid. Erinevate materjalide puhastamine.
Hoiustamise tingimused, laoruumid, riiulid, alused, konteinerid. Pakkimine, markeerimine.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• Lukksepa tööriistu ja nende hooldust
  
• autode hooldusel ja remondil kasutatavaid eritööriistu ja nende hooldust
  
• lukksepatööde tehnoloogiaid
  
• autode osandamise ja koostamise põhimõtteid
  
• sõiduki detailide hoiustamise tingimusi ja nõudeid
  
• autodetailide puhastamise nõudeid ja viise
  

Õpilane oskab:

• kasutada ja hooldada lukksepatööriistu, auto remondi ja hooldustöödel kasutatavaid eritööriistu
  

• teostada lukksepatöid
  
• osandada autot kooste rikkumata ja neid koostada
  
• puhastada autodetaile, neid komplekteerida, markeerida, säilitada
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

AUTO VASTUVÕTMINE JA ÜLEANDMINE KLIENDILE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
3õn
1
1
1
3 õn 1T/1L/1P (kahe kalkulatsiooni koostamine)

1. Eesmärk

Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused detailide defekteerimisest, eelkalkulatsiooni koostamisest, materjalide kulu kindlakstegemisest, töö mahu hindamisest ja arvestamisest ning tööde järjestuse kavandamisest, garantiitingimustest, CABAS programmi kasutamisest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Arvutiõpetus, Klienditeenindus, Kutse- eetika ja kvaliteedinõuded

3. Õppesisu

3.1. DEFEKTEERIMINE. Materjalidele esitatavad nõuded, Töödeldud pinnad, nende viimistlemise kvaliteet.
3.2. KALKULATSIOONIDE KOOSTAMINE..
Auto tehnoseisundi hindamine
Ettevalmistus- ja värvimistööde mahu hindamine ja arvestamine . Materjalide kulu ning tööde järjestuse kavandamine – CABAS programmi kasutamine
Kere tehnilise seisukorra hindamine, deformatsiooni määramine, keredetailide tööde mahu hindamine
3.3. GARANTIITINGIMUSED. Garantiinõuded sõidukitele ja töödele, garantiiaeg.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• detailide defekteerimist
  
• eelkalkulatsiooni koostamist
  
• materjalide kulu kindlakstegemist
  
• tehnilisi nõudeid sõidukitele
  
• ettevalmistus- ja värvimistööde mahu hindamist ja arvestamist
  
• kere tehnilise seisukorra hindamist ja deformatsiooni määratlemist
  
• keredetailide tööde mahu hindamist
  
• tööde järjestuse kavandamist
  
• Cabas programmi
  
• garantiinõudeid sõidukitele ja tehtavatele töödele
  

Õpilane oskab:

• defekteerida detaile
  
• koostada eelkalkulatsiooni
  
• kindlaks teha materjalide kulu
  
• hinnata ja arvestada ettevalmistus- ja põhitööde mahtu ning kavandada tööde järjestust
  
• kasutada CABAS programmi
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

ERIALANE VÕÕRKEEL

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
3õn
0
3
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused suhtlemiseks klientidega võõrkeeles ning saab aru võõrkeelsest remondijuhendist.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ERIALANE TERMINOLOOGIA . Autoremondiettevõtted. Erinevate automarkide tehnilised andmed. Autoosad. Tööriistad ja seadmed..
3.2. REMONDIJUHENDID. Mehaanik. Elektrik . Maaler. Plekksepp .
3.3. ASJAAJAMINE . Telefonivestlused. Kirjalik suhtlemine . Presentatsioonid. Müügialane sõnavara.

4. Õpitulemused

Õpilane teab:

• erialast võõrkeelset terminoloogiat,
  

oskab:

• vestelda erialaselt baassõnavara piires;
  
• koostada ametlikke kirju
  
• tutvustada võõrkeeles oma ettevõtet, seal pakutavaid tooteid ja teenuseid;
  
• leida vajalikku informatsiooni erinevatest remondijuhenditest;
  
• kasutada võõrkeelset remondijuhist
  

5. Hindamine

Teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul arvestusega (suuline vestlus ja kirjalik test).

KESKKONNAOHUTUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tööohutusest, keskkonnahoiust ja jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele ja masinatele . Tööohutusjuhend. Tuleohutus . Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll .
3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal.
3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes . Jäätmete esmane käitlus.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• tööohutuse eesmärke ja ülesandeid;
  
• tööohutuse õigus- ja normatiivakte;
  
• töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi;
  
• töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid;
  
• tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides;
  
• üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;
  
• esmase jäätmekäitluse põhimõtteid.
  

