Keevitus (0)

KEEVITUS


Projekti nimi: Mobile laboratories for 
improvement of STEM knowledge
 Projekti akronüüm: Lab4Stem, 
No. 2020-1-LV01-KA201-077502
Projekti kestus: 27 kuud,  
1. oktoober 2020 – 31. detsember 2022 Projekti rahastaja: ERASMUS+ Projekti juhtpartner on MASOC (Läti),  
projekti partneriteks on Eestist 
Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ ja 
Merkuur OÜ, Leedust LINPRA ja Viesoji 
Istaiga Vilniaus Jeruzales Darbo Rinkos 
Mokymo Centras (VJDRMC),  
Lätist lisaks ka Tehnobuss Latvia. Keevituse õppematerjalide koostajad:
Lauri Soosaar, Liis Proos (Merkuur OÜ)
Triin Ploompuu, Kaspar Kütt, Raul Kütt  
(Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ)
Keeletoimetaja: Helen Toom
Kujundaja: Virge Ilves (Iseloom OÜ) Õppematerjalidele andis eksperdi  
tagasiside Andres Laansoo  
(TTÜ keevitamise emeriitdotsent). Euroopa Komisjoni toetus selle väljaande 
koostamisele ei kujuta toetust sisule, 
mis kajastab ainult autorite seisukohti, ja 
komisjon ei saa vastuta väljaandes sisalduva 
teabe mis tahes kasutamise eest. Projekti sihtgrupid:
1) üldhariduskoolide 7.–9. klassi õpilased;
2) üldhariduskoolide haridustöötajad  (STEM ainete õpetajad, karjäärinõustajad 
ja tugispetsialistid); 3) sektori esindajad ja teised sidusrühmad,  kes soovivad olla seotud STEM teadmiste 
täiendamisega; 4) õppijad, teiste haridustasemete esindajad,  lapsevanemad, poliitikakujundajad. Projekti peamised tegevused ja oodatavad 
tulemused:
1) kõigile kättesaadavad STEM valdkonna  interaktiivsed ja digitaalsed koolitus materjalid 
(neljas keeles – inglise, läti, leedu ja eesti keeles); 2) õpetajatele suunatud juhendmaterjali  koostamine (neljas keeles – inglise, läti, leedu ja 
eesti keeles); 3) juhised sektori esindajatele STEM valdkonna  populariseerimiseks ja õpilaste toetamiseks 
(neljas keeles – inglise, läti, leedu ja eesti keeles); 4) 3 sündmust interaktiivsete digitaalsete  koolitus materjalide tutvustamiseks ja 
populariseerimiseks; 5) pilootkoolitused, mis on suunatud igas partner- riigis kuni 100le õpilasele; 6) õpilaste riiklik võistlus koolitusmaterjalide  täiustamiseks; 7) 3 projekti lõppsündmust;
8) STEM valdkondi populariseerivate artiklite  koostamine. Projekti peamised eesmärgid on:
1) STEM – õppe (teadus, tehnoloogia,  inseneeria, matemaatika) 
populariseerimine 7.–9. klassi õpilaste 
seas; 2) õpetajatele suunatud digitaalsete  ja interaktiivsete STEM valdkonna 
õppematerjalide väljatöötamine; 3) sektori ettevõtete esindajate kaasamine  STEM valdkondade populariseerimiseks.


Sisukord I osa. Üldine info .................................................6 II osa. Tehniline info ....................................... 18 III osa. Edasiõppimine ja karjääriinfo ......36 Testiküsimused ............................................... 40 Praktilised ülesanded .................................... 46 Kasutatud allikad .............................................54


Õppeaine nimi, milles saab keevituse moodulit kasutada: 
tehnoloogiaõpetus, karjääriõpe, ettevõtlusõpe. TEEMAD:   y Üldine info
Sissejuhatus ja ajalugu. Mõisted. Keevituse vajalikkus ja kasutus-
valdkonnad. Seadmed ja ohutusalane info. Päriselulised seosed 
(nt plastid, metallid). Tehnoloogia, inimene ja keskkond.  
Tehnoloogia tulevikuperspektiiv ja innovatsioon.   y Tehniline info
Keevituse liigid ja skeemid.   y Edasiõppimine ja karjääriinfo
Keevitaja amet, karjääri- ja edasiõppimise võimalused, ettevõtete lood 
ja tegevusalad.  Alapeatükkide eesmärk, ülesanded ja saavutatavad õpitulemuse:
I ÜLDINE INFO
Eesmärk ja ülesanded:   y anda õpilastele ülevaade keevituse olemusest ja vajalikkusest;   y mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning luua seoseid 
tehnoloogia ajaloo ja tänapäeva teadussaavutuste vahel;   y analüüsida keevitusega kaasnevaid võimalusi ja ohte;   y lõimida teoreetilisi teadmisi käeliste tegevustega ning lahendada 
päriselulisi probleeme. Mooduli nimi: KEEVITUS Eesmärk ja ülesanded: anda õpilastele ülevaade keevituse olemusest 
ja vajalikkusest, mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning luua 
seoseid tehnoloogia ajaloo ja tänapäeva teadussaavutuste vahel, 
analüüsida keevitusega kaasnevaid võimalusi ja ohte, lõimida 
teoreetilisi teadmisi käeliste tegevustega ning lahendada päriselulisi 
probleeme, tutvustada keevituse valdkonnaga seotud edasiõppimise 
ja karjäärivõimalusi, lahendada keevitusega seotud individuaal-, 
paaris- ja meeskonnaülesandeid. Saavutatavad õpitulemused (baseerub põhikooli riiklikul õppekaval 
ja tehnoloogiaõpetuse ainekaval):
Õpilane:   y näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning 
oskab väljendada oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma 
muutumise kohta;   y valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega 
kaasnevaid mõjusid ja ohte;   y valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid 
ja töötlemise viise ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja 
materjalide säästlikku kasutamist;   y omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest 
minevikus ja tänapäeval, teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga 
seotud edasiõppimise võimalusi;   y seostab keevituse teemat teiste õppeainete ja eluvaldkondadega.


