Rahvusvaheline õigus (0)

1 HALB

Valikkursus „Rahvusvaheline õigus ”
2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid

Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente,

Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid,

Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks,

Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi,

Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis;

Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust,

Õppeaine ajaline maht
1valikkursus 35 tundi 12. klassis
4. Õppeaine kirjeldus
Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahelist arvestades. Kursus
algab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti ja rahvusvahelist õigussüsteemi omavahelises kooskõlas.
Õppesisu koostades on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali
omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete kaudu. Seetõttu on
soovitatav kasutada õppetöös mitmekesist õppematerjali alates õigusõpikutest kuni õppijate
isiklike kogemusteni. Kursus eeldab elavat ja praktikaga tihedalt seonduvat õppetegevust.
Kuna õigusloome on pidev protsess, ei saa kursus „Rahvusvaheline õigus ” ning selle õpetamiseks
kasutatav õppematerjal pretendeerida lõplikule tõele. Õppes püütakse selle poole, et õpilased
mõistaksid õiguse dünaamilisust ning oskaksid selle põhjal õigusolukordades käituda. Kursuse
õppimise järel peaksid õpilased olema võimelised nägema neid ümbritsevat õigusruumi avara
pilguga ning oskama esitada otstarbekohaseid küsimusi.
5. Õpitulemused gümnaasiumis

Õpilane omab süsteemset ülevaadet õiguse põhimõistetest ja õigusteaduse aluspõhimõtetest, õigussüsteemi olemusest ja elementidest ning õiguse seostest ühiskonnaga, tunneb õiguse peamisi arengusuundi ning aktuaalseid probleeme, õiguse struktuuri ning õigusnormide hierarhiat ja paiknemist,

Õpilane tunneb Euroopa Liidu, rahvusvahelise õiguse, Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemide eripärasid ja omavahelist suhestumist,

Õpilane teab, kuidas luuakse õigusnorme Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õiguses,

Õpilane mõistab õiguse tekkelugu ja kujunemist ning lõimumist üleilmastumise kontekstis,

Õpilane oskab ära tunda õiguse seoseid teiste teadusvaldkondadega (eriti sotsiaalteadused)

Õpilane on omandanud otsustuse, argumentatsiooni, analüüsi ja loogilise mõtlemise võime, oskab omandatud teadmisi kasutada õiguslike probleemide püstitamisel ja analüüsimisel
ning mõningate lihtsamate õigusalaste probleemide lahendamisel,

Õpilane võtab oma tegevuses arvesse ühiskonnas esinevate väärtuste mitmekesisust ja lähtub oma otsustustes õigusriikluse, demokraatia, võrdse kohtlemise, sallivuse põhimõtetest ning tegutseb alati eetiliselt,