Õpilane oskab

• tegutsemist ohuolukorras;
  
• kasutuse nõudeid tulekustutus- ja esmaabivahendeid;
  

• keskkonna reostamise võimalikke ohte , ennetamist ja vältimist ning ohu teavitamisest.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga

KLIENDITEENINDUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
0,5
0,5
0

1. Mooduli eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised klienditeeninduse olemuset, klienditeeninduses kasutatavatest suhtlemistehnikatest, tüüpsituatsioonide lahenditest ja õpib väärtustama klientide ootuseid, vajadusi ja väärtushinnanguid ning teenindama probleemseid kliente. Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija oskab mõista ja teadvustada endale kohusetunde, vastutuse ja meeskonnatöö tähtsust klienditeeninduses ning suudab autoerialadel praktiseerides või töötades ettetulevate erinevate teenindussituatsioonid edukalt lahendada.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded suhtlemisel erinevate klientidega. Verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang .
3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine (tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine). Käitumisviisid: agressiivne, alistuv ja eirav käitumine, kehtestav käitumine. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek erinevate klientidega. Meeskonnatöö teeninduses . Isiksuse austamine. Kaebuste ja probleemide kliendikeskne lahendamine. Erinevate suhtlemissituatsioonide praktiline lahendamine

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• klienditeeninduse olemust;
  
• klienditeeninduses kasutatavaid suhtlemistehnikaid;
  
• tüüpsituatsioonide lahendeid.
  

Õpilane oskab:

• olla eneseanalüüsivõimeline;
  
• väärtustada klientide vajadusi ja väärtushinnanguid;
  
• teenindada ka probleemseid kliente;
  
• teadvustada endale kohusetunde, vastutuse ja meeskonnatöö tähtsust klienditeeninduses.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Praktilisi oskusi hinnatakse näidissituatsioonide läbimisel.
Mooduli koondhinne moodustub teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindena.

KUTSE-EETIKA JA KVALITEEDINÕUDED

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Mooduli eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite kujunemisest, töösuhetest ja kokkulepetest töökollektiivis, moraali mõjust töökollektiivis ning tööõhkkonda mõjutavatest teguritest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. EETIKA, MORAAL JA KÕLBLUS. Eetika mõiste. Moraal ja kõlblus. Moraali kategooriad, moraaliprobleem inimeses. Valikud. Moraali ja eetika probleemid töökeskkonnas. Religioon ja moraalinormid .
3.2. KVALITEEDINÕUDED.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• eetika olemusest;
  
• moraali kategooriaid;
  
• tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid;
  
• materjalidele, detailidele ja tehnoloogiale esitatavaid kvaliteedinõudeid;
  
• kvaliteetse teenindamise põhimõtteid.
  

Õpilane oskab:

• selgitada töösuhte kujunemist;
  
• hinnata töökeskkonda mõjutavaid tegureid;
  
• analüüsida suhteid kollektiivis ;
  
• analüüsida ja hinnata töö kvaliteeti.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi ja oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

LIIKLUSÕPETUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
3õn
2
1
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused B-kategooria autojuhi kvalifikatsiooni taotlemiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LIIKLUSEESKIRI .
3.2. LIIKLUSOHUTUS.
3.3. SEADUSANDLUS .
3.4. ESMAABI.
3.5. ÕPPESÕIT.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• liikluseeskirja sätteid;
  
• liiklusohutust;
  
• seadusandlust.
  

Õpilane oskab:

• anda esmaabi;
  
• ohutult juhtida autot liikluses .
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Praktilisi oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul esmaabi- ja sõidueksamiga.

MAJANDUSÕPETUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusalastest põhimõistetest ja seaduspärasustest ning turumajanduses toimivaid majanduslikke protsessidest ja toimemehhanismidest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. MAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Vajadused ja ressursid . Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Konkurentsimudelid ja hinnasüsteem.
3.2. RIIGI ROLL MAJANDUSES. Riigieelarve . Maksud ja nende olemus. Raha- ja eelarvepoliitika.
3.3. MAJANDUSLIK STABIILSUS. Sisemajanduse ja rahvuslik koguprodukt . Tööturg.
3.4. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenindus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud , kasum ja käive.

4. Õpitulemused

Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:

• majandusalaseid põhimõisteid;
  
• majanduses toimivaid põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid;
  
• riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi;
  
• turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi;
  
• ettevõtluse aluseid.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

MATERJALIÕPETUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
2õn
2
0
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused autode juures kasutatavate materjalide omadustest, ladustamisest, kasutamisest ja jäätmekäitlusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID. Omadused. Sulamid. Korrosioon ja korrosioonitõrje.
3.2. POLÜMEERSED MATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.
3.3. KÜTUSED. Liigitus. Märgistus. Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused. Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel. Jäätmekäitlus.
3.4. MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus. Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused. Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus.
3.5. HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.
3.6. ABRASIIVID JA GRAFIITMATERJALID. Liigitus. Märgistus. Omadused. Jäätmekäitlus.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

• mustade ja värviliste metallide omadusi;
  
• sulamite omadusi;
  
• korrosiooni olemust ja korrosioonitõrje viise;
  
• polümeersete materjalide liigitust , märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.
  