Saavutatavad õpitulemused. Õpilane:   y näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid 
ning väljendab oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma 
muutumise kohta;   y seostab keevituse teemat teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;   y analüüsib keevitusega kaasnevaid võimalusi ja ohte;   y omandab teadmised keevituse vajalikkusest, kasutusvaldkondadest 
ja tulevikuperspektiividest. II TEHNILINE INFO
Eesmärk ja ülesanded:   y anda õpilastele ülevaade keevituse liikidest ja kasutusvaldkondadest;   y analüüsida erinevate keevituse liikidega kaasnevaid võimalusi ja 
ohte;   y seostada keevituse liike teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;   y lõimida teoreetilisi teadmisi käeliste tegevustega ning lahendada 
päriselulisi probleeme. Saavutatavad õpitulemused. Õpilane:   y näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning 
väljendab   y oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;   y seostab keevituse teemat teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;   y omandab teadmised keevituse vajalikkusest, kasutusvaldkondadest 
ja tulevikuperspektiividest;   y valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega 
kaasnevaid mõjusid ja ohte;   y valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja 
töötlemise   y viise ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide 
säästlikku kasutamist. III EDASIÕPPIMINE JA KARJÄÄRIINFO
Eesmärk ja ülesanded:   y tutvustada keevituse valdkonnaga seotud edasiõppimise ja 
karjäärivõimalusi;   y tuua välja nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete edulugusid 
ning kirjeldada keevitaja kui ameti rolli, ülesandeid ja vajalikkust 
tänapäeva tootmisvaldkondades. Saavutatavad õpitulemused. Õpilane:   y näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid 
ning väljendab oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma 
muutumise kohta;   y seostab keevituse teemat teiste õppeainete ja eluvaldkondadega;   y omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest 
minevikus ja tänapäeval, teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga 
seotud edasiõppimise võimalusi.


I OSA  Üldine info


7 I OSA   Üldine info Keevitus ehk keevitamine on meetod,  millega kahele või enamale detai­ lile antakse püsiv kuju. Seda tehakse 
kuumu tamise või surve kaudu. Keevita-
misel võidakse kasutada materjale, mis 
on keemilise koostise poolest sarna-
sed. Keevi tatakse põhimaterjali ja lisa-
materjali, mille tagajärjel toimub kahe 
materjali segunemine ning neist tekib 
keevisliide. Mitmeid materjale on või-
malik keevitada, näiteks metalle, klaasi, 
plaste, komposiite. Inimene, kes tegeleb ametialaselt keevita-
misega, on keevitaja. Keevitaja amet 
on püsinud enim nõutud spetsialistide 
esikümnes aastaid ning see on kõr-
gelt tasustatud amet. Keevitamine on 
tänapäeval väga oluline, kuna paljudes 
tööstusharudes kasutatakse palju metalle, 
mistõttu nende õige toimimine ja funkt-
sionaalsus on tähtis. Õigesti keevitatud 
metallid on töökindlad ja ohutud.


8 I OSA   Üldine info Ajalugu ja taust Keevitamise arengust rääkides saab alustada  juba iidsetest aegadest. Kõige varasemad  näited keevitamisest pärinevad pronksiajast, 
kust on leitud väikeseid kuldseid karbikesi, mis 
olid tehtud liigeste kokkusurumise teel. Hin-
nanguliselt valmistati neid karpe rohkem kui 
2000 aastat tagasi. Egiptlased ja Vahemere idaosa 
inimesed õppisid rauatükke kokku keevitama. 
On leitud palju tööriistu, mis valmistati umbes 
1000 aastat eKr. Alles 19. sajandil leiutati keevitamine sellisena, 
nagu me seda täna teame. 19. sajandi keskel leiu-
tati elektrigeneraator ja kaarvalgustus muutus 
populaarseks. 1800. aastate lõpus arendati välja 
gaaskeevitus ja lõikamine. Arendatud kaar-
keevitus süsinikelektroodiga ja metall elektroodiga 
ning kontaktkeevitus said laialdase rakenduse 
erinevates tööstusharudes. Prantsusmaal Cabot’i laboris töötav Auguste 
De Méritens kasutas 1881. aastal kaarsoojust 
akude pliiplaatide ühendamiseks. Temaga koos 
töötanud õpilane Nikolai N. Benadros sai esime-
sena patendi keevitamiseks. See oli süsiniku­
kaar keevituse  algus. Hapniku tootmine ja hiljem õhu vedeldamine 
koos puhumistoru või tõrviku kasutusele-
võtuga 1887. aastal aitasid kaasa keevitamise 
arengule. Esimene maailmasõda tõi relvastuse 
tootmise järele tohutu nõudluse ja keevitamist 
hakati kasutusele võtma. Paljud ettevõtted tek-
kisid Ameerikas ja Euroopas, et valmistada  Näide keevitamisest 19. sajandi lõpus.


9 I OSA   Üldine info nõuetele vastavaid keevitus masinaid ja elekt-
roode. 1920. aastal võeti kasutusele automaatne keevita­
mine. Seda kasutati kulunud mootorivõllide ja 
kulunud kraanarataste ehitamiseks. Autotööstus 
kasutas seda ka tagatelje korpuste tootmiseks. Sajandi keskel leiutati palju uusi keevitus-
meetodeid. 1930. aastal vastutas Kyle Taylor naelte 
keevi tamise eest, mis sai peagi laeva ehituses ja 
ehituses populaarseks.  Muud hiljutised keevitamise arengud hõlmavad 
elektronkiire keevitamise läbimurret 1958. aas-
tal, mis võimaldab kontsentreeritud soojus allika 
kaudu sügavat ja kitsast keevitamist. Pärast laseri 
leiutamist 1960. aastal debüteeris laser kiirega 
keevitamine mitu aastakümmet hiljem ja on 
osutunud eriti kasulikuks kiirel automatiseeri-
tud keevitamisel. Keevituse lühiajalugu 1 Keevituse lühiajalugu 2 Mis on keevitus?


10 I OSA   Üldine info Keevitust viib läbi keevitaja, kes on läbinud vas-
tavad koolitused ning omab piisavalt pädevust, et 
keevitamisega tegeleda. Keevitaja töö eesmärk 
on metalltoodete ja ­konstruktsioonide valmis­
tamine. Erinevaid keevitusviise on üle 60 ja neid 
liigitatakse kahte põhirühma:     sulakeevitus,     survekeevitus. Keevitaja põhitöö on keevitustööde ettevalmis-
tamine, tarindi ehk konstruktsiooni koostamine 
vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning 
järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab joo­
niste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja 
materjalide omaduste tundmist. Keevitamisprotsessis suunatakse kuumus metall-
osadele sulatades need kokku lahutamatuks tervi-
kuks. Seetõttu leiab keevitustöö palju rakendust 
laeva­, auto­ ning lennutööstuses, samuti talade 
ühendamises hoonete ja sildade ehitamisel, 
samuti remondi­ ning taastamis töödel.


