(algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist hulgast samas kohas olevatest arvutitest. Lihtsaim oleks VLANi nimetada arvutivõrguks, mis on moodustatud tarkvaraliselt mingi loogika järgi kokku ühendatud arvutitest.
protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. • Kohtvõrgud võivad olla näiteks kodus, kontoris ja koolis. • Kohtvõrku eristab laivõrgust üldjuhul suurem andmeedastuskiirus, väiksem geograafiline ulatus ning tasuliste andmesideliinide mittevajalikkus. Sõlm • Sõlm on seade, mis on ühenduses osana arvutivõrgust. • Sõlmed saavad olla arvutid, pihuarvutid,
Ruutimine By Karl Õmblus Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad
määramiseks. Ethernet'i kaadritele lisatakse 4 baiti, suurendades sellega kaadri maksimumsuurust 1518-lt baidilt 1522 baidini. Kolme bitti kasutatakse kaheksa prioriteetsustaseme (teenusekvaliteedi) ning 12 bitti kasutatakse kuni 4096 virtuaalse kohtvõrgu identifitseerimiseks. See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa. Virtuaalne kohtvõrk (VLAN) käitub võrgusiseste jaamade jaoks täpselt nagu tavaline kohtvõrk (LAN). Tegelikkuses võib iga kohtvõrku lülitatud jaam olla teistest jaamadest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Informatsiooni edastuse seisukohalt sellel mingit tähtsust ei ole. Üks meetod virtuaalse kohtvõrgu implementeerimiseks on Virtual Private Network (VPN). VPNi korral seotakse mitmed erinevates kohtades asuvad kohtvõrgud üheks suuremaks kohtvõrguks, kasutades jaamadevaheliseks sidekanaliks Internetti. Kogu side, mis kohtvõrkude vahel toimub, on privaatne, see on krüpteeritud
.............................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6 Arvutivõrgud Lokaalvõrk ehk kohtvõrk (LAN- Local Area Network) kujutab endast kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab üheskoos kasutada võrku ühendatud seadmeid, nagu printerid, kõvakettad, modemid, CD-ROM seadmed ja teised. Lokaalvõrgu eelis on see, et info levib kiiremini, näiteks failide saatmine msni kaudu. Lokaalvõrk on tavaliselt piiratud ühe või mitme kõrvuti oleva hoonega. Iga võrgus olev arvuti peab sisaldama alljärgnevaid komponente. · võrguadapter · ühenduskaabel
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku
Internet Ohud ja turvalisus Allar Org 2010 Interneti struktuur Arvuti Arvuti Arvuti Kohtvõrk Server Arvuti Server Server Server Server Server Server Arvuti ja ohud · Interneti ühendus · Viirused Lihtsad Pahatahtlikud Nuuskurid Viirused: Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Arvuti ja ohud
Nimetus tuleneb sellest, et pilt aktiveeritakse punktidena pöörlevale trumlile laserkiire abil Laserkiirega aktiveeritud trumlile kleepub aktiveeritud kohtadele tooner (tahm). Sealt kantakse see kujutis paberile ja kuumutatakse kinni , et pilt püsiv oleks. Värvilise pildi saamiseks peab printeris olema lisaks kolm värvikasetti Võrk Igas arvutis on tänapäeval võrgukaart arvuti kohtvõrku ühendamiseks Kohtvõrk on meie asutuses, kodus paiknev võrk. Selles võrgus on mingi aktiivseade, mille külge me arvuti ühendame. See seade võib olla switch või ruuter Ühendamiseks kasutame võrgukaablit Võrgukaablil on pistik mis sobib võrgupessa Võrk Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad ühenduse raadiolaineid kasutades Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt mõnesaja meetri kaugusele. Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav
printeriga. Teatud mõttes sarnaneb juhtmeta telefonile, mille kuuldetoru on aparaadiga e. oma tugijaamaga ühenduses raadio teel. Arvatakse, et Bluetooth ja HomeRF tehnoloogiaid hakatakse kasutama kahereziimiliste programmeeritavate telefonidena, mis oskavad teel olles alla laadida e-posti ja veebilehti ning vahendada neid andmeid sülearvutile või büroos asuvale lauaarvutile · · Raadiokohtvõrk (WLAN): · WLAN (Wireless LAN) · Raadiokohtvõrk, traadita kohtvõrk Selline kohtvõrk, kus ringiliikuv (mobiilne) kasutaja saab kohtvõrguga ühendust pidada raadiokanali (traadita ühenduse) kaudu. IEEE 802.11 standard määrab ära raadiokohtvõrgu tehnoloogia. Standard sisaldab ka krüpteerimismeetodi Wired Equivalent Privacy algoritmi. · Raadiokohtvõrk töötab 2,45 GHz sagedusalas, mis võimaldab suhteliselt odavalt ühendada kohtvõrguks näiteks koolide
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugust...
Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
Päris täpset kasutajate arvu, nagu ka võrku ühendatud arvutite arvu, ei tea aga keegi, sest Internet on võrkude võrk, kus on üldist loendust suhteliselt raske läbi viia. Siis oli Eestis ligikaudu üksteist tuhat Internetiga ühendatud arvutit ning kolm-nelikümmend tuhat Interneti kasutajat, mis teeb üle kahe protsendi kogu Eesti elanikkonnast. Põhimõisted Arvutiside mudel ning selle üks võimalikke realisatsioone: Arvutivõrgud geograafilise ulatuse järgi: kohtvõrk (LAN, local area network) linna- ehk regionaalvõrk (MAN, metropolitan area network) laivõrk (WAN, wide-area network) Võrkude alamtüübid LAN kaart (LAN card, lokaalvõrk e. kohtvõrk) Lokaalvõrgud e. kohtvõrgud (LAN local area network) piiratud territooriumil, ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittid...
vooreguleerimise ja veakorrektsiooni funktsioonid, need protokollid on informatsiooni sisust sõltumatud ning vastavad OSI mudelis ainult 1. ja 2. kihile. 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 5. LAN Kohtvõrk. Kohalik arvutivõrk kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 meetrit. Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad, võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
piiratud territooriumil, näit. ülikooli- või sõjaväelinnakus. Controller Area Network- on sõnumil põhinev protokoll, mis on tehtud spetsiaalselt iseliikuvale aplikatsioonile, kuid nüüd kasutatakse ka teistes valdkondades, nagu tööstusautomaatika ja meditsiinitehnika. Projekteeritud selliselt, et mikrokontrollerid ja seadmed saaksid suhelda omavahel ilma peaarvutita. MAN- Metropolitan Area Network- Arvutivõrk, mis katab suuremat piirkonda kui kohtvõrk ja väiksemat piirkonda kui laivõrk. Seda terminit kasutatakse ühes linnas paiknevate arvutivõrkude ühenduse kohta, mida saab omakorda efektiivselt ühendada laivõrguga. 4/4
september, 2008 TAOTLUS Meil toimub 25.november 2008 koolis üritus ja meie klassil on soov, et äkki te saaksite meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 . Ette tänades kaheksas klass . Lugupidamisega Kristiina . Allkiri 5 Protokolli kirjutamine Vasakjoondus ! Internet Internet on arvutivõrkude võrk . internet kohtvõrk (väike esitäht) Internet ülemaailme võrk · Internet ei kuulu kellelegi · Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist · Keegi ei loenda baite, mis liiguvad · Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga Interneti arengust · 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku · 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit "ARPANET") · 1971 saadeti esimene e-mail
Samuti on Microsoft teinud teise protokolli SSDP uPnP, mis on Windows XP poolt kasutatav ja peaks ideeliselt hakkama saama suhtlemisega teiste XP ja Vista masinatega. Lõppkokkuvõtteks on Microsoftil hea avastussüsteem aga puudulik zeroconf. Pead ei tasu siiski norgu lasta, sest kui te endale iTunesi installeerite, siis saate te sealt taustale ka bonjouri jooksma. VLAN (Virtual Local Area Network) '''Definitsioon ja ülevaade''' Virtuaalkohtvõrk ehk Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll mis võimaldab mitu VLAN'i paigutada ühe füüsilise pordi peale. On ka olemas PortBased VLAN, mis jagab kommutaatorseadme füüsilised pordid eraldi gruppidesse ja ei võimalda mitut VLAN'i ühe pordi peale seadistada. 10
üle Interneti või muu TCP/IP võrgu. See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti, kuid selleks on üldjuhul vaja kasutajanime ja parooli. On olemas ka anonüümsed FTP serverid, mis ei nõua kasutajanime ja parooli, kuid neilt saab faile ainult alla laadida. VLAN Virtuaalkohtvõrk (VLAN) - Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN Laivõrk (WAN) Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid:
Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkude alla saab liigitada ka nende võrkudega ühendusi võimaldavad juurdepääsu ehk pöördusvõrgud (Access Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Arvutivõrkude alused 2. Laivõrgud Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Laivõrk
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal
Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni
puu: nagu hargnev graaf, paks puu (ülemised “oksad” on paksemad ja nendes ühendus kiirem, sest neist käib läbi kogu liiklus) ring: kui 1 läheb katki, saab minna ringiga täielikult ühendatud: kalleim, aga töökindlaim Metcalfe’i seadus: igasuguse võrgustiku väärtus on võrgusõlmede arv ruudus mesh võrk: kui 1 on katki, saab teist teed pidi tavaliselt hüperkuup: suurem kui kolmas dimensioon, mitu kuupi üksteise sees LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrit. Võimalik suurendada vaheseadmetega. Kuulub omanikule, haldurile. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. Palju kasutajaid. RAN – rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Vähe kasutajaid, suur ala. WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). Ei kuulu kasutajatele endale.
Opsüsteem võib alla laadida pakktööteid (batch job) , näit. printimist, ja sel viisil tööst vabastada neid alustanud rakendusi Paralleeltöötlust teostavates arvutites võib opsüsteem juhtida programmi jaotamist selliselt, et see kasutaks korraga enam kui üht protsessorit 1.2.1.5 Kättesaadavust parandavad funktsioonid (hõlbustusfunktsioonid): kõnetuvas- tustarkvara, ekraanilugeja, ekraaniluup, ekraaniklaviatuur. 1.3 Võrgud 1.3.1 Võrgutüübid 1.3.1.1 Kohtvõrk (LAN), raadiokohtvõrk (WLAN), kaugvõrk (WAN). LAN (Local Area Network) kohtvõrk. Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m. Sellistel juhtudel on lõppseadmed omavahel ühendatud kohtvõrku. LAN pääseb internetti marsruuteri kaudu, mis haldab infoliiklust LAN-ist väljapoole. WLAN (Wireless LAN) raadiokohtvõrk, traadita kohtvõrk. Selline kohtvõrk, kus ringiliikuv (mobiilne)
antenni valik sellest kui kaugel klient asub kesksaatjast e kui tugev on vastuvõetav signaal. Vastuvõtja poolel on üldjuhul samad seadmed, mis punktist punkti lahenduse puhul. Kesksaatjal on aga vajalik spetsiaalne seade CU (central unit), mis suudab juhtida mitmekümnest sillast tulevaid signaale ja millel on Etherneti liides seadme Internetti ühendamiseks. Need kaks võrgulahendust on peamised, mille abil on võimalik luua kohtvõrk, mis koosneb mitmete kilomeetrite kaugusel olevatest osadest. Neil lahendustel on mitmeid erinevaid realisatsioone vastavalt klientide paigutusele. Näiteks kui on vaja pakkuda Interneti ühendust mingile kontorite jaoks mõeldud majale, kus igal korrusel on erinev firma oma kohtvõrguga, siis võib terve maja võrku lülitamiseks panna vastasmaja külge antenn, mis on ühendatud ühe CUga. Igal firmal tuleb sel juhul hankida endale raadio moodul, mis juba ühendatakse kohtvõrgu HUBiga
kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. 16. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X
Informaatika ja biomeetria teooria eksam 1.LOENG Informaatika - info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru. Arvutiõpetus - sama asi aga kitsam Infotehnoloogia - sama asi aga laiem Informatsioon ehk teave - andmeid ja teateid ● Informatsioon eristub teadmetest selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järel saab informatsioon. Vahetu info - kogud/ õpid midagi sinule uut (isegi kui ühiskonnale on vana info) Vahendatud info - teatud, räägid informatsioon ● Suurem osa meie infost on vahendatud Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik, tähis B. Infoühiskonna ajalooline areng Kirjakeele ja tähestiku leiutamine võimaldas edastada inimkonna talletatud kogemusi ja infot, ilma et oleks vajalik vahetu kontakt info koguja ja selle hilisema o...