Õpilane on ette valmistatud iseseisvaks eluks ja kõrgkoolis õpingute jätkamiseks
9. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem,
inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad,
Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, suveräänsus, de facto, de iure , rahvusvahelised organisatsioonid
õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline
kohustus, juriidiline fakt, tegu, sündmus, õigussuhte subjekt , õigussuhte objekt, juriidiline
isik, õigusvõime, teovõime, rahvusvaheline teovõime, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised,
lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, Genfi konventsioonid , ÜRO, Euroopa Liit,
süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised, lepitusmenetlus , rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus,
karistus , aegumine , kohtumenetlus, tsiviilasi , haldusasi, kriminaalasi , relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad,
süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid,
diplomaatiline staatus ja esindus , diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused.
6.1. Õpitulemused ja õppesisu
1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse.
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast.
Õppesisu
Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem,
inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem,
rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted.
2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
teab rahvusvahelise õiguse periodiseeringut ja selle lühitutvustust.
Õppesisu
Perioodid.
3. Rahvusvahelise õiguse subjektid
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) tunneb Eesti omariikluse kujunemislugu ;
2) teab riigi tunnuseid ja tunnustamist, de facto ja de iure;
3) teab tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone.
Õppesisu
Rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste
enesemääramisõiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine
õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel, õigusriik. Rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, Euroopa Liit.
4. Rahvusvahelise õiguse allikad
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
tunneb allikate jagunemist.
Õppesisu
Formaalsed ja materiaalsed allikad, põhiallikad ja lisaallikad, rahvusvahelised tavad.
5. Inimõigused
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) omandab teadmisi inimõiguste olemusest ja eripärast ning ülevaate inimõigustealastest
dokumentidest;
2) tunneb inimõiguste järgimist Eestis ja olukorda maailmas;
3) märkab ja analüüsib inimõiguste probleeme;
4) on salliv erinevate inimeste ja mõtteviiside suhtes.
Õppesisu
Inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, inimõiguste kaitse süsteem,
inimõiguste kaitse ja järelevalve organisatsioonid, inimõiguste piiramine.
6. Rahvusvahelised lepingud
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi rahvusvahelistest lepingutest ja nende liigitamisest, sealhulgas rahvusvaheliste lepingute täitmisest;
2) tunneb rahvusvaheliste lepingute muutmise ja kehtetuks kuulutamise korda;
3) teab, kuidas käib lepingute lõppemine ja peatumine.
Õppesisu
Leping, lepingu mõiste ja liigid, lepingu sõlmimine ja jõustumine, lepingu täitmine ja muutmine,
lepingu kehtivus.
7. Üksikisik ja inimõigused tänapäeval
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) on omandanud algteadmised inimõiguste kaitse rahvusvahelistest süsteemidest;
2) on omandanud praktilisi teadmisi inimõigustest igapäevaelu tasandil;
3) õpilasel on teadmised inimõigute globaalsetest kaitsesüsteemidest.
Õppesisu
Inimõiguste olemus, areng ja liigid; võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon.
8. Rahvusvahelise humanitaarõiguse lepingud
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) tunneb rahvusvahelise humanitaarõiguse ajalugu, teab rahvusvahelise humanitaarõiguse põhilisi lepinguid;
2) tunneb erinevaid dilemmasid, mis kerkivad inimeste ette relvakonflikti puhul, tunnetab juhi ja üksikisiku vastutuse ulatust;
3) austab inimväärikust.
Õppesisu
Tsiviilelanikkonna ründamine, Genfi konventsioonid, sõjakuriteod, tahtlik tapmine , küüditamine,
keelatud relvade kasutamine, piinamine, inimväärikus, õigusemõistmise põhimõtted.
9. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja keelatud relvade kasutamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) omab ülevaadet kaasajal keelatud relvadest ;
2) teab käsuandjate ja käsutäitjate vastutuse ulatust konfliktikoldes.
Õppesisu
Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas.
10. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja õigusemõistmine
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) oskab käituda probleemsetes situatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi
otsida;
2) on teadlik ja õiglane kodanik.
Õppesisu
Kodaniku õigused ja kohustused, inimväärikus, tõekomisjonid, rahvusvahelised sõjatribunalid,
Nürnbergi põhimõtted, kohtualused, kaitsja ja süüdistaja, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod.
11. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja kannatuste ning kuritegude avalikustamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
tunneb ja järgib ning oskab põhjendada valikut: vaikida või rääkida (avalikustada).
Õppesisu
Õigusemõistmine, ajalooline kogemus, 20.saj. konfliktid Alžeerias, Vietnamis jm.
12. Diplomaatiline ja konsulaarõigus
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) on omandanud teadmisi diplomaatilise õiguse olemusest ja allikatest, samuti konsulaarõigusest;
2) teab diplomaatilise esinduse ja selle funktsioonide kohta.
Õppesisu
Diplomaatiline staatus, diplomaat, diplomaatiline esindus, alaline esindus, suursaatkond, isiku puutumatus , konsulaarõigussuhted, konsulaarasutused, konsulaarfunktsioonid.
13. Tülide rahumeelne lahendamine
Õpitulemused
Kursuse lõpul õpilane:
1) on omandanud teadmisi tüli küsimuste ja nende lahendamise meetodite kohta.
Õppesisu
Kohtumenetluse olemus ja selle liigid, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised, head teened ja vahendus, lepitusmenetlus, vahekohtulik menetlus, rahvusvahelised kohtud.
6.2 Praktilised tööd ja IKT rakendamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja
oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate
teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;
3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning
rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning
loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad
individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;
5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: kohtud, arvutiklass jne;
7) on õppes olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, töö mõistetega: seletamine ja
kasutamine kontekstis, dokumendi ja pildi analüüs, töö õppetekstiga, plankide ja ankeetide
täitmine, ajurünnak, juhtumianalüüs, rollimängud ja simulatsioonid, rühmatöö, projektides
osalemine, õppekäigud, kohtumised õigusorganite esindajatega koolis ja nende töö
jälgimine töökohal jmt. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased probleemide
püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste
töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused.
8) kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber
paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.
9) kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (nt
kohtus) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.
6.3. Lõiming teiste õppeainetega Rahvusvaheline õigus on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.
Suhtluspädevus – suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka
kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste ; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili
ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Tähtsad on teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine,
tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse.
Võõrkeeltepädevus – teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste
kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine
mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus.
Matemaatikapädevus – ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline
kirjaoskus , arvandmete esitlemine ja tõlgendamine ( graafikud , tabelid, diagrammid ); oskus
probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid
analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada
ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit.
Loodusteaduslik pädevus – geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna
arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid ; ühiskonna jätkusuutlikkus,
säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine,
mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine.
Tehnoloogiline pädevus – ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnika ja tootmise arengu
seos muutustega ühiskonnas; tööturg, kutsesuunitlus ja karjääri planeerimine; oskus hinnata
tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte ; mõista tehnoloogia nüüdisaegseid
arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendada tänapäevaseid
tehnoloogiaid tõhusalt ja eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel; kasutada
tehnilisi vahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste
kaitse nõudeid.
Kunstipädevus – Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja
kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus ,
rahvakultuur, loominguline eneseväljendusoskus.
Kehakultuuripädevus – suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku
eluviisi osana erinevatel ajastutel, meditsiinisaavutuste rolli ühiskonna arengus; arendada sallivat
suhtumist kaaslastesse ning järgida ausa koostöö põhimõtteid.
6.4. Läbivad teemad
Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” – inimeste erinevate tegevusalade areng eri
ajajärkudel, majanduslikud protsessid ühiskonnas ning nende mõju inimtegevusele; elukestva õppe
väärtustamine ning koostööoskuse kujundamine erinevate õpitegevuste, sh õppekäikude kaudu,
mis toetavad kokkupuudet erinevate elukutsetega; töösuhteid käsitlevad õigusaktid.
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” – keskkonna kui terviku väärtustamine, inimtegevuse
mõju keskkonna arengule ja keskkonnaprobleemide lahendamisele, inimkonna
kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikuse
seotuse mõistmine, inimtegevusega kaasnevad riskid ; isiklike seisukohtade kujundamine
keskkonnaküsimustes, sotsiaalse aktiivsuse olulisus.
Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” – demokraatliku ühiselu korraldamise
väärtustamine, koostööoskus, algatusvõime toetamine ja vabatahtlikkusel põhineva tegutsemise
väärtustamine; ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse roll ühiskonnas.
Läbiv teema „Kultuuriline identiteet ” – roll kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride
vahendajana; kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsuse mõistmine; osalemine
kultuuridevahelises kommunikatsioonis; sallivuse, oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandi
väärtustamine, diskrimineerimise taunimine; mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilise
mitmekesisuse teadvustamine ning tunnustamine.
Läbiv teema „Teabekeskkond” – oma teabevajaduste määramine ja sobiva teabe leidmine;
kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskuste arendamine; meedia toimimise ja mõju teadvustamine;
avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivate reeglite tundmine ning autoriõiguste kaitse
järgimine.
Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon ” – tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja
eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; tehnoloogiate
toimimise ja arengusuundade tundmine erinevates eluvaldkondades; tehnoloogiliste, majanduslike,
sotsiaalsete ning kultuuriliste uuenduste vastastikused mõjud; tehnoloogilise arengu positiivsed ja
negatiivsed mõjud ning tehnoloogia arengu ja selle kasutamise eetilised küsimused; info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine eluliste probleemide lahendamiseks ning oma
õppimise ja töö tõhustamiseks.
Läbiv teema „Tervis ja ohutus” – käitumisviiside ohutustaseme ning lühi- ja pikaajaliste
tagajärgede analüüsimine tervise ja turvalisuse seisukohalt; alkoholi ja tubaka, keskkonna ja
ühiskonna (sh eakaaslaste ) mõju analüüsimine tervisele ning ohutusalaste otsuste langetamisele.
Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus” – väärtuste ja kõlbeliste normide analüüsimine; erinevate
väärtussüsteemide ning nende seoste tundmine ajaloolis-kultuurilises kontekstis, religiooni ja
maailmavaatega seoses; isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste refleksioon; erinevate
vaadete ja seisukohtade arvestamine oma tegevust planeerides; mitmekesisuse kui ühiskonna
rikkuse ja arengu tingimuse väärtustamine.
6.5. Teadmiste kontroll ja hindamine
Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemuste
kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase
individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet, et õpet tulemuslikumalt kavandada.
Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi
suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel,
arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.
Kontrollitakse ja hinnatakse mõistete seletamist ning kasutamist, probleemidest arusaamist ja
nende analüüsi, suutlikkust mõista õigusküsimuste olemust, osalemist diskussioonis , arutamise ja
argumenteerimise oskust, õigusalase informatsiooni otsimise ja tõlgendamise oskust, osalemist
ühistegevuses (simulatsioonid, rollimängud, projektid ), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne
täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide,
PowerPointi esitluste jt iseseisva ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida
ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ning uurimuste, iseseisvate tööde ja
ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise
korrektsus . Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd
on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara
Ajakiri „ Diplomaatia “
M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land . Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura . 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006
R. Maruste . Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004
L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008.
T. Ploom . Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010
R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005
www. riigiteataja . ee

