on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.
Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Optiline side- informatsiooni edastamine niisuguse elektromagnetkiirguse abil, mis lainepikkuselt jääb valguse ja infrapunakiirguse piirkonda. Valguskaabel- kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmisel koaksiaalkaablil. Laivõrk- (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Maailma suurim laivõrk on Internet. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks.
Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkude alla saab liigitada ka nende võrkudega ühendusi võimaldavad juurdepääsu ehk pöördusvõrgud (Access Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Arvutivõrkude alused 2. Laivõrgud Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Laivõrk Laivõrk (WAN) on võrk, mis saab toimida väga laial territooriumil (ülemaailmselt)
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost. Mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Elektronpost ja tavaline postiteenus.........................................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)......................................
3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a. asutati Internetiühing (ISOC - Internet Society) ning 1993.a. avati firmadele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. Internetil pole omanikku ja kõik sellesse ühendatud arvutid on sõltumatud. Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks, Internet kasvab väga kiiresti ja toimib suurepäraselt. 1981.a
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma?
Ruutimine By Karl Õmblus Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on
· Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle põhilisi funktsioone, Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik graafilise kasutajaliidese põhilistest eelistest.) rakendustarkvara ( teadma rakendusprogrammide peamiseid ülesandeid ja nende kasutamisvõimalusi) · Arvutivõrgud- lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja ohte); telefonvõrgu kasutamine arvutivõrkudes ( teadma nende kasutamist andmesidemes. Teadma mida tähendavad digitaal- ja analoog telefonivõrk. ISDN mõistet. Teadma termineid faks, modem, digitaalne-, analoog. Teadma andmeedastuse kiiruse ühikut bps (bit per second) ja bood.); elektonpost ( teadma selle põhimõiset,
mikrolaineside, satelliitside.Avalikku telefonivõrku saab kasutada op. juhtimisel juhtmepaaride jäiga ühendamise korral. 9. Andmeedastuse koht- ja laivõrgud Kohtvõrk- (local area network, LAN) on piiratud alal toimiv võrk, mis rahuldab ühe kindla töörühma tarbijaid. Laivõrgud (wide area network WAN) moodustavad suuri süsteeme. näiteks telefonivõrk ja internet. elektrivõrgu op.juhtimiseks on vaid selleks otstarbeks loodud laivõrk, mille eest hoolitseb EE Televõrk. 10. Dispetšisüsteemi kasutajaliides Ehk MicroSCADA. Erinevate õigustega kasutajatel erinevad liidese omadused kasutada. MicroSCADA eeldab, et elektriseadmed klassifitseeritakse alajaamade ja nende elektriliste ühenduste kaupa. Häiretena on dispetseritel punane täpp mis näitab kõiki häireid. 11. Elektrienergia kaugmõõtesüsteem (Multifunktsionaalne kaugmõõtesüsteem)
Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s
arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. Restart ehk seadet taas käivitama
-Mänguprogrammid -Graafikatöötlusprogrammid -Majndustarkvara -Audio ja videoprogrammid(loomine,redigeerimine,kasutamine) ehk multimeedia. -Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid. Arvutivõrk On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil. Tehniliselt on Internet laivõrk. (ingl.WAN-Widse Area Network)-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset. Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest.
võrkude võrk, kus on üldist loendust suhteliselt raske läbi viia. Siis oli Eestis ligikaudu üksteist tuhat Internetiga ühendatud arvutit ning kolm-nelikümmend tuhat Interneti kasutajat, mis teeb üle kahe protsendi kogu Eesti elanikkonnast. Põhimõisted Arvutiside mudel ning selle üks võimalikke realisatsioone: Arvutivõrgud geograafilise ulatuse järgi: kohtvõrk (LAN, local area network) linna- ehk regionaalvõrk (MAN, metropolitan area network) laivõrk (WAN, wide-area network) Võrkude alamtüübid LAN kaart (LAN card, lokaalvõrk e. kohtvõrk) Lokaalvõrgud e. kohtvõrgud (LAN local area network) piiratud territooriumil, ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud olid enamasti väikesed ja ühendasid omavahel kuni kümmet arvutit ja ühe printeri. Vaata ka joonist 1. Joonis 1.
