Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveeri...
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele autodele on ta juba tehasest istmesse ehitatud. Turvatool
Veiko Karu Kehtna Majandus ja Tehnoloogiakool Turvaseadised AT-41 LASTE TURVATOOLID Kehtna 2011 SISUKORD Sissejuhatus Laste turvatoolid on spetsiaalselt valmistatud ja kujundatud selleks,et lapsi kaitsta vigastuste või surma eest avarii korral. Autotootjad võivad laste turvatooli kaasata oma auto disaini(ehk siis kui autot alles paberil joonistatakse kaasatakse ka laste turvatool auto joonisesse koos
Turvaseadised 1.Aktiivsed ja passiivsed turvaseadmed 1.1 Aktiivsed turvaseadmed a) ABS pidurisüsteem b) Veojõukontroll c) Stabiilsuskontroll d) Pidurdusjõu jaotussüsteem e) Äkkpidurduse süsteem Lisaks nendele on olemas palju abistavaid aktiivseid turvasüsteeme. Mõned neist on: a) Elektrooniline diferentsiaali lukk b) Parkimisabi c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle a...
Kaia Kõrge, AT215 Turvaseadised ABS-pidurid Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad endast viimase aja olulisemat edasiarendust ohutu liiklemise vallas. Lisaks turvalisele pidurdamisele ohtlikes olukordades aitab ABS-süsteem autojuhil tunda end rooli taga tunduvalt kindlamana. Otsused, mis autojuht peaks langetama kriitilises olukorras sekundi murdosa jooksul, teeb nüüd juhi asemel ABS-pidurisüsteem ja kindlasti mitte halvemini kui kogenuim lihtsurelik. ABS-pidurid (inglise keeles Anti-lock Braking System) on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud hüdraulika abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga. Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ...
11. Materjaliõpetus 2 2 0 0 12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 14. Tehniline joonestamine 2 0 2 0 15. Tehniline mõõtmine 1 0 1 0 16. Tehnohoolduse- ja remondisüsteem 2 1,5 0,5 0 17. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 18. Tööseadusandlus 1 1 0 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 3 1 1 1 20. Klaasitööd 1 1 0 0 21. Maalritöö materjalid 1 1 0 0 22
annaabi.ee 