11 I OSA   Üldine info Keevitusvaldkonnas võib eristada järgmisi 
erialasid:     keevitaja,     jootja,     leeklõikaja,     punktkeevitaja,     termiitkeevitaja. Keevitajad töötavad ehitusplatsidel koostöös ehi-
tajatega, autoremonditöökodades koos auto kere 
remondilukkseppadega, samuti torude keevitami-
sel soojusvarustuses, gaasivarustuses ja energee-
tikas, tööstuses erinevate seadmete remontimisel.  Keevitajal on võimalik täiendada oma kutse oskusi 
ja ennast arendada erialastel täiendkoolitustel 
ning praktiliste töökogemuste kaudu. Tehnoloogia arenedes luuakse pidevalt uusi või-
malusi ka kvaliteetsemateks keevitustöödeks ja 
tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmiseks. 
Rakendatakse automaatkeevitust, keevitus­
roboteid, keevitustraktoreid, kus keevitaja roll 
muutub protsessi jälgivaks ja vajadusel korrigee-
rivaks keevitusoperaatori tegevuseks.


12 I OSA   Üldine info Robotkeevitus on spetsiaalse 
robotiga tehtud automaatkeevitus. Portatiivne keevitustraktor GECKO Relssiga keevitustraktor RAILBULL K.Met punktkeevitusseadmed


13 I OSA   Üldine info Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaasi-
lõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi 
ja mehaanilisi käsitööriistu ning abivahendeid. 
Tööasendid varieeruvad vastavalt ülesandele, 
töötakse nii pikali- kui püstiasendis, käte asend 
võib olla ka pea kohal. Töötingimused ja -ohutus Töötingimused võivad olla muutuvad – töö- tatakse nii sise- kui välistingimustes. Tuleb  olla valmis töötama ebamugavas asendis, taluma 
temperatuurikõikumisi, kõrgust ja müra. Kesk-
konda eralduvad kahjulikud gaasid ja aerosoolid, 
mistõttu kvaliteetse ventilatsiooni olemasolu on 
äärmiselt vajalik. Kaarkeevitamisel kaasneb ultra-
violett- ja infrapunane kiirgus. Kaar keevitamisel 
ohtlikes ruumides tuleb arvestada ka elektrilöögi 
ohuga. Töökoha korrektse korraldamisega, nt 
venti latsiooniga ja individuaal sete kaitsevahen-
dite kasutamisega saab tervist kahjustavatest 
teguritest tingitud riske vähendada.


14 I OSA   Üldine info Keevitus­ ja jootmistöödega tegelevate inimeste 
töö on seotud pideva riskiga, mis on tingitud 
ereda leegiga põlevast kaarleegist, eralduvast 
mürgisest suitsust ja kuumade materjalide käsit­
semisest. Nad kannavad spetsiaalseid tööriideid, 
kindaid, käekaitsmeid, jalanõusid, pea- ja käsi-
kaitsemaske, kaitseprille ning kaitsekapuutse, 
mille külge on kinnitatud ka lisapaar prille. Kõik 
esemed on valmistatud tulekindlast materjalist. 
Prillid peavad kaitsma silmi nii kiirguse kui ka 
sädemete ja räbuosakeste eest. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits või-
vad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Värvitud 
pindade ja legeerteraste keevitamisel eralduvad 
mürgised ühendid. Kaitsegaasi keevitamisel eral-
dub suurel määral osooni. Samuti puutub keevitaja 
oma töös kokku nii tolmu kui muu saastu misega, 
samuti erinevate kemikaalidega, mis võivad üli-
tundlikel inimestel põhjustada allergiat. Keevitaja tööajast kulub suur osa keevitus-
seadmete häälestamisele, detailide koostamisele, 
räbu ja pritsmete eemaldamisele ning tulemuste 
visuaalsele kontrollile.


15 I OSA   Üldine info 1  Keevitusmask
2  Keevitusklaas
3  Keevitaja kapuuts
4  Keevitaja põll
5  Keevitaja kindad
6  Põlvekaitsed
7  Keevitaja turvasaapad 1 2 4 5 6 7 3 KEEVITAJA TURVAVARUSTUS


16 I OSA   Üldine info Kuna keevitajad töötavad ehitusobjektidel, on 
levinud vahetustega töö. Kutse eeldab valmis-
olekut töötada ka puhkepäevadel, riiklikel püha-
del, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ja öisel 
ajal (nt avariide likvideerimisel). Masina-, metalli- ja aparaaditööstuse ettevõtted 
hindavad keevitaja üldoskustest kõige enam 
tööohustusalaseid teadmisi. Põhioskustest ja 
teadmistest peetakse kõige olulisemaks erine­
vate töövõtete tundmist ning keevitamisel 
kasutatavate seadmete ja abivahendite tund mist. 
Peaaegu sama oluliseks loetakse ka erinevate 
materjalide tundmist ja tehniliste jooniste luge-
mise oskust ning keevitusalaste normatiivide 
ja standardite tundmist. Tööandjate hinnan-
gul tuleks enam tähelepanu pöörata erinevate 
materjalide tundmise oskusele. Lisaoskusena  peetakse vajalikuks lukksepatööde- ja auto-
juhtimisoskust. Isikuomadustest on olulisemad 
täpsus ning kohuse­ ja vastutustunne, samuti 
füüsiline  vastu pidavus. Keevitaja peab tundma ehitusega seonduvat, 
kutse alast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid 
ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke 
toimeid inimorganismile. Keevitamisel tuleb arvestada erinevate ohtudega, 
näiteks optiline kiirgus, elektri voolu st tulenev 
oht, käsitsemisvead, lenduvatest sädemetest 
põhjustatud tulekahju ja saasteained.


17 I OSA   Üldine info Keevitaja turvavarustus Tule- ja plahvatusoht Elektrilöök Keevitusgaas ja -suits Keevitaja kvalifikatsioon põhineb 
oskusel tunda ja teada keevitusega 
seotud muutujaid, näiteks keevitus-
protsess, toote vorm, keevisõmbluse 
profiil, lisamaterjalid, lehe ja toru 
mõõtmed, keevitusasend.


II OSA  Tehniline info


19 II OSA   Tehniline info Keevitust kui materjalide liitmismeetodit  kasutatakse laialdaselt nii masinatööstuse-,  energeetika- kui ehitusettevõtetes. Tööstuslikku 
metallkonstruktsioonide ja masinaehituslike 
keevistoodete valmistamist nimetatakse keevis­
tootmiseks.  Keevitamise eesmärk on liidetavate detailidega 
samaväärse keevisliite saamine, mille mehaani-
lised omadused (nt tõmbetugevus, katkevenivus, 
purustustöö löökpaindel) ei jääks alla põhimetalli 
omale.


