Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja kasutusala.
.......................................................................... 13 2.9.1 Reeglid betooni tihendamiseks:.................................................................................... 13 2.9.2 Nuivibraator.................................................................................................................. 14 2.9.3 Järelhooldus.................................................................................................................. 14 2.10 Raketise eemaldamine....................................................................................................... 14 2.10.1 Raketise puhastamine ja edasiseks kasutamiseks ladustamine:..................................15 2.11 Eelvalatud betoonelemendid..............................................................................................15 2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on:.................................................................................15 2.11
samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist. Kivid ei tohi kokku puutuda omavahel ega raketisega. Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Joonis 7.19 Keldriseina kivibetoonmüüritise ehitamine: a raketise detail, b - üldvaade 24 Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases. Samadel tingimustel võib betoonisegus kasutada telliskillustiku. Betoonkonstruktsioonide tükke tohib kasutada ka niiskes pinnases. Kivikbetoonseina või vundamendipaksus peab olema vähemalt 40 cm
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid