Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis,
Automaalri tööde käigus kasutatavate tööriistade ja seadmete hooldus ning korrashoid Automaalri töös puutume kokku paljude kemikaalidega, mis on tervisele ohtlikud, näiteks lahustid, kõvendid, polüesterpahtlid jne. Isikukaitsevahendid. Automaalri kõige olulisemad kaitsevahendid on hingamiseelundite kaitsevahendid, mis kaitsevad bronhe, hingamistoru ja kopse nii kahjuliku tolmu, pritsmete kui ka lahustiauru eest. Hingamiskaitsevahendeid nimetatakse respiraatoriteks. Respiraatoreid on kahte tüüpi tolmu- ja värvimisrespiraatorid. Tolmurespiraatorid on ühekordse kasutusega, mis tähendab, tolmurespiraatorid tuleb iga päev või vajadusel ka mitu korda päevas välja vahetada. Värvimisrespiraatoreid on kahte tüüpi ühekordsed ja
üldteadmisi ja oskusi • Autoplekksepatöö aluseid • Ettevalmistustöid • Klaaside vahetamist • Värvide segamist ja • Plastdetailide taastamist autovärvimist • Kere ja raami mõõtmist ja õgvendamist • Keredetailide vahetamist Pildid Võimalused tööturul • Kutsehariduse tasemel sõiduautotehniku ja edasiõppimine või automaalri erialal Tartu Kutsehariduskeskuses Omandatud ettevalmistus • Rakenduskõrghariduse tasemel lubab töötada kaasaegse keretehnikuna inseneriõpinguid Tallinna autoremondi ettevõttes Tehnikakõrgkoolis erialal või eraisikust ettevõtjana Keretehnikute töö venelaste versioon
Autode vastu on mul huvi suurenenud. Praegu ma unistan, et tulevikus oleksid mul load ja enda auto. Mulle meeldib ka kõik muu autodega seonduv. Sellepärast oleks ka minu esimene valik pärast kooli õppima minna automaalriks. Automaaler töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes. Tema põhiline töö on autode värvimine. Töö eeldab nii autode üldehituse kui ka üksikute agregaatide, sõlmede, süsteemide ja mehhanismide otstarbe tundmist. Tänapäeval pole enam automaalri töö väga tervist kahjustav, kuna kasutusel on juba vesipõhised autovärvid, milliste kahjulik mõju maalrite tervisele on minimaalne. Ma arvan, et väljakutse seda ametit õppima minna pole küll väga lihtne, aga samas arendaks mind palju ja kindlasti saaksin uusi, huvitavaid teadmisi. Hiljem saaksin juba sellel alal töötada ja pärast veel õpinguid jätkata, et olla ametis kompetentsem. Kunagi ehk on mul ka enda ettevõte. Samas ma pole
....................................................................................9 Kasutatud allikad.....................................................................................10 Lisa 1...................................................................................................11 Lisa 2...................................................................................................12 Sissejuhatus Lühidalt öeldes on värvuse mõiste seletamiseks valgus. Automaalri teadmiste ja oskuste pagasis on nõutud teadmised värvist ja värvusest ning sellest, kuidas värvus füüsikalisel moel töötab. Kuna kasutuses on kümneid tuhandeid erinevaid värvitoone ning et autovärvide seas kindlalt orienteeruda on vaja teada algtõdesi värvusteooriast ja värvusest. Samuti peab värvimisel ja sobiva värvitooni valimisel, vahel ka toonimisel oskama automaaler arvestama väliste faktoritega ning tingimustega. 1. Värvus
............................................................................................................ 3 4.Hinnang praktika kohta.......................................................................................................... 5 5.Kokkuvõte.............................................................................................................................. 5 2 1. Sissejuhatus Oma esimese kursuse automaalri eriala praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Metro Auto OÜ. Praktika algas 11. aprill 2011 ja kestis kuni 17. juuni 2011 (10 nädalat). Ettevõtte valisin oma erialajuhendaja Peeter Pohlasalu soovitusel. Ettevõtteks oli Metro Auto OÜ autode kereremondi- ja värvitöökoda, asukohaga Kalda 9, Tallinn. Minu praktikajuhendajaks sai seal töötav automaaler Meelis Velks. 2. Ettevõtte tutvustus Metro Auto OÜ on Peugeot, Nissan, Fiat ja Alfa Romeo ametlik esindaja Eestis, ning
tööülesandeid, avaldan arvamust ning annan omapoolse hinnangu toimunule. Minu eesmärgid praktikaks Minu praktika eesmärk oli harjuda töökeskkonnaga, valmistuda töötamiseks kutsealal. Saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumisel. Omandada ja arendada praktilisi oskusi. Tundma õppida autode remondi ja plastdetailide töötlemisega tegelevate ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Saada iseseisva töö korraldamise ja teostamise kogemusi automaalri töös ja teenindusülesannete lahendamisel, klientidega suhtlemisel. Arendada meeskonnatöö ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas. Rakendada praktikal saadud tööoskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Mõista tööturvalisuse ja tööohutuse tähtsust töökohal. Arendada isikuomadusi ja kutseoskusi, et edukalt vastu võtta tööelu väljakutset. Saada motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumisel. Hinnata võimalusi saada tööd, oma karjäärivõimalusi
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;
Ta oli siis juba pensioniealine. Nüüdseks on ta manalateele läinud. 12 Koduigatsus ajendas tagasi tulema ka Liis ja Henry Uuskülasid. Ka neil läks Soomes hästi, kuid koduigatsus ja sellest tulenevad väga sagedased kojusõidud olid kulukad. Hetkel taastavad nad Henry isatalu Sulustveres, Henry käib tööle Soome. Raido Reppo tegi Soomes automaalri tööd, kuid siis sai sama töö Jõgevale ning kuna palgavahe ei olnud väga suur, otsustas kodumaale naasta. Hetkel töötab ta aga turvaalal. Tagasi tuli ta ka perekonna pärast. Karis Roots tuli tagasi Soomest, kus töötas aastaid. Nüüd töötab ta Lustivere hooldekodus ja Põltsamaa lossis. Ta kirjutab, et läks välismaale 2012. aastal. Karis töötas aiandis, kus kasvatas salateid ja maitsetaimi. Talle ei meeldinud seal elada ning kuna töö on igas riigis