värvirullid), seadmeid ja Pindade värvimise sh masinaid ning iseloomustab Test lakkimine, õlitamine Maalritöödel kasutatavad töövahendid tehnoloogia erialast terminoloogist, Õppija ; selgitades nende Lahendab valikvastustega testi Töö- ja kasutusvõimalusi keskkonnaohutus
RAKETISED, TELLINGUD JA TÖÖLAVAD 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (raketised, töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike puidust abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust tellinguid ja töölavasid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid ,,Ehitamise alused", ,,Töökeskkonna ohutus", ,,Puidu töötlemine". 3. Õppesisu 3.1. RAKETISED. Raketiste liigitus ja kasutusalad. Üldnõuded ja tööde tehnoloogiline järjekord raketiste ehitamisel. Seinataldmiku ja postitaldmiku raketise ehitamine ja paigaldamine. Ääretugevdusega plaadi raketise ehitamine ja paigaldamine. Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamis
säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine. Tehnoloogiline pädevus ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise arengu seos muutustega ühiskonnas; tööturg, kutsesuunitlus ja karjääri planeerimine; oskus hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; mõista tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse nõudeid. Kunstipädevus Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus,
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusu
kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja kasutusala. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud, nende püstitamise nõuded ja kasutusala. Tellingute paigaldus ja montaaz
väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 6) tehnoloogia ja innovatsioon taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 7) tervis ja ohutus taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi
Õpetaja jälgib õpilaste tegevust, annab infot nende tegevuse vastavusest või mittevastavusest. Kasutegurid: 1) tagasiside innustab õpilast jätkama harjutuste sooritamist, sest teda jälgitakse, tema tegevuse vastu tuntakse huvi 2) õpetaja annab tagasiside kaudu harjutuse sooritamise õigsusest 3) aitab õpilastel hinnata oma tegevust, mida ta ise ei näe ja objektiivselt ei tunneta 4) võimaldab õpetajal hinnata, kui kiirelt ja korrektselt iga õpilane omandab õpetatava oskuse. Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
ning hindega ,,1" 019%. 10. Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk? Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles. Veel oluline minu arvates on kui õpilane mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki
• Planeerimine toob töörõõmu ja kindlust • Töömotivatsioon kasvab • Planeerimine lisab oma tööle hinnangut • Puhastusteeninduse kvaliteedi hinnang paraneb • Teadmiste kasvades tegemata tööde hulk väheneb • Koristamine kergeneb ja muutub tegijale meeldivaks. 1.2.8 Otstarbekas puhtuseaste Otstarbekas puhtusetase Koristatav ruum →määratletakse kasutamise eesmärk, kasutamise-aste, määrduvus, pinnamaterjali hooldus, puhtusetaseme eesmärk ↓ Puhastusteenindajatele planeeritakse koolitus, töötulemuse hindamiseks kvaliteedi kontroll, töö teostatakse järjepidevalt ja otstarbekalt. Töö planeerimise tulemusena tõuseb hinnang, ruumikasutajate rahulolu ja töötaja töömotivatsioon. Kui koristatakse palju → eelarve suureneb, häirub põhitegevus, töötegija väsib, pinnamaterjalid kuluvad, ruumide kasutajad harjuvad liiga kõrge puhtuse tasemega,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2
1.2. Õppe eesmärgid põhikoolis ja gümnaasiumis Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: y tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest iga- päevaelus ja inimühiskonna arengus; 1 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y suhtub vastutustundlikult elukeskkonda väärtustades bioloogilist mitmekesisust ning säästva arengu põhimõtteid; y omandab ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, elusolendite omavahe- listest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõna- vara; y arendab oma oskusi lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid tuginedes seejuures tea- duslikele uurimismeetoditele ning arvestades teaduslikke, sotsiaalseid, majanduslikke, seadusandlikke, eetilis-moraalseid jt. seisukohti;
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .................................................................................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö – ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02…03/, on: ―rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega.‖ ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). ―Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte – ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks,
Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02...03/, on: rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega. ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a , (RÕK: 870). Riikliku õppekava üldosa §4 püstitab õppe ja kasvatuse üldeesmärkideks,
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
lindi või hammasühenduse abil. Spooni kasutusalad. Höövelspooni kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks. Kooritud spoonist valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima ka spoonist moodustatud paljukihiliste konstruktsioonielementide (spoonliimpuidu) kasutamine. Treipingid: 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused universaaltrei- ja freespinkidel töötamisel, mis eelduseks APJ operaatori töös. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid keskkonnaohutus, materjaliõpe, tehniline joonestamine ja mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine
Kasuta alati kõrvaklappe, et kaitsta oma kuulmist . Puoditöö käigus on alati oht kildude ja pindude tekkkeks . Kasuta alati kaitseprille, et kaitsta oma silmi võimalike puidu ja metallliosakeste sattumise eest silma . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgistest dokumentidest Toote joonised Tootedetailide spetsifikatsioon ehk loetelu Materjaliarvestus tootele Materjalide jurdelõikuskaardid Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart Kvaliteedinõuded toote kohta . Toote tehnoloogiline dokumentatsioon koosneb järgmistest dokumentidest Toote joonised Toote detailide spetsifikatsioon ehk loetelu Materjaliarvestus tootele Materjalide juurdelõikuskaardid Tehnoloogia kirjeldus .e. tehnoloogiline kaart Kvaliteedinõuded toote kohta . Puittoode Toode koosneb enamasti paljudest osadest Toote koostisosad :
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi
- projekteerimise, järelevalve ja ( tellija ) juhtimiskulud EHITUSE ERINEVUS TÖÖSTUSTOOTMISEST · toode paigal, tööjõud ja vahendid liiguvad · tootmistsükkel pikk : aeg omaette hindamiskriteerium, spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus · kavandamise ajal omanik olemas : marketingi spetsiifika 3 EHITUSJUHIL ON VAJALIK TEHNILINE ETTEVALMISTUS ( HARIDUS ) PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Laokaod - tekivad materjalide ladustamistingimuste eiramisest; Töötlemiskaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast; Montaazhikaod - tekivad valest ehitustehnoloogiast, viletsate tööriistade kasutamisest. 6.10.Mis on kõrvaldatavad materjali jäägid? Kõrvaldatavad - neid ei tohiks esineda normaalsetes ehitustingimustes. Sellised jäägid tekivad tavaliselt hooletusest, ebakvaliteetsete materjalide kasutamisest, hoidmis- ja transporditingimuste rikkumisest ning vastava tehnoloogia jaoks ebasobiva materjali kasutamisest; 6.11.Mis on raskesti kõrvaldatavad materjali jäägid? Raskestikõrvaldatavad - nendest hoidumiseks praktiliselt võimalusi pole 6.12.Mis on materjali kaod? Kaod erinevad jääkidest seetõttu, et neid ei saa enam toodangu valmistamiseks kasutada. 6.13.Nimeta ehitusmaterjalide kulu normimise meetodid. Vaatlusmeetod - kasutatakse töö teostamise kohal ja tööprotsessi läbiviimise ajal materjalide kulu ja toodangu suuruse kindlaksmääramiseks
Konstrueerimise eesmärgiks aga on ettenähtud funktsionaalse ülesande võimalikult põhjalik lahendamine. Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia
esialgsel ruumide ülevõtmisel plaanis ei olnud. Koostööks renditatavatele ruumidele sõlmitakse üürileandja ja toitlustaja vaheline edasine üürileping. Eesmärgiks kohviku siseruumide ja eesruumi remondiga, on saavutada suuremad võimalused teenuseid laiemas mahus müüa. Remondi alustamiseks fikseeritakse ruumide seisukord, planeeritakse remondiks kapitalirahastus, alustatakse personaliotsinguga ning tööde teostamise ehk remondiga. Remondi ettevalmistusteks ja remondi teostamiseks kaasatakse tööjõudu, kelleks on perekonnaliikmed, head tuttavad (projektis edaspidi- Abiline1, 2, 3). Elektritöödeks vajatakse omal alal spetsialiseerunud inimest. Samuti võetakse tööle kokk- teenindaja ning kokaabi- koristaja, kes alustavad tööd kohvikus peale remonti (menüü juurutamise hetkest). Kokku on projekti planeeritud koos juhatajaga seitse inimest. Kogu finantseering on ära kaetud ettevõtte eelnevatest tuludest ehk omafinatseeringust,
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