20 II OSA   Tehniline info Keevituse eelised võrreldes teiste liitmis meeto-
ditega (nt jootmine, poltliitega ühendamine, neeti-
mine):     odavaim liitmismeetod püsiliidete 
valmistamiseks;     liidete kõrged mehaanilised omadused;     liiteid saab teha nii sise- kui välis-
tingimustes;     liited on kaalult kerged ja mõõtmetelt 
väikesed;     kõrge tootlikkus;     sobib erinevatele materjalidele, sh ka 
komposiitidele ja plastidele;     võib kasutada erinevates keskkondades, 
nt õhus, vaakumis, vee all;     võimalus protsesse automatiseerida, 
nt keevitusroboteid kasutada. Keevituse puudused:     enamus tegevusi tehakse käsitsi, 
seega keevitusega kaasnevad suured 
tööjõukulud;     paljude keevitusprotsesside kvaliteet 
sõltub keevitaja kutseoskustest;     ohtlik keevitajale, kuna see on 
energiamahukas ja kasutatakse 
kõrgepingelist elektrivoolu;     võivad tekkida keevitusdefektid;     sageli on vajalik pärast keevitust 
teostada liidete mittepurustav kontroll;     keskkonda eraldub mürgiseid ühendeid. Jootmine Neetimine


21 II OSA   Tehniline info Keevisliited on mittelahtikäivad lii-
ted, mis on teostatud keevituse teel. 
Keevitamist rakendatakse põhiliselt 
metalldetailide ühendamiseks, kuid 
keevisliiteid on võimalik kasutada 
ka mittemetalliliste detailide ühenda-
miseks (nt keraamika- ja plastmass-
detailid) või kombineerida metalsete ja 
mittemetalsete detailide ühendamist. Katteliide T-liide Nurkliide Otsliide Põkkliide Keevisliidete liike eristatakse keevi­
tatavate detailide vastastikuse asendi 
järgi:      põkkliidetel asetsevad 
liiteelemendid ühes 
tasapinnas ja põkkliited on 
tootmises üks levinumaid 
keevisliiteid;     katteliidetel paiknevad 
keevitatavad elemendid 
paralleelselt ning katavad 
üksteist osaliselt;     vastakliite ehk T­liite puhul 
ühendatakse ühe detail ots 
teise detaili külgpinnaga;     nurkliited on liited, mille 
puhul liidetavad detailid 
paiknevad teineteise suhtes 
täisnurga või väiksema nurga 
all ja neid keevitatakse piki 
ühist serva.     otsliidetel puutuvad liidetavad 
detailid kokku külgpindu pidi 
ning keevitamisel sulatatakse 
kohakuti asuvad otsad. Keevisliidete liigid Keevisõmbluseks nimetatakse 
keevis liite osa, mis moodustub 
keevitus vannis  oleva  sula metalli 
kristalliseerumisel. Keevisõmblused 
liigitatakse keevisliite tüübist lähtuvalt 
põkk- ja nurk õmbluseks. 


22 II OSA   Tehniline info Metallide liitmisel eristatakse kahte keevitusliiki:     SURVEKEEVITUSEL toimub 
liidetavate detailide servade metalli 
plastne deformatsioon, mille kaudu 
moodustuvad ühendatavate detailide 
osade aatomitevahelised sidemed 
ning seda pinda nimetatakse 
keevisõmbluseks. Survekeevitus võtab 
rohkem aega kui sulakeevitus, kuna 
protsess sõltub ühendavate materjalide 
füüsikalis-keemilistest omadustest, 
pinna seisundist, väliskeskkonnast 
ja teistest aktiveerimisvahenditest 
(nt hõõrdumine, ultraheli).  Survekeevituse hulka kuulub näiteks 
hõõrdkeevitus, otshõõrdkeevitus, 
plahvatuskeevitus ja ultrahelikeevitus     SULAKEEVITUSEL liidetakse täiendava 
soojusallika abil kahe liidetava detaili 
servad sulametalliga või sisseviidud 
lisametalli sulamiga ning moodustub 
metallide ühine sulametalli maht, 
mida nimetatakse keevisvanniks, 
mis omakorda jahtub ja moodustub 
keevisõmblus.   Sulakeevituse hulka kuuluvad näiteks 
käsi kaar keevitus,  gaaskeevitus, 
laserkeevitus,  plasma keevitus.


23 II OSA   Tehniline info Punktkontaktkeevitus Hõõrdkeevitus Plahvatuskeevitus Ultraheli keevitus


24 II OSA   Tehniline info Metallide keevitamise põhiviisid ja kasutusalad Eelised: lai keevitatavate materjalide valik, uni-
versaalsus, seadmete lihtsus, kasutatav erineva-
tes keskkondades, seadmete hea transporditavus, 
lihtne keevitusparameetrite seadistamine, hea 
keevitusõmbluse kvaliteet, madal müratase ja 
ostuhind. Puudused: väike tootlikkus, käsitöö kasutamine 
(ei saa mehhaniseerida), võivad tekkida keevitus-
defektid (nt palju alustus- ja lõpetuskohti), eraldub 
palju keevitusgaase. 1.  Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus  (MMA) ehk elektroodkeevitus Käsikaarkeevitust kasutatakse kõikide 
teraseliikide, malmi, nikli, vasesulamite 
keevitamiseks ja piiratult alumiiniumi 
remont  keevituseks.  Käsikaarkeevitus 
sobib peaaegu kõigis keevitusasendites 
keevitamiseks ning seda saab kasutada 
nii sise- kui välitingimustes, samuti vee-
aluseks keevituseks. Kasutusala: metallkonstruktsioonide valmista-
mine erinevates ruumilistes asendites.


25 II OSA   Tehniline info 3 5 6 7 4 1  Toitekaabel
2  Vooluallikas
3  Keevituskaabel
4  Maanduskaabel
5  Elektroodihoidja
6  Varraselektrood
7  Töödetail 1 2 KÄSIKAARKEEVITUSE TÖÖPÕHIMÕTE Käsikaarkeevitus 2 Käsikaarkeevitus 1


26 II OSA   Tehniline info 2. Gaaskeevitus Gaaskeevitus on sulakeevitus, kus soojus-
allikana kasutatakse põlemissoojust, mis 
on saadud põlevgaasi põlemisel erilises 
keevituspõletis. Gaaskeevituse abil võib 
kokku keevitada peaaegu kõiki metalle ja 
nende sulameid, mis on kaasaegses töös-
tuses kasutusel. Gaaskeevituse põlevgaa-
side hulka kuuluvad atsetüleen, propaan, 
looduslik gaas, vesinik, bensiini ja petroo-
leumi aurud. Gaaskeevitust rakendatakse 
kõige enam ehitus-, põllumajandus- ja 
remonditöödel. Kasutusala: väikese läbimõõduga torude keevita-
misel, eriti kütte- ja kuumavee süsteemide 
mon taažil,  vee-  ja  gaasitorustike  ning  teiste 
torukonstruktsioonide ühendamiseks. Eelised: sobib peaaegu kõikide laiemalt kasuta-
tavate metallide keevitamiseks, saab keevitada 
kitsastes tingimustes, keevitusõmblused on 
keevi tajale nähtavad, gaaskeevitusseadmed on 
suhteliselt odavad ja kergesti teisaldatavad. Puudused: madal tootlikkus, madal keevitus-
kiirus, gaaside kõrge hind ja kõrge plahvatus-
ohtlikkus, raskused stabiilse kvaliteedi tagamisel.


