kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse kraadides kas kõrge või madala piiratud, samuti kindlaks määratud väärtusest kehtiv või mitte. Võrgu muutuja väljundid üks sõlm võib kohustatud võrgu muutuja sisendite teiste sõlmede tingimusel, et andmetüübid vahel toodangut ühe ja sisend teiste vahelisel kokkuleppel. 2. STANDARTID LonWorks on ISO / IEC standardi koosneb järgmistest osadest: · ISO / IEC 14908-1. sideprotokoll · ISO / IEC 14908-2. Keerupaarkaablid traat signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-3. Elektriliinide signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-4. IP ühilduvus (läbindusmehhanismid) tehnoloogia Lisaks teiste standardiorganisatsioonide poolt vormistatud standartid LonWorksile: · ANSI / CEA 709,1-B-2002. Kontroll võrgustike ja kodu kontroll (ANSI spetsifikatsioon KMH / CEA 709,1 kaudu kättesaadavaks Global Engineering
•Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse projekteeritud mitmekülgne turvalahendus •Krüpteeritud ja signeeritud sideprotokoll Teenused: X-tee on algusest peale olnud teenusele projekteeritud arhitektuur. •Teenused kodanikule - Üksikkasutajate jaoks loodi ühine portaal •Teenused ettevõtjale - X-tee kasutamine erafirmade poolt kasvab järjest enam •Teenused ametnikule -Teenused politseile ja piirivalvele -Teenused sotsiaalsfääri X-tee vahendusel suhtleb üle saja erineva infosüsteemi. X-tee teenustest saab ülevaate riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) vahendusel. Kuidas liituda:
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on
kaabel. Kaablis on 4 värvi juhtmed - roheline, sinine, oranz ja pruun pluss 4 valget juhet, millel on samades värvides triibud. CAT 5 kaablite ühendamiseks kasutatakse RJ-45 konnektoreid, millega juhtmed ühendatakse kas T568-A või T568-B skeemi järgi. STP- Keerdpaarjuhe, mis on ümbritsetud metallvarjega väliste häirete kõrvaldamiseks. UTP- varjestamata keerdpaarjuhe. TCP/IP-Ühendusorienteeritud, usaldatav, voo tüüpi. UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol
Edastusohje protokoll (TCP) Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Kasutajadatagrammi protokoll (UDP) Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi
TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll UDP Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks
TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP Kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja
Levinuim võrgu transpordikihi protokoll, mida kasutatakse Etherneti võrkudes ja Internetis. TCP on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. UDP (User Datagram Protocol) - kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja
Tavaliselt marsruutimis algoritmide ja protokollide töö tagamine. 2. ajapiirang, mille jooksul võib see luba tema käes olla. Enne eeldab turvalisuse tagamine andmete krüpteerimist ja paroolide kasutamist. Kasutatakse ka turvaprotokolli – sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. dekrüpteerimisel. E-mail krüpteeritult ja saatja autentimisega: Võrguturvalisuse võtmekomponendid – konfidentsiaalsus, 1)Alice digiallkirjastab kirja ja kasutab räsifunktsiooni. 2) autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks Alice krüpteerib sessioonivõtmega nii digiallkirjastatud kui ka
koigepealt luusiarvutile, mis tunneb vaikest osa UDP (User Internetist. Datagram Protocol) , mis on uhenduseta edastuse Luusiarvuti loeb paketi paisest sihtkoha aadressi ja protokoll edastab UDP (User Datagram Protocol) paketi naaberluusile, mis omakorda loeb sihtkoha kasutajadatagrammi protokoll Sideprotokoll, mis aadressi jne, pakub kuni ukskord uks luus tunneb ara, et see aadress suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel kuulub tema intentetiprotokolli (IP) kasutavasse vorku lahemas umbruses e. domeenis paiknevale hostile. uhendatud arvutite Seejarel vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje
internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP ("TCP IP peal"). TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. TCP standardid on STD 7 ja RFC 793. Teine internetiprotokolli peal käitatav protokoll UDP (User Datagram Protocol) , mis on ühenduseta edastuse protokoll. UDP (User Datagram Protocol) kasutajadatagrammi protokoll. Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kujutab endast alternatiivi edastusohje protokollile (TCP) ja kuna ta vajab tööks internetiprotokolli, siis kasutatakse vahel ka tähistust UDP/IP. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. Erinevalt TCP-st ei tegele aga UDP sõnumi jagamisega pakettideks (datagrammideks) ja nende
Vastuvõtja ei saa aru, et andmeid on muudetud.;; /// 3) Denial of service (DOS) pahatahtlikult tekitatud paketid üleujutavad vastuvõtja. DDOS- distributed DOS mitu koos töötavat allikat ummistavad vastuvõtjat. ==> EHK VÕRKUDE TURVALISUS: Võrkude turvalisus on andmete kaitstus käideldavuse, terviklikkuse või konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Tavaliselt eeldab turvalisuse tagamine andmete krüpteerimist ja paroolide kasutamist. Kasutatakse ka turvaprotokolli sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. Võrguturvalisuse võtmekomponendid konfidentsiaalsus, autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. 48. KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED ==> Krüptograafia - Informatsiooni kaitsmine selle muundamise läbi loetamatusse
Vastuvõtja ei saa aru, et andmeid on muudetud.;; /// 3) Denial of service (DOS) – pahatahtlikult tekitatud paketid üleujutavad vastuvõtja. DDOS- distributed DOS – mitu koos töötavat allikat ummistavad vastuvõtjat. ==> EHK VÕRKUDE TURVALISUS: Võrkude turvalisus on andmete kaitstus käideldavuse, terviklikkuse või konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Tavaliselt eeldab turvalisuse tagamine andmete krüpteerimist ja paroolide kasutamist. Kasutatakse ka turvaprotokolli – sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. Võrguturvalisuse võtmekomponendid – konfidentsiaalsus, autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. 48. KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED ==> Krüptograafia - Informatsiooni kaitsmine selle muundamise läbi
annaabi.ee 