• kütuste liigitust, märgistust, hoidmisnõudeid, omadusi, ohtusid kütuste kasutamisel, jäätmekäitlust;
  
• määrdeainete liigitust, märgistust, määrdeainetele esitatavaid nõudeid, omadusi, hoidmisnõudeid, jäätmekäitlust;
  
• hooldusmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust;
  
• abrasiiv- ja grafiitmaterjalide liigitust, märgistust, omadusi, jäätmekäitlust.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

PNEUMAATIKA JA HÜDRAULIKA ALUSED

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised pneumaatika ja hüdraulika alustest, mis on eelduseks mootori, hüdropidurite , õhkpidurite ja automaatkäigukastide ehituse, tööpõhimõtete õppimisel.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. FÜÜSIKALISED SUURUSED.
3.2. ÕHU JA VEDELIKU FÜÜSIKALISED OMADUSED.
3.3. PNEUMAATIKA. Suruõhu ettevalmistamine. Pneumokomponendid . Elektro -pneumaatika komponendid. Pneumosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Pneumaatika kasutamine sõidukites.
3.4. HÜDRAULIKA. Pumbad . Töövedelikud. Hüdraulikakomponendid. Hüdrosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldus, skeemide koostamine. Hüdraulika kasutamine sõidukites.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• füüsikalisi suurusi, nende tähistusi ja ühikuid;
  
• õhu ja vedelike füüsikalisi omadusi;
  

• pneumaatika ja hüdraulika tingmärke ning skeeme .
  

5. Hindamine

Teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

SISSEJUHATUS ERIALASSE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
2õn
2
0
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode arengust, autode ja haagiste üldehitusest, ülesannetest, üldtööpõhimõttest ja tehnilistest näitajatest. Moodul annab õppijale ettekujutuse tänapäeva autode olemusest, aitab õppijal orienteeruda autoalastes terminites. Mooduli eesmärgiks on suurendada õppijates huvi valitud eriala suhtes, aidata õppijatel kohaneda õpikeskkonnaga.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppe sisu

3.1. AUTOERIALA ÕPPEKORRALDUS. Kooli dokumentatsioon . Tunniplaan .
3.2. ÕPPEKAVA SISU JA ÜLESEHITUS. Õppekava eesmärk, struktuur. Kohustuslikud üldõpingud. Kohustuslikud põhiõpingud. Valikõpingud. Õppetöö ajaline jaotus aastate lõikes. Hindamine.
3.3. ERIALA TUTVUSTUS. Autotehniku eriala tugevad ja nõrgad küljed. Sõidukite ja väikemasinate tehnilise hoolduse ja remondiga tegelevate ettevõtete tutvustus.
3.4. AUTO AJALUGU.
3.5. AUTOD JA HAAGISED. Liigitus. Üldehitus. Tähtsamate süsteemide ja sõlmede üldtööpõhimõtted. Üldandmed ja tehnilised näitajad.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• autotehniku õppekava eesmärki, sisu, õpitulemusi, hindamist;
  
• tehnilise hoolduse ja remondiga tegelevaid ettevõtteid;
  
• auto ajalugu;
  
• auto üldehitust;
  
• autode tähtsamate süsteemide ja sõlmede nimetusi ja üldtööpõhimõtteid;
  
• autode ja haagiste üldandmeid ja tehnilisi näitajaid.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

TEHNILINE JOONESTAMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
2õn
0
2
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tehniliste jooniste lugemiseks ja eskiiside visandamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA KEHA PROJEKTSIOONID.
3.2. MÕÕTMESTAMINE.
3.3. KUJUTISED MASINAEHITUSES.
3.4. VAATED.
3.5. LÕIKED, RISTLÕIKED.
3.6. LIITED .
3.7. TINGMÄRGID.
3.8. SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE, ESKIISIDE JA EHITUSJOONISTE LUGEMINE.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioone
  
• kujutisi masinaehituses
  

oskab :

• lugeda koostejooniseid, skeeme ja eskiise;
  
• visandada skeeme ja eskiise.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul arvestusliku tööga.

TEHNILINE MÕÕTMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
0
1
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised mõõteriistadest, nende ülesandest, ehitusest, tööpõhimõttest, algseadistusest, hooldusest ja säilitamisest ning tehnilise mõõtmise tehnoloogiatest, et tulla toime erinevate mõõtmistega autode juures.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. Tolerantsid ja istud .
3.2. Mõõtevead ja mõõtetäpsus. Mõõtmistehnoloogia põhimõtted, mõõtmisel tekkivad vead.
3.3. Mõõteriistad. Pikkuse- ja nurgamõõdikud. Autodele kohandatud pikkuste mõõteriistad. Kaalud. Rõhumõõteriistad (manomeeter, kompressomeeter). Tihedusemõõteriistad. Erimõõteriistad (vedeliku keemispunkti määraja, vedeliku niiskusesisalduse määraja jms). Momendimõõtevõtmed ja –käepidemed. Mõõteriistade hooldus ja säilitus.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb mõõteriistade ja rakiste :

• ülesannet;
  
• ehitust;
  
• tööpõhimõtet;
  
• hooldust ja säilitust;
  
• mõõtmistehnoloogia põhimõtteid;
  
• mõõtmistel tekkivaid vigu.
  