27 II OSA   Tehniline info  1 Atsetüleeniballoon
 2 Hapnikuballoon
 3 Kaitseklapp
 4 Hapnikuvoolik
 5 Atsetüleenivoolik
 6 Keevituspõleti
 7 Lisametall
 8 Gaasidüüs
 9 Keevitatav metall
 10  Leek 1 2 3 4 5 7 6 9 8 10 GAASKEEVITUSE TÖÖPÕHIMÕTE Gaaskeevitus


28 II OSA   Tehniline info 3. Kaitsegaasis kaarkeevitus sulava  elektroodiga (MIG/MAG) Keevitamisel sulava elektroodiga moo-
dustub keevisõmblus põhimetalli ja lisa-
metalli (elektroodi traadi) sulamisel. Selle 
tõttu nimetatakse MIG/MAG-keevitust 
ka traadikeevituseks. Seda keevitus liiki 
nimetatakse poolautomaatseks, kuna 
elekt roodi etteandmine on mehhaniseeri-
tud ja keevitusliikumine toimub keevitaja 
käe abil. Kaarkeevitus kaitsegaasis liigitatakse kasuta­
tava kaitsegaasi omaduste järgi kahte gruppi: MIG ehk kaarkeevitus inertgaasis (nt argoonis 
ja heeliumis, kasutatakse alumiiniumi- ja vase-
sulamite keevitamisel); MAG ehk kaarkeevitus aktiivgaasis (nt süsi-
happe gaasis ja selle segudes teiste gaasidega, 
kasutatakse roostevabade teraste keevitamisel). Kasutusala: sõidukite ehitus ja remont, teraskonst-
ruktsioonid, sillaehitus ja masinaehitus. Eelised: suurem tootlikkus ja keevituskiirus, või-
malik keevitada kõigis keevitusasendites, parem 
keevisõmbluse kvaliteet, lihtsam mehhaniseerida 
ja automatiseerida, lihtne kasutus ja lühike kee-
vitaja väljaõpe, sulametalli hea kaitse ümbritseva 
õhu eest. Puudused: vajalik gaasiballoon, mida tuleb perioo-
di liselt täita, keevituse läbiviimine õues on ras-
kendatud, kardab tõmbetuult.


29 II OSA   Tehniline info MIG/MAG-KEEVITUSE TÖÖPÕHIMÕTE  1 Toitekaabel
 2 Vooluallikas
 3 Voolikupakett
 4 Maanduskaabel
 5 Maandusklamber
 6 Töödetail
 7 Keevitustraat
 8 Kaar
 9 Keevituspõleti
 10  Kaitsegaasiballoon 1 6 9 3 4 5 8 7 10 2 MIG/MAG-keevitus 1 MIG/MAG-keevitus 2 MIG/MAG-keevitus 3


30 II OSA   Tehniline info 4. Keevitus sulamatu elektroodiga  kaitsegaasi keskkonnas (TIG­keevitus) TIG-keevitus on kaarkeevitus, mis toimub 
sulamatu elektroodiga inertgaasi kesk-
konnas. Kaitsegaasidena kasutatakse 
argooni ja heeliumit või argooni ja hee-
liumi segu. TIG- keevitusega on võimalik 
keevitada kõiki metalle.  Kasutusala: autotööstus, keemiatööstus, remont-
tööd (alumiinium ja magneesium ning nende sula-
mid), metallkonstruktsioonid, toiduainetööstus, 
laevaehitus, torujuhtmete ehitus, surve anumate 
ja katelde ehitus. Eelised: sobib kõikide metallide keevitamiseks, 
väga hea kvaliteet, ühtlane keevisõmblus, lisa-
metall ei ole tingimata vajalik, automatiseerimise 
võimalus, saab kasutada kõikides keevitusasen-
dites, sobib hästi õhukese metalli keevitamiseks. Puudused: väike tootlikkus ja keevituskiirus, 
tuleb jälgida erilisi puhtusnõudeid, ei sobi paksude 
materjalide töötlemiseks, protsess nõuab vilumust, 
kaitsegaasi kõrge hind.


31 II OSA   Tehniline info TIG-KEEVITUSE TÖÖPÕHIMÕTE  1 Toitekaabel
 2 Vooluallikas
 3 Keevituskaabel
 4 Maanduskaabel
 5 Maandusklamber
 6 Keevituspõleti
 7 Töödetail
 8 Lisametall
 9 Kaar
 10  Kaitsegaasiballoon 3 4 6 7 8 1 9 2 10 5 9 TIG-keevitus TIG-keevitus 2


32 II OSA   Tehniline info 5. Plasmakeevitus Plasmakeevitus on kaarkeevituse protsess, 
kus soojusallikana kasutatakse kokku -
surutud plasma energiat. Kasutusala: autotööstus, mööblitarvikute valmis-
tamine. Lisaks keevitatakse erinevaid titaani-, 
nikli- ja alumiiniumisulameid, nt roostevabast 
terasest ja alumiiniumist survemahuteid ja torus-
tikke.  Eelised: suur keevituskiirus, keevituse hea kvali-
teet, automatiseerimise võimalus. Puudused: seadmete kõrge hind, plasmapõleti 
suured gabariidid, mis võib piirata ligipääsu 
keevi tuskohale kitsastes tingimustes, plasma-
põleti düüside kulumine. Plasmakeevitus


33 II OSA   Tehniline info 6. Laserkeevitus  Laserkeevitusel kasutatakse metallide 
liite kohale suunatud laserkiirt. Valguskiire 
allikaks on optiline kvantgeneraator ehk 
laser. Kasutusala: metallide, plastide ning komposiit-
materjalide liitmiseks näiteks elektroonika-
töös tuses, laevaehituses ja autotööstuses ning 
erinevate materjalide lõikamiseks, jootmiseks ja 
keevisõmbluste puhastamiseks. Samuti kasuta-
takse laserkeevitust näiteks ehete ja prilli  raamide  parandusel. Eelised: suur keevituskiirus ja tootlikkus, keevi-
tuse hea kvaliteet, keevisliite head mehaanilised 
omadused, automatiseerimise võimalus. Puudused: seadmete kõrge hind ja suhteliselt 
väike kasutegur, täpsete toorikute kasutamise 
vajadus. Laserkeevitus