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 65 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mangojuice Õppematerjali autor

kursus õppesisu õpitulemused õpitulemused kursuse kursuse lõpul õigussüsteem rahvusvahelise õiguse pädevus tehnoloogia humanitaarõigus inimõigused omandanud õigussüsteemi kontekstis rühmatöö

Sarnased õppematerjalid

doc

Automaaler

ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallikaid;

Auto õpetus

pdf

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune

Kirjandus

docx

bioloogia ainekava 7. klassile

Tallinna Südalinna Kool BIOLOOGIA AINEKAVA Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest. ÕPPEAINE KIRJELDUS VASTAVALT PÕHIKOOLI RIIKLIKULE ÕPPEKAVALE Bioloogia õppimine tugineb loodusõpetuse tundides omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt geograafias, füüsikas, keemias ja matemaatikas õpitavaga. Bioloogia õppimise kaudu omandavad õpilased positiivse hoiaku elava suhtes ning õpivad väärtustama säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Õppeaine kaudu kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse suhtes, mis arvestab igapäevaelu probleemide lahendamisel teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning õigusakte. Koolibioloogiat õppides saadakse tervikülevaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evol

Bioloogia

doc

Eesti ajalugu Maailmasõdade ajal

Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 3 Rahvusvaheline olukord 1) Pariisi rahukonverents 1) Saksamaa taasrelvastumine 2) poliitiline kaart pärast Esimest 2) Berliini-Rooma telg maailmasõda 3) Antikominterni pakt 3) Rahvasteliidu tegevus ja mõju 4) kodusõda Hispaanias 4) sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas 2 Maailmamajandus

Ajalugu

doc

RAHVUSVAHELINE ÕIGUS

I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust

Õigus

pdf

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökolo

Bioloogia

pdf

Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt

Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi ?

Õigus

doc

Rahvusvaheline õigus

rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu

Rahvusvaheline õigus

Rohkem sarnaseid