Õpilane oskab

• käsitleda autotöökodades kasutatavaid mõõteriistu.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.
Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

TEHNOHOOLDUSE- JA REMONDISÜSTEEM

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
2õn
1,5
0,5
0

1. Mooduli eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised autode tehnohoolduse- ja remondisüsteemist ning garaažiseadmete kasutamisest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. AUTODE TEHNOHOOLDUS . Autode töökindlus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. Hoolduse perioodsust mõjutavad tegurid.
3.2. TÖÖKOHAD JA TÖÖPOSTID. Kanalid. Garaažitõstukid. Kraanad . Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid . Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaažistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rataste seadenurkade kontrollstendid (rattasuunangustendid). Diagnostikaseadmed (diagnoosiseadmed). Pesuseadmed.
3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppeeksursioonid

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• tehnohoolde põhimõisteid;
  
• tehnohoolde perioodsust;
  
• töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaažiseadmeid.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga;

TURVASEADISED

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
0,5
0,5
0

1. Eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused passiivsete turvaseadiste ülesandest, ehitusest, tööpõhimõttest, tehnohooldest, diagnoosimisest ja nende käsitlemisest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Elektrotehnika aluste ja elektriseadmete moodulite läbimine.

3. Õppesisu

3.1. aktiivsete- ja passiivsete süsteemide jagunemine. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused.
3.2. Turvapadjad ja kardinad. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad.
3.3. pürotehnilised turvavööde eelpingutid. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil.
3.4. süsteemide diagnoosimine.
3.5. ohutusnõuded.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende üksikute osade ülesannet, ehitust ja tööpõhimõtet;
  
• turvapatjade –ja kardinate ülesanne, ehitus ja tööpõhimõte;
  
• pürotehniliste turvavööde eelpingutite ehitus ja tööpõhimõte;
  
• diagnoosimist
  
• ohutusnõudeid.
  

Õpilane oskab:

• lugeda rikkekoode;
  
• käsitleda passiivseid turvaseadmeid lahtiühendatult.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

TÖÖSEADUSANDLUS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Mooduli eesmärk

Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning oskused seista oma õiguste eest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja kohustused. Tööleping. Kollektiivleping.
3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG . Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine, katkestamine.
3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• töösuhteid reguleerivaid õigusakte;
  
• tööga seotud kohustusi.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

PÕHIÕPINGUTE MOODULID

ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
12õn
1
6
5

1. Mooduli eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused autokere ja detailide ettevalmistamisel värvimiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed.

3. Õppesisu

3.1. ETTEVALMISTUSTÖÖDE JÄRJEKORD, TINGIMUSED JA PLANEERIMINE .
3.2. PINNA PUHASTUS. Üldine tolmu-, rasva- ja silikooni eemaldus. Töödeldava pinna puhastus.
3.3. MATERJALIDE JA TÖÖRIISTADE VALIMINE, KASUTAMINE, HOOLDAMINE.
3.4. VIGASTUSTE KÕRVALDAMINE. Korrosiooni eemaldamine. Mõranenud, osaliselt koorunud, olmekahjustustega värvkatte töötlemine.
3.5. PINDADE TÖÖTLEMINE. Pesemine. Matistamine. Pahteldamine. Lihvimine . Kruntimine . Puhastamine.
3.6. EELTÖÖDELDUD PINDADE KONTROLLIMINE. Kontrollimine tahmaga. Kontrollimine proovivärvimisega.
3.7. MITTEVÄRVITAVATE PINDADE KINNIKATMINE. Kinnikatmine auto osalisel ja täielikul värvimisel. Kinnikatmine detaili värvimisel.
3.8. VÄRVITOONI LEIDMINE. Proovivärvimine. Värvikaardiga. Värvikoodiga.
3.9. LÕPLIK ETTEVALMISTAMINE VÄRVIMISEKS. Värvikambri puhastus ja kontrollimine. Värvi-, lakipüstoli puhastus ja kontrollimine. Suruõhuseadmete puhastus ja kontrollimine. Värvitava, lakitava pinna puhastus ja kontrollimine. Riietuse puhtus. Enesekaitsevahendite kontroll.
3.10. TERVISEKAITSE JA TÖÖOHUTUS

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb;

• ettevalmistustöödele esitatavaid nõudeid
  
• ettevalmistustööde materjale;
  
• ettevalmistustööde tööriistu ja seadmeid;
  
• värvkatte ja aluspinna vigastusi
  
• auto kerepinna ja detailide vigastuste töötlemise tehnoloogiaid ja töötlemise järjekorda;
  