34 II OSA   Tehniline info Allveekeevitus Roostekahjustuse parandamine vee all Tehniline sukeldumine Allveekeevituse ohud Huvitavad näited! 1. Allveekeevitus Pealtnägija: Eesti tuukrid Norras


35 II OSA   Tehniline info 40 põnevat keevitusprojekti Unikaalsed metallskulptuurid Metallijääkidest mootorrattad 2. Keevituskunst


III OSA  Edasiõppimine ja karjääriinfo


37 III OSA   Edasiõppimine ja karjääriinfo  
Keevitamist saab Eestis õppida  
järgmistes kutsekoolides  
nii eesti kui ka vene keeles:     Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool      Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus      Pärnumaa Kutsehariduskeskus      Viljandimaa Kutsehariduskeskus      Tartu Rakenduslik Kolledž      Rakvere Ametikool      Võrumaa Kutsehariduskeskus 2016. a OSKA tööjõu-uuringust selgus, et Eestis 
töötab 4370 keevitajat ja tööjõu vajadus püsib 
stabiilselt. Uuringuga on võimalik tutvuda siin.


38 III OSA   Edasiõppimine ja karjääriinfo Keevitaja kutsetunnistusi annab nii 
värske tele kutsekooli lõpetajatele kui ka  
töö maailma esindajatele välja kutseandja 
Eesti Masinatööstuse Liit.  Keevitustehnoloogiat kasutavad 
väga mitmed Eesti ettevõtted:    BLRT Grupp AS   ESTANC AS   Viljandi Metall AS   AQ Lasertool OÜ   Maru Metall AS   Fortaco Estonia OÜ   Baltic Workboats AS   Metalboss OÜ Võimalik on saada järgmisi  
kutsetunnistusi: 1.  keevitaja, tase 3.  Osakutsed:  a) käsikaarkeevitaja, tase 3, 
b) poolautomaatkeevitaja, tase 3; 2.  keevitaja, tase 4.  Osakutsed:  a) käsikaarkeevitaja, tase 4, 
b) poolautomaatkeevitaja, tase 4, 
c) TIG-keevitaja, tase 4; 3.  keevitaja, tase 5. Tulevikus suureneb keevitusrobotite kasutus, 
kuna see võimaldab vältida inimlikke apse 
ja tagab stabiilse kvaliteedi ning robotid 
saavad töötada ööpäevaringselt seitse 
päeva nädalas.


39 III OSA   Edasiõppimine ja karjääriinfo Ida-Virumaa Kutseharidus-
keskuse eestvedamisel 
korraldatakse rahvusvahelist 
keevitusvõistlust 
„Viru Welder“, mis on 
populaarne nii Eestis kui 
naaberriikides. Head näited! Paljud masina- ja metallitööstusega seotud ettevõtted töötavad pro-
jektipõhiselt, mis tähendab, et kui võidetakse suuremaid hankeid, 
siis vajatakse kiirelt palju tööjõudu, kes saab koheselt appi tulla. 
Seetõttu on paljud keevitajad valmis tegema tööd renditööjõuna, 
et pakkuda ettevõtetele paindlikke lahendusi. Head keevitajad on 
väga hinnas. Eriti kõrget palka makstakse allveekeevitajatele.  Rakvere Ametikooli keevituseriala  koolisisesed kutsevõistlused Pärnumaa Kutsehariduskeskuse keevitus-  ja metallitööde klasside tutvustus Viru Welder keevitajate kutsevõistlused Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse  keevitaja ametit tutvustav video


Testiküsimused


     41 Testiküsimused Leia õiged vastused ja lisa teksti 1.  Keevitust liigitatakse kahte põhirühma:  ………….…………. ja ………….………….  2.  ………….…………. on mittelahtikäivad liited, mis  on teostatud keevituse teel. 3.  Keevisliidet kasutatakse näiteks  ………….…………., ………….…………. ja ………….………….. 4.  Keevitaja põhitööks on ………….………….,  ………….…………., ………….…………. ning ………….…………. 5.  Keevitustöödega tegelevate inimeste töö  on seotud pideva riskiga, mis on tingitud 
näiteks ………….…………., ………….…………. ja 
………….…………... Nad kannavad spetsiaalseid 
tööriideid, kindaid, käekaitsmeid, 
jalanõusid, pea- ja käsikaitsemaske 
ning kaitseprille ja -kapuutse, mis on 
valmistatud tulekindlast materjalist. 6.  Tehnoloogia arenedes luuakse pidevalt  uusi võimalusi ka kvaliteetsemateks 
keevitustöödeks, näiteks kasutakse 
spetsiaalse robotiga tehtud 
automaatkeevitust ehk ………….…………........ 7.  ………….…………. liidetakse täiendava  soojusallika abil kahe liidetava detaili 
servad sulametalliga või sisseviidud 
lisametalli sulamiga ning moodustub 
metallide ühine sulametalli maht, mida 
nimetatakse ………….…………., mis omakorda 
jahtub ja moodustub ………….………….


     42 Testiküsimused Valikvastused (mitu valitavat vastust) 8.  Millised keevituse liigid kuuluvad  sulakeevituse hulka? 
Vali üks või mitu vastust:
A.  MIG/MAG-keevitus
B.  plahvatuskeevitus
C.  plasmakeevitus
D.  gaaskeevitus 9.  Millised keevituse liigid kuuluvad  survekeevituse hulka?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  hõõrdkeevitus
B.  laserkeevitus
C.  punktkontaktkeevitus
D.  gaaskeevitus 10. Millised on keevituse eelised võrreldes  teiste liitmismeetoditega (nt jootmine, 
neetimine, poltliitega ühendamine)?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  kiirus ja odavus
B.  paljude keevitusprotsesside kvaliteet  sõltub keevitaja kutseoskustest C.  keskkonda eraldub mürgiseid ühendeid
D.  võib kasutada erinevates keskkondades,  nt õhus, vaakumis, vee all 11. Millised on keevituse puudused võrreldes  teiste liitmismeetoditega (nt jootmine, 
neetimine, poltliitega ühendamine)?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  võimalus protsesse automatiseerida,  nt kasutada keevitusroboteid B.  energiamahukas
C.  kõrge tootlikkus
D.  võivad tekkida keevitusdefektid