· Kiirusstandardid:10 base Tx(vask keerupaarikaabel)-10 MB/s 2nd süs. vaskkaabel, 100 base Tx, 1000 base Tx, 10 base Fx(optiline kaabel), 100 base Fx, 100 base Fx, ahelas kõige nõrgema järgi valitakse kiirus LAN-kohtvõrk, on ühes väikeses geograafilises punktis asuv võrk(korrus, maja, hoonete kompleks), võrgu läbimõõt ei ületa 1 km, kasutatakse täht topoloogiat, Ethernet(IEEE802.3)-eetrivõrk, hetkel ülekandmisel WAN-laivõrk, ühendab endas kokku erinevad kohtvõrgud, asetseb suurel geograafilisel maa- alal, kasutatakse osalist kontuurvõrkku Protokol-on käitumis/tegevus reeglistik kindlates olukordades, määrab ära kuidas suhtlusosapooled saavad ja peavad suhtlema · CSMA/CD-(Carrier Sence Multiple Access Collision Petection) mitmik meedia juurdepääsu tunnetus koos põrke tuvastusega Andmelülikiht: koosneb kahest alamkihist PHY-füüsiline (võrgukaardi füüsiline osa), MAC
piiratud territooriumil, näit. ülikooli- või sõjaväelinnakus. Controller Area Network- on sõnumil põhinev protokoll, mis on tehtud spetsiaalselt iseliikuvale aplikatsioonile, kuid nüüd kasutatakse ka teistes valdkondades, nagu tööstusautomaatika ja meditsiinitehnika. Projekteeritud selliselt, et mikrokontrollerid ja seadmed saaksid suhelda omavahel ilma peaarvutita. MAN- Metropolitan Area Network- Arvutivõrk, mis katab suuremat piirkonda kui kohtvõrk ja väiksemat piirkonda kui laivõrk. Seda terminit kasutatakse ühes linnas paiknevate arvutivõrkude ühenduse kohta, mida saab omakorda efektiivselt ühendada laivõrguga. 4/4
Mõeldud digitaalsignaalide edastamiseks · ITU-T standardprotokollistik, X.25: · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule · X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 oli mõeldud analoogsignaalide edastamiseks · X.25 on kasutusel kogu maailmas · Laivõrk (WAN) ja seal kasutatavad tehnoloogiad: · Laivõrk - Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km · Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: · privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL · kommuteeritavad liinid: sissehelistamine,
VLAN Virtuaalkohtvõrk (VLAN) - Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside tasemel ning piirata ligipääsu võrguressurssidele sõltumatult võrgu füüsilisest topoloogiast WAN Laivõrk (WAN) Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punk-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM 9 10
Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus. Arvutivõrk on hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid näiteks kuskil kontoris, mingis asutuses jms. Kui kohtvõrgud omavahel telefoniliinide, valguskaablite või raadiolainete (sh satelliitside) kaudu ühendada saab laivõrgu. Internet on laivõrk, mis seob paljusid kohtvõrke, kasutades nende ühendamiseks paljusid võimalikke tehnilisi lahendusi. Teistest laivõrkudest eristab Internetti, et kõik arvutid suhtlevad siin nn ühises keeles ehk protokollistikus, mille nimeks on TCP/IP. Seega: Internet on omavahel ühendatud arvutite hulk, mis suudavad omavahel suhelda. Oluline on eristada mõisteid Internet kirjutades suure algustähega) ja internet (väikese algustähega). Esimene on arvutid, millised on omavahel
protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt.
kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid vastatsikkku vahetada ja arvutiressursse ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk – on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk nt ühes ruumis või majas. Laivõrk – laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- ja raadioliinide kaudu. Interneti ajalugu- loodi 1.september 1969. Maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk. Tollal kasutati sõjanduses, kandis nime ARPANET. 1987 avati kõigile kasutajatele ja nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub
olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub vägagi äärmusest äärmusesse, võib välja tuua selged erinevused nende kahe maaosa vahel. Interneti etapiline areng Internet hakkas välja kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust, mille nimi oli ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network, eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond:
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond:
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid. Nimelt kujutab Internet
IEEE 802.11 standard määrab ära raadiokohtvõrgu tehnoloogia. Standard sisaldab ka krüpteerimismeetodi Wired Equivalent Privacy algoritmi. Raadiokohtvõrk töötab 2,45 GHz sagedusalas, mis võimaldab suhteliselt odavalt ühendada kohtvõrguks näiteks koolide klassiruume, haiglapalateid ja firmakontoreid, nii et langeb ära vajadus märksa kallima kaabelvõrgu väljaehitamise järele. WAN (Wide Area Network) laivõrk, kaugvõrk. Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punkt-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM. 1.3.1.2 Termini ,,klient-server" tähendus. Client/server architecture klient/server arhitektuur
SFS Soome Standardiseerimise Liit SM mono- SMA SMA-liides SPC Super PC (füüsikaline kontakt ) SPM iseenese faasimodulatsioon ST ST-liides STM sünkroon edastusmoodul SZ muutuva suunaga keerutus TO tööpistikupesa UV ultraviolet VAD telje suunalise aurufaasi settimine VCSEL püstpinnaline laser-diood WAN laivõrk WDM lainepikkustega kanalite loomine (multipleksimine) ZH halogeenitu I Sissejuhatus 6 1.1 Ajalooline areng Andmesides valguse kasutusele võtmine on inimkonnal olnud tuttav juba kaua ning mitmel eri kujul.. Optilise andmeside uurimine ja areng sai tõelise hoo laseri leiutamisest aastal 1950. Tänapäevase optilise andmeside kaubalist rakendamist võib lugeda algavaks, kui Corming Glass Works 1970
käes, niiskuses aga läheb laiali. 62 Laserprinterite eeliseks tuleb pidada parimat võimalikku trükikvaliteeti, prindi head säilivust ja seadme vaikset tööd. Värviprinterid on aga tavakodanikule momendil veel kallid). 63 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk Internet on laivõrk, mis seob tohutut hulka kohtvõrke. Ta on 20-nda sajandi lõpukümnendi säravaim tehnoloogiahüpe ning näitab meile valgust uude ühiskonda - infoühiskonda. Interneti areng täna jätab oma kiiruses selja taha kõikide teiste valdkondade (isegi arvutustehnika) arengu. 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu Internet kui võrkude võrk erineb teistest laivõrkudest sellega, et kõik arvutid Internetis kasutavad "ühist keelt" e. protokolli. Interneti ühist keelt nimetatakse TCP/IP -
annaabi.ee 