• pindade töötlusviise
  
• eeltöödeldud pindade kontrollimise mooduseid
  
• mittevärvitavate pindade kinnikatmise nõudeid
  
• värvikambri ettevalmistust
  
• värvi- ja lakipüstoli ettevalmistust
  
• suruõhuseadmete ettevalmistust
  
• värvitava, lakitava pinna ettevalmistust
  
• värvimistööde riietusele esitatavaid nõudeid
  
• tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
  

Õpilane oskab;

• hinnata pinnakahjustusi ja töömahtu;
  
• määrata materjalide koguseid;
  
• puhastada töödeldavat pinda
  
• kõrvaldada vigastusi;
  
• lihvida
  
• pahteldada
  
• kruntida
  
• kinni katta pindasid
  
• pesta
  
• kontrollida eeltöödeldud pinda
  
• leida värvikoodi
  
• leida värvitooni värvikaardi ja proovidetaili värvimisega
  
• kontrollida värvikambri, püstoli, suruõhuseadmete
  
• kasutada õiget tööriietust
  
• oskab arvestada teistega töökeskkonnas
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.
Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

KLAASITÖÖD

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
3õn
1
1
1

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised sõidukite kereklaaside vahetamise tehnoloogiatest, kasutatavatest tööriistadest, erinevatest eeltöötlustoodetest, klaasiliimidest ning omandab oskused sõiduki erinevate kereklaaside eemaldamiseks ja paigaldamiseks.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Auto lahti ja kokku komplekteerimine

3. Õppesisu

3.1. KASUTATAVAD LIIMID , KRUNDID, AKTIVAATORID , PUHASTUSVAHENDID.
3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid . Käsinoad. Pneumonoad . Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid.
3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine , liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine
3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS
3.5. ERINEVAD KLAASITÜÜBID. Selge klaas, keraamilise pindega klaasid, polüuretaanist rant või eelnevalt pealekantud liimkattega klaas ( PAAS ), PVC või EPDM liistudega pakettklaasid
3.6. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. TÖÖOHUTUS.
Noaga ja lõiketraadiga eemaldamine. Madallõikamise meetod. Liimi täielik eemaldamine.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• klaasitööde tööriistu ja abivahendeid;
  
• klaasitöödel kasutatavaid materjale
  
• klaasi liike
  
• kaaside ladustamise, transportimise nõudeid töökohal
  
• erinevaid klaaside eemaldamise ja paigaldamise tehnoloogiaid;
  
• erinevaid eeltöötlustooteid ja liime.
  

Õpilane oskab:

• Kasutada klaasitööde juures vajaminevaid tööriistu;
  
• Eemaldada ja paigaldada kereklaase.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

MAALRITÖÖ MATERJALID

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevate materjalide kohta. Teab ja tunneb materjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja normatiive.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid.
3.2. LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch- brite ). Lihvimiskäsnad. Kärgkettad. Fiiberkettad.
3.3. PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid . Lahustid. Vahalapid.
3.4. KINNIKATMISE MATERJALID. Kiled. Paberid . Teibid.
3.5. VIIMISTLUSMATERJALID . Värvid. Lakid . Lahustid. Kinnitid . Sideained . Poleerimispastad.
3.6. EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid.
3.6. MATERJALIDE LADUSTAMINE . Nõuded ladustamisel kinnisel ja avatud tootel.
3.7. JÄÄTMEKÄITLUS.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• maalritöö materjale ja nende kasutamise ning valimise põhimõtteid;
  
• materjalide ladustamise nõudeid;
  
• jäätmekäitluse nõudeid.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

MAALRITÖÖRIISTAD JA SEADMED

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
1
0
0

1. Mooduli eesmärk

Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate maalritööriistade ja seadmete kohta.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID . Riietus. Kindad . Kaitsemaskid.
3.2. MATERJALIDE PEALEKANDMISVAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid. Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid.
3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin. Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks.
3.4. PUURIMISSEADMED.
3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, šablooni ja puhastusnoad.
3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid. Vee- ja õlieemaldid.
3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UV- ja IR kiirgurid.
3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID.
3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus.
3.9. PÜSTOLITE PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus.
3.10. VÄRVIKAMBRID. Üldehitus, tööpõhimõte, hooldus ja kasutus.
3.11. VÄRVILABORID. Värvi segamise seadmed. Elektroonilised kaalud. Värvikaardid.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• maalritöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid;
  
• erinevaid maalritööriistu ja seadmeid, nende hooldust;
  
• kuivatamisele esitatavaid nõudeid;
  
• värvikambri üldehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja kasutust;
  
• värvilabori seadmeid.
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.

PINDADE VÄRVIMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
12õn
1
7
4

1. Mooduli eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused pindade ning erinevate materjalide värvimisel ja lakkimisel, kasutades erinevaid tehnoloogiaid.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Maalritöö materjalid, maalritööriistad ja seadmed, ettevalmistustööd värvimiseks, arvutiõpetus.

3. Õppesisu

3.1. VÄRVIÕPETUS.
3.2. VÄRVIRETSEPTIDE LEIDMINE.
3.3. VÄRVI TOONIMINE.
3.4. VÄRVI SEGAMINE .
3.5. TEHNOLOOGILINE KAART.
3.6. VÄRVIMISE TEHNOLOOGIAD .
3.7. OSALINE JA TÄIELIK VÄRVIMINE. Kohtvärvimine. Detaili värvimine.
3.8. ERINEVATE MATERJALIDE VÄRVIMINE. Metall . Plast. Klaas. Puit.
3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine.
3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE.
3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi poleerimine.
3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne. Värvikihi mõõtmine. Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine.
3.13. VEAD VÄRVIMISEL, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna järeltöötlus.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• värviringi
  
• värviretseptide mõisteid
  
• toonimistehnoloogiat
  
• värvide segamisele esitatavaid nõudeid;
  
• tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid
  
• värvimistehnoloogiaid;
  
• viimistlustööde tehnoloogiaid;
  
• hajutustehnoloogiat;
  
• poleerimistehnoloogiaid;
  
• värvimise ja kuivatamise režiime;
  
• värvikahjustusi ja tekkepõhjuseid
  
• värvikihi mõõtmist
  
• nakkuvuse kontrolli
  
• tekkivaid vigu värvimisel, nende põhjuseid
  
• töödeldud pinna järeltöötlust.
  

oskab:

• kasutada värviretsepte
  
• segada värve
  
• leida vajalikku tooni
  
• kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid
  
• valida värvi tooni ja kogust;
  
• valida õige värvimistehnoloogia vastavalt aluspinnale;
  
• värvida;
  
• lakkida
  
• hajutada värvi ja lakki
  
• poleerida;
  
• kõrvaldada värvikahjustusi
  
• kasutada erinevaid lisa ja abiaineid;
  
• hinnata visuaalselt värvi kvaliteeti;
  
• mõõta värvikihti
  
• kontrollida nakkuvust
  
• mõõta värvi ja laki viskoossust
  
• kõrvaldada värvikahjustusi;
  
• hinnata lõpptulemust
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.
Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega.

PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
7õn
1
3
3

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised plastidest, nende kindlaksmääramisest, liitmise viisidest ja õgvendamisest, temperatuuride mõjust plastide põlemissaadustele, plastide remondimaterjalidest, autodes kasutatavatest plastidest ja nendega sobivatest lahustitest, pinnakujundusest, tugevate plastide remondist, sügavate kriimustuste remondist ning omandab oskused remontida plastdetaile, keevitada ja ühendada erinevaid plastmaterjale, kasutada plastide remondimaterjale, kujundada ja poleerida plastist detailide pindu ja remontida sügavaid kriimustusi.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. PLASTIDDE LIIGITUS. Termoreaktiivid ja hermeetilised plastid , plastide kindlaksmääramine.
3.2. PLASTIDE ÜHENDAMINE. Plastide keevitus ja keevitusviisid, plastide muud liitmise võimalused.
3.3. PLASTDETAILIDE REMONT . Plastide pinnakujundus, plastide remondimaterjalid, autodes kasutatavad plastid ja nendega sobivad lahustid, tugevate plastide remont, sügavate kriimustuste remont. Kuumaõhukeevitus, õgvendamine kuumutamise teel, temperatuuri mõju plastidele.

4. Õpitulemused

Õpilane teab ja tunneb:

• autode ehituses kasutatavaid plaste
  
• plastide keevitusviise
  
• plastide muid liitmise võimalusi
  
• kuumaõhukeevitust
  
• õgvendamist kuumutamise teel
  
• temperatuuri mõju plastidele
  
• plastide remondimaterjale
  
• autodes kasutatavaid plaste
  
• tugevate plastide remonti
  
• sügavate kriimustuste töötlus,
  

oskab:

• keevitada ja liita plaste
  
• teostada kuumaõhukeevitust
  
• õgvendada plaste kuumutamise teel
  
• poleerida ja kujundada pindasid
  
• remontida tugevaid plaste
  
• töödelda sügavaid kriimustusi
  

5. Hindamine

Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga.
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel.

PRAKTIKA

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
20õn
0
0
20

1. Eesmärk

Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija harjub töökeskkonnaga, valmistub töötamiseks kutsealal, omandab ja arendab praktilisi oskusi, õpib tundma autode ja masinate remondi ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist, saab iseseisva töö korraldamise ja teostamise kogemusi autode ja masinate remondi töös ja teenindusülesannete lahendamisel, klientidega suhtlemisel, arendab meeskonnatöö ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, rakendab praktikal saadud tööoskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks, mõistab tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi, et edukalt vastu võtta tööelu väljakutset ning õpib kohanema tööelu muutustega .