     43 Testiküsimused 12. Millistel töödel kasutatakse kattega  elektroodiga käsikaarkeevitust ehk 
elektroodkeevitust?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  ehete ja prilliraamide parandusel
B.  metallkonstruktsioonide valmistamisel  erinevates ruumilistes asendites C.  väikese läbimõõduga torude  keevitamisel D.  kõikide teraseliikide, malmi, nikli,  vasesulamite keevitamisel ja piiratult 
alumiiniumi remontkeevitusel 13. Millised on gaaskeevituse eelised  võrreldes teiste keevitus liikidega?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  sobib peaaegu kõikide laiemalt  kasutatavate metallide keevitamiseks B.  keevitusõmblused on keevitajale  nähtavad C.  gaaskeevitusseadmed on suhteliselt  odavad ja kergesti teisaldatavad D.  gaasidel on kõrge hind ja kõrge  plahvatusohtlikkus 14. Millised on laserkeevituse puudused  võrreldes teiste keevitusliikidega?  
Vali üks või mitu vastust:
A.  seadmete kõrge hind
B.  keevisliite head mehaanilised  omadused C.  automatiseerimise võimalus
D.  täpsete toorikute kasutamise vajadus 15. Milliseid kaitsegaase kasutatakse TIG- keevitusel? Vali üks või mitu vastust:
A.  argooni ja heeliumit
B.  propaani ja heeliumi segu
C.  argooni ja heeliumi segu
D.  süsihappegaasi ja selle segusid teiste  gaasidega E.  16. Milline keevituse tüüp ei vaja tingimata  lisamaterjali? Vali üks või mitu vastust:
A.  kattega elektroodiga käsikaarkeevitus   (MMA) ehk elektroodkeevitus B.  gaaskeevitus
C.  kaitsegaasis kaarkeevitus sulava   elektroodiga (MIG/MAG) D.  TIG-keevitus


     44 Testiküsimused Lühivastus (leia õige vastus) 17. Milline keevituse protsess ei nõua  keerukaid seadmeid ja elektrienergiat ning 
mille abil saab kokku keevitada peaaegu 
kõiki metalle ja nende sulameid, mis on 
kaasaegses tööstuses kasutusel? 18. Kuidas nimetatakse kaarkeevitust  inertgaasis (nt argoonis ja heeliumis; 
kasutatakse alumiiniumi- ja vasesulamite 
keevitamisel)? 19. Kuidas nimetatakse kaarkeevitust  aktiivgaasis (nt süsihappegaasis ja selle 
segudes teiste gaasidega; kasutatakse 
roostevabade teraste keevitamisel)? 20. Kuidas nimetatakse kaarkeevitust, mis  toimub sulamatu elektroodiga inertgaasi 
keskkonnas ja kus kaitsegaasina 
kasutatakse argooni ja heeliumit või 
argooni ja heeliumi segu? 21. Kuidas nimetatakse kaarkeevitust, kus  soojusallikana kasutatakse kokkusurutud 
plasma energiat? 22. Millist keevituse liiki nimetatakse ka  traadikeevituseks?


     45 Testiküsimused Õiged vastused 1.  sulakeevitus ja survekeevitus 2.  keevisliited 3.  masinaehituses, metall- konstruktsioonide tootmisel, 
remondi- ja taastamistöödel 4.  keevitustööde ettevalmistus,  vastavalt joonisele 
konstruktsiooni koostamine, 
keevisliidete teostamine, 
järeltöötlus ja tulemuste kontroll 5.  ereda leegiga põlevast  kaarleegist, eralduvast 
mürgisest suitsust ja kuumade 
materjalide käsitlemisest 6.  robotkeevitust 7.  sulakeevitusel,  keevis vanniks,  keevisõmbluse 8.  A, C, D 9.  A, C 10.  A, D 11.  B, D 12.  B 13.  A, B, C 14.  A, D 15.  A, C 16.  D 17.  gaaskeevitus 18.  MIG-keevitus 19.  MAG-keevitus 20. TIG-keevitus 21.  plasmakeevitus 22. kaitsegaasis  kaar keevitus  sulava elektroodiga 
(MIG/MAG)


Praktilised ülesanded Keevitusmasina tutvustus ja  praktilised keevitusülesanded


     47 Praktilised ülesanded 1. Projekt  „Keevita oma nimi“ Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Joonista plekitükile ette kujutis, mida soovid keevitada.
3.  Seadista keevitusseade.
4. Keevita soovitud kujutis plekitükile.
5.  Vajadusel puhasta/viimistle keevisõmblused. Töövahendid:    ‡ keevitusseade,   ‡ haamer,   ‡ väike lauagiljotiin,   ‡ Dremel lihvija. Materjalid:    ‡ plekitükk (toorik).


     48 Praktilised ülesanded 2. Projekt „Vilepill“ Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Märgi ja lõika torust AISI 304 vajalik toorik.
3.  Puhasta lõikekraadid ja lõika/viili joonisel näidatud soon.
4. Valmista ette huulikuosa.
5.  Seadista keevitusseade.
6.  Keevita huulik.
7.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
8.  Vajadusel poleeri toode. Töövahendid:    ‡ keevitusseade,   ‡ haamer,   ‡ metallilintsaag,   ‡ viil,   ‡ Dremel lihvija. Materjalid:    ‡ ümartoru 20 x 2 mm, 
pikkusega 30 mm;   ‡ ümarmaterjal 
diameetriga 15 mm, 
pikkusega 10 mm.


     49 Praktilised ülesanded 3. Projekt  „Riidepuu diameetriga 6 mm“ Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Märgi ja kasuta šablooni ning painuta soovitud kuju.
3.  Seadista keevitusseade.
4. Keevita vajalikud keevitused.
5.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
6.  Vajadusel poleeri toode. Töövahendid:   ‡ keevitusseade,   ‡ haamer,   ‡ painutusseade,   ‡ painutusrakis,   ‡ Dremel lihvija,   ‡ metallilintsaag,   ‡ viil. Materjalid:   ‡ ümartoru  
diameetriga 6 mm, 
pikkusega 1000 mm.


     50 Praktilised ülesanded 4. Projekt „Valgustäht“ Töövahendid:   ‡ keevitusseade,   ‡ metalligiljotiin,   ‡ plekipainutaja,   ‡ puurpink või akutrell,   ‡ haamer,   ‡ kinnitusklambrid,   ‡ painutusrakis,   ‡ Dremel lihvija,   ‡ plekikäärid,   ‡ viil,   ‡ näpitstangid,   ‡ kruvikeeraja. Materjalid:   ‡ alumiiniumriba  
1 x 100 x 500 mm;   ‡ pleksiklaasist detail 
s 3 mm;   ‡ LED-riba;   ‡ plekikruvid. Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Märgi ja kasuta šablooni ning painuta soovitud kuju.
3.  Seadista keevitusseade.
4. Keevita vajalikud keevitused.
5.  Keevita oma tähekujutisele klambrid pleksiklaasi  kinnitamiseks. 6.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
7.  Vajadusel poleeri toode.
8.  Paigalda oma tootele LED-valgustus.
9.  Paigalda oma tootele pleksiklaasist kate.