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................
TCP (transfer control protocol). Toimub kontroll. Pordid on kanalid, mille kaudu arvuti suhtleb interneti ja teiste arvutitega OSI mudeli kihid Liides (interface) Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel Protokoll (protocol) Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel Interneti rakenduste oma protokollid,tüüpiliselt eraldi Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS) "Interneti"põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP) HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel HTTP ei ole ehitatud "biti või baidi" tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread Rekursiivne millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1}
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi. VLAN Virtuaalkohtvõrk. Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast. TURVALISUS Arvutiviirus on pahatahtliku häkkeri kirjutatud programmijupike, mis on lülitatud mingi
32 Võrk – võrgusõlmed juhuslikult kokku ühendatud, ilma struktuurita. Üsna töökindel võrk. Täielikult ühendatud – ühendus kõigi võrgusõlmede vahel. Selle realiseerimine on väga kallis ja piiratud. Töökindlus on täiuslik. Kasutatakse militaaralal. Matcalfi seadus: Iga võrgu väärtus on võrdeline võrgusõlmede ruuduga. LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrid. Võimalik suurendada vaheseadmetega. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. RAN – rural area network, erijuht MANist. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Kasutatakse näiteks raadioliideseid. Internet – suurim. Võrgu/ühenduse loomuse võimalused:
Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN. TFTP (Trivial File Transfer Protocol) - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). VLAN: virtuaalkohtvõrk Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN: laivõrguport Võrguseadme küljes olev pistikupesa, mis saab kaabli kaudu ühendust mingi välise võrguga, näit. Internetiga
Füüsiline ühendus (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning tagab bitivoo mineku läbi füüsilise kanali. multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile Ruuter e. marsruuter - valib marsruudi, viib paketid kohtvrgust välja. (teepikkus, usaldatavus, marsruutimishilistus, ribalaius, koormus, sidekulud.) Marsruutimine jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele
BW ribalaius CAT 5 5.kategooria;üldkaabelduse kaabli-ja liideste kategooria 5 CATV kaabel-TV CD piirkondlik hargnevus jaotus CENELEC Euroopa Standardiseerimise organ DFB kitsaspektriline laser DS hajumisnihkega DWDM märgamine DXC digitaalne ristühendus FC FC-liides FD korruste jaotur FDDI optilisele kiule baseeruv kohtvõrk FP laseri tüüp FR tulekindel FRP klaaskiuga armeeritud plastik FWM 4 laine segamine GI sujuv kiud (tüüp 50/125µm) GK GK-kiud 62,5/125µm (Soome tüüp) GN GN-kiud 100/140µm (Soome tüüp) HDSL kõrge keerutusega digitaalne abonendiliin HF halogeenivaba IEC Rahvusvaheline Elektrotehniline Komisjon IL lisasumbuvus
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid, mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. 5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud Kohtvõrguks (ingl. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest
kasutatav tehnika. Tehnilise toe meeskond koguneb IT teenuse käitumise ja sooritusvõime jälgimiseks ja teeb täiendusettepanekuid. TCO – total cost of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist-ja tarkvara värskenduste hinda, hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu) VLAN - virtual LAN ( virtual local area network) - Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast. VPN – Virtual Private Network - Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Kasutatakse nt tunneldamist.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