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Üldõpingute moodulite läbimine

3. Õppesisu

3.1. I PRAKTIKA - õpilane teeb puhastus-, vahatamis-, rehvi- ja tehnohooldetöid.
3.2. II PRAKTIKA - õpilane teeb detailide vahetamisega, reguleerimistega ja diagnoosimisega seotud tehnohooldetöid.
3.3. III PRAKTIKA - õpilane teeb detailide vahetamisega, reguleerimisega ja diagnoosimisega seotud tehnohooldetöid.
Praktika etapid:

• praktika planeerimine ja valmistumine;
  
• praktiline kogemus autode ja masinate remondiettevõttes;
  
• praktika analüüs ja hinnangu andmine.
  

Praktika eri etappide kestuse, aja ja koha määrab õppeasutus.

4. Õpitulemused

Õpilane oskab:

• järgida tööaegu, kinni pidada kokkulepetest;
  
• töötada konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile;
  
• määrata kindlaks auto remondivajaduse;
  
• kasutada garaažitööriistu ja -seadmeid ning oskab neid hooldada;
  
• teostada autode tehnilise hooldamise töid;
  
• demonteerida, deflekteerida ja koostada agregaate;
  
• töötada ohutult;
  
• töötada kollektiivis, olla koostöövalmis;
  
• suhelda kliendiga.
  

Konkreetsed tööoskused on kirjeldatud õpilase tööpassis.

5. Hindamine

Praktikal viibides täidab õpilane praktikapäevikut. Praktika lõppedes koostab õpilane praktika kohta analüüsi ja enesehinnangu. Õpilase poolt omandatud tööoskuste fikseerimiseks on tööpass, kuhu ettevõtte praktikajuhendaja annab hinnangu tööde sooritatuse kohta. Tööpassi kantakse ainult need konkreetsed tööd, mida õpilane on teostanud iseseisvalt ja milles tööandja on veendunud, et õpilane suudab neid iseseisvalt sooritada ka edaspidi.
Praktika koondhinne kujuneb praktikajuhendaja, koolipoolse juhendaja ja õppija enesehinnangu alusel.
Õpilase tööpass on esitatud lisas 2.

LÕPUEKSAM

KOKKU
TEOORIA
LABOR
PRAKTIKA
1õn
0,5
0,5
0

1. Eesmärk

Lõpueksamil hinnatakse õppija poolt õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi.

2. Nõuded mooduli läbimiseks

Läbitud kõik õppekavas ettenähtud moodulid

3. Õppesisu

Lõpueksam koosneb kahest osast:
test (teadmiste hindamine);
praktiline töö (praktiliste oskuste hindamine).
Enne praktilise töö tegemist peab õpilane sooritama testi.

4. Hindamine

Testi ja praktilist tööd hinnatakse eraldi. Eksami lõpphinne moodustub testi ja praktiliste töö koondhindena.
Praktiline töö loetakse sooritatuks, kui proovitöö vastab nõuetele ning töökultuuri ja tööohutuse osas on antud positiivne hinnang. Õppija koostab etteantud vormis raporti (tööleht), millele märgib sooritused, mõõtmistulemused, ilmnenud vead. Komisjon hindab töö sooritust, -kvaliteeti, tööks kulunud aega, töökultuuri ja tööohutuse nõuete täitmist vastavalt hindajale määratud kontroll-lehele. Vajadusel täpsustab eksamikomisjon oma hinnangut vestluse käigus.
Lõpueksami juhend on esitatud lisas 1.
LISA 2
Õpilase tööpass
Käesolev dokument, mis edaspidi kannab nimetust tööpass, on koostatud Sulle, autoeriala õpilane, õppepraktikal omandatud oskuste tunnustamiseks. Eesmärgiks on fikseerida omandatud oskused. Tööpass aitab nii Sinul kui ka tööandjal jälgida vajalike tööde sooritamist ja oskuste omandamist.
Juhul kui oled veendunud, et oskad iseseisvalt sooritada mõnda tööpassis kirjeldatud tööd, esita tööpass tööandjale ja palu endale anda vastav arvestustöö. Edukalt sooritatud arvestustöö korral kinnitab tööandja seda märkega tööpassi.
Iga kinnitatud tööoskus annab ühe punkti. Iga alajaotuse kokkuvõttes on märgitud praktika üldarvestuse saamiseks vajalik miinimumpunktide arv.
Tööpass ei asenda praktika aruannet vaid on selle täiendavaks osaks.
Kooli lõpetamisel antakse tööpass õpilasele.
Tööpass on Sinu visiitkaardiks tööleasumisel, olles Sinu teadmiste ja oskustepagasi otseseks infoallikaks tööandjale. See on Sinu investeering oma tööalasele edukusele.
Tööpass on kasutusel esmakordselt. Juhul kui avastad, et mõnda vajalikku tööd ei ole nimistus võid selle tühjadesse lahtritesse julgesti juurde kirjutada.
Hindamine:
C – saab selle tööga iseseisvalt hakkama, kuid vajab kohati juhendamist ja järelkontrolli
B – saab iseseisvalt hakkama, kuid vajab järelkontrolli
A – suudab töötada iseseisvalt.
Töö nimetus

Töökultuur
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Töökoja koristamine ja jäätmekäitlus (koristusvahendite kasutamine, jäätmete hoiustamine).