     51 Praktilised ülesanded 5. Projekt  „Taaskasutusskulptuurid“ Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Komplekteeri omale meelepärane kujutis.
3.  Vajadusel painuta ja modifitseeri komponente.
4. Seadista keevitusseade.
5.  Keevita vajalikud keevitused.
6.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
7.  Soovi korral värvi oma toode. Töövahendid:   ‡ keevitusseade,   ‡ metalligiljotiin,   ‡ plekipainutaja,   ‡ puurpink või akutrell,   ‡ haamer,   ‡ kinnitusklambrid,   ‡ painutusrakis,   ‡ Dremel lihvija,   ‡ plekikäärid,   ‡ viil,   ‡ näpitstangid,   ‡ kruvikeeraja,   ‡ traadipainutaja,   ‡ aerosoolvärv. Materjalid:   ‡ detailide valik.


     52 Praktilised ülesanded 6. Projekt  „Lumehelbekese skulptuurid“ Töövahendid:    ‡ keevitusseade,   ‡ metalligiljotiin,    ‡ haamer,    ‡ kinnitusklambrid,   ‡ painutusrakis,    ‡ Dremel lihvija,    ‡ lõiketangid,    ‡ viil,    ‡ näpitstangid,    ‡ lintsaag,    ‡ traadipainutaja,    ‡ aerosoolvärv. Materjalid:    ‡ ümarmaterjal 
diameetriga 6 mm, 
pikkusega 1000 mm. Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Tükelda 6 mm diameetriga ümarmaterjalist vajalikud  detailid ja koosta oma kujutis. 3.  Vajadusel painuta ja modifitseeri komponente.
4. Seadista keevitusseade.
5.  Keevita vajalikud keevitused.
6.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
7.  Soovi korral värvi oma toode.


     53 Praktilised ülesanded 7. Projekt  „Spinner“ Töövahendid:    ‡ keevitusseade,   ‡ haamer,   ‡ metallilintsaag,   ‡ viil,   ‡ Dremel lihvija. Materjalid:    ‡ kuullaager diameetriga 
25 mm;   ‡ kolm toorikut 
diameetriga 20 mm, 
pikkusega 8 mm. Tööülesanded:
1.  Tutvu keevituse ohutusnõuetega.
2.  Märgi ümarmaterjalile (diameetriga 20 mm,  pikkusega 8 mm) kolm detaili ja lõika toorikud. 3.  Puhasta lõikekraadid.
4. Seadista keevitusseade.
5.  Kaitse kuullaager keevispritsmete eest.
6.  Keevita saetud toorikud kuullaagrile nii, et toorikute  vahe jääb 120°. 7.  Puhasta/viimistle keevisõmblused.
8.  Vajadusel poleeri toode.


Allikad Kasutatud allikad   ƒ Gibson, S., (1994). Practical Welding. The Macmillan Press Ldt.   ƒ Gibson, S., Smith, A. (1993). Basic Welding. The Macmillan Press Ldt.   ƒ Fronius International GmbH. (2020). Keevituskursus. Tõlge eesti keelde: Spetselektroodi AS   ƒ Karaganova, T. (2010). Keevitus – sütitav idee. Tallinn: TEA Kirjastus.   ƒ Karaganova, T. (2008). Keevitus. Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile. Tallinn: OÜ Miksike.   ƒ Kulu, P., Kübarsepp, J.,Laansoo, A., Veinthal, R. (2015). Materjalitehnika: õpik kõrgkoolidele. II, 
Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia. Tallinn: TTÜ kirjastus.   ƒ Laansoo, A. (2014). Keevitamine. MIG/MAG keevitus. Tallinn: Kirjastus Argo.   ƒ Laansoo, A., Pihl, T. (2014). Keevitustööd. Õppematerjal kutsekoolidele. Tallinn: AS Atlex   ƒ Rihvk, E., Soobik, M. (2007). Metallitööd. Tallinn: Kirjastus Koolibri.   ƒ Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kodulehekülg. Erialad. Keevitus- ja metallitööd, tase 4. Vaadatud 08.2021  
https://kutsehariduskeskus.ee/et/erialad/keevitaja%2C-kutsekeskharidusope-2   ƒ Johanson, A. (2008). Elekterkeevitus. Vaadatud 08.2021  
https://etselts.ee/wp-content/uploads/2016/08/Elekterkeevitus.pdf    ƒ Keevitajad. Vaadatud 08.2021 http://www.kool.ee/?8168   ƒ Rakvere Ametikooli kodulehekülg. Sisseastumine. Keevitaja (1a). https://rak.ee/et/erialad/keevitaja-%281a%29   ƒ Raud, M., Sarevet, P.N., Luts, T. (2014). Autoplekksepa õpik ametikoolidele. Tallinn 
https://www.upload.ee/files/7917515/Autoplekksepa_6pik_ametikoolidele_veebi.pdf.html    ƒ Roots, R. Keevisliited ja keevitusasendid. Üldiselt keevitamisest. Vaadatud 08.2021  
https://eprints.tktk.ee/id/eprint/180/2/Keevisliited%20ja%20keevitusasendid/uumlldiselt-keevitamisest.html   ƒ Roots, R., Vainola V. MIG/MAG keevitus. Vaadatud 08.2021  
https://eprints.tktk.ee/id/eprint/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevitusprotsessi-kirjeldus.html


Allikad   ƒ Roots, R., Vainola V. TIG keevitus. Vaadatud 08.2021  
https://eprints.tktk.ee/id/eprint/253/2/TIG/index.html   ƒ Tallinna Tehnikakõrgkooli õpiobjekti veebileht. MMA keevitus. Vaadatud 08.2021  
https://eprints.tktk.ee/id/eprint/64/2/MMA_keevitus_f_re3/MMAkeevitus/index.html    ƒ Viljandi Kutseõppekeskuse kodulehekülg. Erialad. Keevitaja. Vaadatud 08.2021  
https://www.vikk.ee/et/erialad/keevitaja   ƒ Kasutatud fotod: Depositphotos; Wikimedia; Pixabay; Unsplash; Instagram @barbiethewelder ja @dickwally 
(keevituskunst); YouTube: rather B welding; Instructables.com; Pinterest: Welding and Wood; volume.ee (praktilised 
ülesanded).

Document Outline

• I osa 
  • Üldine info
• II osa 
  • Tehniline info
• III osa 
  • Edasiõppimine ja karjääriinfo
  • Testiküsimused
  • Praktilised ülesanded
• Kasutatud allikad