8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises ja aruannetes tuleb majandustehingud kajastada lähtuvalt nende sisust ka juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Majandustehingu õige kajastamine tähendab seda, et majandustehing tuleb kajastada vastavalt algdokumendile. Õiglane kajastamine tähendab seda, et me oleme need varad hinnanud nende õiglasesse väärtusesse. Tekkepõhine arvestus tehingut tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata, kas raha makstakse välja või raha saadakse. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tehingut kajastatakse sel hetkel kui raha liigub. Majandusarvestuse liigid ja audiitortegevus 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning samuti ettevõtte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, pangad, riigiasutused). Info
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
omanikel tekib vajadus kontrollida tütarettevõtte juhtimist ja käekäiku. Kontrollimiseks palgati sõltumatuid hindajaid, kes rääkisid omanikule eemal oleva ettevõtte olukorrast. Auditeerimine on raamatupidamis aruannete analüüsimine, kontrollimine ning hinnangu andmine. Audiitor ei anna hinnangut omanikele ega majandustegevusele, hindab ainult majandusaruannet. Rp põhiprintsiibid/ Rp aruandluseprintsiibid I. Majandusüksuse printsiip Rpkoh on kohustatud arvestama oma varad kohustused ja majandustehingud lahus omanike, krediitorite, töötajate ja klientide varast, kohustustest ja majandustoimingutest. (Nt firma ja oma rahakotti segiajamine ei tohi toimuda) II. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei
AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
töötaja funktsioone, st teostada majandusoperatsioone, kasutada ettevõtte aktivaid ning koostada algdokumente. Isiklikud ja peresuhted - audiitorteenuse osutamisel peab finantsaudiitor olema täielikult kindel, et isiklikud ja peresuhted ei mõjuta tema sõltumatust. Finantskontrollija sõltumatuse probleem võib tekkida, kui auditeeritavas ettevõttes juhtivatel või võtmepositsioonidel töötavad tema sugulased, lähikondlased, väga head tuttavad. Kaubad ja teenused - audiitor, tema abikaasa ja ülalpeetavad võivad vastu võtta kliendilt kaupu ja teenuseid kõigi teistega samadel tingimustel. Audiitor ei tohi aktsepteerida külalislahkust ja kingitusi, mis võiks seada kahtluse alla tema sõltumatuse. 8. Tasu - auditeerimise eest võetav tasu ei tohi sõltuda lõpptulemustest. Tasu arvestamisel võiks lähtuda audiitori oskustest, ajast, vastutusest. 9. Suhtumine teistesse audiitoritesse - audiitor ei tohi mingil moel alusetult halvustada või
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud. Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste, mille kasutus on jällegi ääretult suvaline ja lai. Finantskontroll tavaliselt seotud majandus- või kuluarvestusega. Fin-kontroll tegeleb ka eelarve täitmise jälgimise, kontrolli ja korrigeerimisega. Riigisektoris on fin-kontroll kindla tähendusega ning tähendab eesmärgistatud tegevust vigade vältimiseks või tehtud vigade avastamiseks, ja mis peab tagama ressursside säilivuse, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse ning raamatupidamisdokumentide õigsuse. Kontrollingu mõiste, millega tähistatakse organisatsiooni juhtimist toetavat funktsiooni ja selle peamiseks eesmärgiks on majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi infoga kindlustamine. Kontrolleri ülesanne on välja töötada vastaval
deffineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida mõiste sisu. Kontrollkomision - kasutatakse rühmakontrolli mõistena. Mõiste on jällegi suhteliselt laialivalguv. Kõigepealt tuleks selgeks teha kas tegemist on alalise või ajutiselt tegutseva üksusega. Kontrolör - väga laialt kasutuses olev mõiste. Sageli samastatakse seda siseauditi mõistega. Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne. Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilivuse tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsusega, raamatupidamise dokumentide ja arvestuse vastavusega ning dokumentide säilivusega. Kontrolling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Kontrollingu peamine ül on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv.
juhul defineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida termini sisu. Terminit kontrollkomisjoni kasutatakse rühmakontrolli mõistena. See termin on jällegi suhteliselt laialivalguv, kõige pealt tuleb selgeks teha, kas tegemist on alaliselt või ajutiselt tegutseva rühmaga. Väga laialt on kasutusel termin kontrolör. Sageli samastatakse seda siseauditi terminiga. Mõnikord on see seotud kuluarvestuse kontrollimisega jne. Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või nende tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilimise tagamise, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse, raamatupidamisdokumentide ja arvestusvastavuse ning dokumentide säilivusega. Vähem tuntud on termin controlling, mis on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Controlling’u peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv (n-ö sisemine
Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes.
2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, tau, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui
Auditeerimise ja kutse-eetika nõuete järgimine on kõigile Audiitorkogu liikmetele kohustuslik. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti audiitori töö eetilised põhimõtted, millest peab iga audiitor kinnipidama. Nendeks eetilisteks põhimõteteks on ausus, objektiivsus, ametialane kompetenstus, konfidentsiaalsus, profesionaalne käitumine, sõltumatus, suhtumine teistesse audiitoritesse ja viimaseks paragrahviks on reklaam, milles on öeldud, et audiitor ei tohi oma teenuste tutvustamisel kasutada pealetükkivat või eksitavat reklaami. Audiitori amet ei seondu otseselt raamatupidaja eriala ja elukutsega. Kui raamatupidaja on nii
Areng oli aeglane, sest puudus eestikeelne juhendmaterjal ja küllalt tugevalt oli välja kujunenud arvamus, et lisakontrolli ei ole vaja, peale turu, kes selekteerib välja praagi. 1992-93 tekkis esimene pangakriis Eestis, sest ka pangasektoris puudus kontroll. 11 kommertpanka, (millest 3 olid suured) läks pankrotti. See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile.
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
avaldatavaid täiendusi, korraldada Eestis rahvusvahelist CIA eksamit, on loonud kodulehekülje infovahetuseks ( www.siseaudit.ee) 1.3. Siseaudiitorite eetikakoodeks Audiitori elukutse väärtus seisneb sõltumatu hindaja rollis, kelle töötulemuseks on usaldusväärne ja tõepärane informatsioon. Elukutse spetsiifilisuse tõttu pole enamus sellise informatsiooni tavakasutajaid pädevad hindama audiitori audiitori töö kvaliteeti. Ühiskonna usalduse saavutamiseks peavad seetõttu elukutse raamides kehtima kõrged professionaalsus- ja käitumisstandardid. Elukutse esindajate käitumist reguleeritakse sellistel puhkudel eetikakoodeksite abil. 7 Eetikakoodeksi põhiklauslid siseaudiitoritele: · läbi kõlbelise käitumise loob siseaudiitor usalduse ja seega aluse nende hinnangute usaldusväärsusele = kõlbelisus
..) ühisarutelu kindlate reeglite järgi. Läbivaatusel on palju soodsaid külgi: · vigu saab leida varastel arenduse etappidel. Mida varasemal etapil viga on tehtud, seda suurema maksumusega on selle negatiivsed tagajärjed, kui viga jääb avastamata. Kuna vea leidmine läbivaatuse abil on suhteliselt odav, siis kokkuvõttes on läbivaatuse efektiivsus varastel etappidel suur. See on ka läbivaatuse oluline eelis testimise ees (miks?) Läbivaatuse eelised: · ta on parim viis vigade vähendamiseks (suurusjärk) · kontaktid rühmas paranevad · tootlikkus ja kvaliteet paranevad · ühe osavõtja lahkumisel saab teda asendada Läbivaatuse probleeme: · rühma liikmed võivad olla erinevatest osakondadest · rühma liikmed võivad olla erinevad: kõrge IQ-ga, kannatamatud, konservatiivsed, vähe huvitatud "reaalsest maailmast", eelistavad eraldatust jne · kellelegi ei meeldi, kui teda kritiseeritakse Kuidas võivad läbivaatused nurjuda?
üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustikus nimetatud osakapitali suurus (40 000 krooni) või 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Üldkoosoleku ja osanike pädevus Seoses majandusaasta aruande koostamisega kuulub üldkoosoleku/osanike pädevusse: 1) aktsiakapitali/osakapitali suurendamine ja vähendamine; 2) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 3) audiitori valimine; Vara vähenemine Kui aktsiaseltsil/osaühingul on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist/osakapitalist või vähem kui äriseadustiku järgi sätestatud minimaalne aktsia(osa-)kapitali suurus (vastavat 400 000 ja 40 000 krooni), peab üldkoosolek/osanikud otsustama: 1) aktsiakapitali/osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist/osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku järgi
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus
Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus. Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSAI Mexico deklaratsioon: seaduslikkus; juhi, organisatsiooniline ja finantsmajanduslik
interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse? Raamatupidamisinformatsiooni kasutajad: (Neil on erinevad huvigrupid ja erinev infovajadus) *Omanikud- vajavad infot, kuidas kasutatakse ressursse ja kuidas kasvab kapital.
igal aastal avalikustatakse majandusaasta aruanne registreerimine äriregistris registris säilitatavatest dokumentidest koopiate tegemise võimaldamine kehtestatud karistused majandusaasta aruannete mitteesitamise eest Neljas direktiiv (1978). Neljanda direktiivi eesmärgiks on muuta firmade finantsinformatsioon samatähenduslikuks ja võrreldavaks. Hõlmab järgmisi probleeme: bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine:
Seega on Eestis sisek ja siseauditi funktsioone käsitletud erinevates õigusaktides, kuid täielik regulatsioon erasektori osas oli senini lünklik. Erasektoris ei olnud siseaud funktsioone täpselt määratletud ning seetõttu lahendasid selle valdkonna probleeme ettevõtte juhid. Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest. Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele kujundada enda tegevus ning anda omanikele ja juhtidele kindlustunne, et ettevõtte püstitatud eesmargid saavutatakse. Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi
tavaliselt kaasata ka mitmeid muid komponente- riistvara, keskkonda; need peavad pidevalt toimima (protsessid); seda toimimist tuleb mõõta (näitajad). Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu. Viga- programmi käitumine spetsifikatsioonile mittevastavalt. Hea test- test, mis avastab võimalikult palju vigu.
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri. AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri. 3. OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks. AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande
20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või ese, nagu faks, mobiiltelefon, televiisor, arvuti jne. Mitterahaline sissemakse hindab äriühingu juhatus ja selle hinnangu peab kontrollima audiitor. Kui sissemakse tehakse rahas, saab raha uuesti kasutada pärast kande tegemist äriregistri poolt. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis.
pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö, kuid võivad olla näiteks väärtpaberid. Elektroonilise registreerimise kiirmenetluse korras aktsepteeritaksegi ainult rahalist sissemakset, kuna igasugune mitterahaline vara eeldab ekspertide hinnangut, audiitori otsust jms., mida ei saa teha elektroonselt. 8. Pangatoimingud Ettevõtte loomise üheks eeltingimuseks on stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse, alles seejärel saab ettevõtte esitada kandeavalduse menetlusse. Stardikontole makstud osakapitali kasutamiseks ja igapäevaste tehingute tegemiseks tuleb stardikonto peale ettevõtte registreerimist ümber vormistada arvelduskontoks. Seda saab teha pangakontoris.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