Oma ”brändi” loomine (riietus, töökoht , tööriistad, tööajast kinnipidamine jne).

Kaitsekatete kasutamine autol (istmetel, tiibadel, roolidel, põrandal).

Autotõstukite kasutamine ja auto paigaldamine tõstukile Turvalisus

Autotõstukite kasutamine ja auto paigaldamine tõstukile Turvalisus

Autotõstukite kasutamine ja auto paigaldamine tõstukile Turvalisus
Min 6 punkti
Töö nimetus

Auto pesu ja puhastus
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Mootori pesemine, sellega kaasnev kinnikatmine ja pesujärgne kuivatamine

Mootori pesemine, sellega kaasnev kinnikatmine ja pesujärgne kuivatamine

Polstrite ja sisustuse puhastamine, vahatamine jne.

Polstrite ja sisustuse puhastamine, vahatamine jne

Auto pesemine, vahatamine ja poleerimine

Auto pesemine, vahatamine ja poleerimine
Min 5 punkti
Töö nimetus

Lukksepa- ja keevitustööd
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Luksepatööd (keermestamine, plekikruvide valik ja paigaldus, keermesliite tegemine, kinniroostetanud keermesliite lahtivõtmine, murdunud poldi eemaldamine).

Luksepatööd (keermestamine, plekikruvide valik ja paigaldus, keermesliite tegemine, kinniroostetanud keermesliite lahtivõtmine, murdunud poldi eemaldamine).

Keevitustööd ( gaasikeevitus , elektrikeevitus, Mig- keevitus).

Keevitustööd (gaasikeevitus, elektrikeevitus, Mig- keevitus).
Min punkti
Töö nimetus

Info otsimine
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Andmebaaside kasutamine (remondijuhised, reguleerandmed, remondiajad, elektriskeemid ).

Diagnoositestri kasutamine (rikkekoodide lugemine, rikkekoodide kustutamine, hooldevälba näidiku nullimine).

Min punkti
Töö nimetus

Klienditeenindus
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine (esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine)

Tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine (esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine)

Tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine (esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine)

Töö teostamisel osade ja lisatööde müügioskus

Töö teostamisel osade ja lisatööde müügioskus

Kliendile töö üleandmine

Kliendile töö üleandmine

Kliendile töö üleandmine

Min 5 punkti
Töö nimetus

Ettevalmistustööd värvimiseks
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Aluspinna ja värvkatte kahjustuste töötlemine

Aluspinna ja värvkatte kahjustuste töötlemine

Aluspinna ja värvkatte kahjustuste töötlemine

Aluspinna ja värvkatte kahjustuste töötlemine

Aluspinna ja värvkatte kahjustuste töötlemine

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Detaili ettevalmistus värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus osaliseks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus osaliseks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus osaliseks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus osaliseks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus osaliseks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus täielikuks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus täielikuks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus täielikuks värvimiseks

Sõiduki ettevalmistus täielikuks värvimiseks
Min 20 punkti
Töö nimetus

Klaasitööd
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Kereklaasi eemaldus

Kereklaasi eemaldus

Kereklaasi eemaldus

Äärepleki ettevalmistus

Äärepleki ettevalmistus

Äärepleki ettevalmistus

Kereklaasi paigaldus

Kereklaasi paigaldus

Kereklaasi paigaldus

Min 8 punkti
Töö nimetus

Pindade värvimine
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Detaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Plastdetaili värvimine

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Detaili värvimine koos hajutamisega

Auto värvimine
Tehnoloogia

Auto värvimine
Tehnoloogia

Auto värvimine
Tehnoloogia

Auto värvimine
Tehnoloogia
Min 35 punkti
Töö nimetus

Keredetailide ühendamine
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Sõiduki keredetailide sobitamine

Sõiduki keredetailide sobitamine

Sõiduki keredetailide sobitamine

Sõiduki keredetailide sobitamine

Sõiduki keredetailide liitmine

Sõiduki keredetailide liitmine

Sõiduki keredetailide liitmine

Sõiduki keredetailide liitmine

Sõiduki keredetailide liidete töötlus

Sõiduki keredetailide liidete töötlus

Sõiduki keredetailide liidete töötlus

Sõiduki keredetailide liidete töötlus
Min 9 punkti
Töö nimetus

Plastdetailide töötlemine
3 erinevat liiki
Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud töö.
Töökoht:
asutuse nimi, aadress aeg,
Hinne
Töö vastuvõtja:
Nimi, ametinimetus, allkiri

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Plastdetaili töötlemine ------------------LIIK---------------

Min 8 punkti