Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrgud!!! (0)

1 HALB
Punktid
Arvutivõrgud 9.08.2019
Merilin Kutšer AT07-b http://www.vallaste.ee/
KOKKUVÕTTE
Klient - Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse.
Server - Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse.
Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse.
Peremehelt -peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita.
Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel.
Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet ’i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks.
Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress.
Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis
Protokoll - Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda.
Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks.
Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta.
Andmekeha - Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu,
Jalus- Paketi lõpemise info.
OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised
7.rakenduskiht
6. esituskiht
5. seansikiht
4. transpordikiht
3. võrgukiht
2. andmelülikiht
1. füüsiline kiht
Füüsiline kiht- OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga.
Andmelülikiht- Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab ), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali.
  • Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control ) ja alumist meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC - Media Access Control).

Võrgukiht- Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine , samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.
Transpordi kiht- Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
Sessioonikiht-Seansikiht kasutab transpordikihti ühenduse loomiseks kahel erineval hostil toimuvate protsesside vahel. Seansikiht loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse .
Presentatsioonikiht- Kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi.
Aplikatsioonikiht- Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega.
Ethernet- Eetrivõrk, lokaalvõrgu LAN tehnoloogia , määrab ära signaliseerimisstandardi, juurdepääsu ja adresseerimisformaadi.
Cat5- Peamiselt Ethernet’i võrkudes kasutatav nelja keerdpaarjuhet sisaldav varjestamata kaabel . Kaablis on 4 värvi juhtmed - roheline, sinine, oranž ja pruun pluss 4 valget juhet, millel on samades värvides triibud. CAT 5 kaablite ühendamiseks kasutatakse RJ-45 konnektoreid, millega juhtmed ühendatakse kas T568-A või T568-B skeemi järgi.
STP- Keerdpaarjuhe, mis on ümbritsetud metallvarjega väliste häirete kõrvaldamiseks.
UTP- varjestamata keerdpaarjuhe.
TCP/IP-Ühendusorienteeritud, usaldatav, voo tüüpi.
UDP- Sideprotokoll , mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise.
IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis.
ICMP- Internet Control Message Protocol . Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone.
ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring)
IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast.
Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes. Pordi number määrab ära pordi tüübi. Näiteks HTTP andmevoogude tarvis on harilikult reserveeritud port 80. (21-FTP-TCP; 23 telenet-TCP; 517 UDP).
DUPLEX
Half -
On suutelised saatma mõlemas suunas kahe node vahel, kuid ainult ühes suunas korraga. See on täiesti tavaline operatsioon kui on ainult single network seadmete vahel. Ethernet networki kutsutakse tavaliselt half-duplex'iks
Full -
On suuteline saatma andmeid mõlema seadme vahel vahetpidamata. Full-duplex'i kanaleid saab konstrueerida kas pair või simplex lingina või kasutada ainult ühte kanalit pidevalt saatmiseks. Full-duplex suudab ühendada kahte seadet .
MULTIPLEX
Mux-
Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid /kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load , Clear, Progress bar, Multiplex ja Exit.
Demux -
Annab kasutajale võimaluse valida sisendfaile ning lisaks pakkup 32 controlse, mis võimaldavad kasutajal valida faili nimesid/kanaleid.Lisaks pakub see täiendavaid seadistusseadmeid nagu Save, Load, Clear, Progress bar, Demultiplex ja Exit.
SINGLE MODE
On optiline kuid, mille eesmärk on luua üks valguskiir, mis sisaldab sageli mitmeid erinevaid lainepikkusi. Ainult üks valgussignaal liigub korraga. Single mode fiiber core on tavaliselt 9 micronit lai. Suutab toetada Gigabit etherneti ühendust kuni 10 km'i pikkuses .
MULTI MODE
On sellist tüüpi kaabel mis on piisavalt paks, et sobib mitme signaali liikumiseks.
QoS
Viitab ressursside reserveerimise kontrollmehhanismile. Teenuse on võimeline pakkuma erineva prioriteeti applikatsioonile, kasutajale või andme voolule. Network protocol mis toetab QoS'i võib nõustuda liikumis lepinguga applikatsiooni software vahel ja reserveerida vahemiku network nodes.
IEEE802 ,3
10Base2-10Mbit/s koaksiaal
10BaseT-10Mbit/s(1,25MB/s) optiline
10BaseBF-10Mbit/s optiline
IEEE802,11( WiFi )
a) sagedus 5GHz läbilase 23Mbit/s levi sees-35m väljas-120m
b) sagedus 2,4GHz läbilase-20Mbit/s levi sees-38m väljas-140m
g) sagedus 2,4GhZ läbilase19Mbit/s levi sees-38m väljas 140m
n) sagedus2,4-5 Ghz läbilase-130 Mbit/s levi sees-70m väljas 250m
CSMA /CD- Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection.
Ethernet-võrgus kasutatav pöördusmeetod, mille puhul kõik võrgus paiknevad seadmed konkureerivad võrdsetes tingimustes edastuseesõiguse pärast. Kui seade üritab signaali võrku saata ja avastab, et võrgus liigub parajasti teise seadme signaal, siis ta loobub ülekandest ning proovib pärast lühikest pausi uuesti
CSMA/CA- Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance. põrkevältimisega kandjatajuriga multipöördus CSMA võrguprotokolli variant, mille puhul
  • kasutatakse kandevsageduse tajurit
  • andmeedastuseks valmistuv andmejaam saadab kõigepealt välja tõkestussignaali
  • ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja
  • juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse

AD-HOC- mobiilne ad hoc võrk Traadita ühenduste kaudu omavahel seotud isekonfigureeruv mobiilsete marsruuterite ja hostide võrk.
LAN- Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m
WAN- Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km.
CAN- Campus Area Network- Mitu omavahel ühendatud kohtvõrku , mis paiknevad piiratud territooriumil, näit. ülikooli- või sõjaväelinnakus.
Controller Area Network- on sõnumil põhinev protokoll, mis on tehtud spetsiaalselt iseliikuvale aplikatsioonile, kuid nüüd kasutatakse ka teistes valdkondades, nagu tööstusautomaatika ja meditsiinitehnika. Projekteeritud selliselt , et mikrokontrollerid ja seadmed saaksid suhelda omavahel ilma peaarvutita.
MAN- Metropolitan Area Network- Arvutivõrk, mis katab suuremat piirkonda kui kohtvõrk ja väiksemat piirkonda kui laivõrk. Seda terminit kasutatakse ühes linnas paiknevate arvutivõrkude ühenduse kohta, mida saab omakorda efektiivselt ühendada laivõrguga.
4/4
Arvutivõrgud- #1 Arvutivõrgud- #2 Arvutivõrgud- #3 Arvutivõrgud- #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Matka89 Õppematerjali autor
Aine nimi siis arvutivõrgud ning konspektis siis mõisted ja nende seletused jne.

Sarnased õppematerjalid

Arvutivõrkude alused
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud ja andmeside
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik

Arvutivõrgud
OSI mudel
11
odt

OSI mudel

PKHK OSI mudel Referaat Kristiina Veelaid IT-14 Pärnu 2015 Sisukord 1 OSI mudel ........................................................................................................................... ........................ 3 Füüsiline kiht ........................................................................................................................... ................... 4 Andmelülikiht ........................................................................................................................... .................. 5 Võrgukiht ......................................................................................................................

Informaatika
Arvutivõrgud
5
docx

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille s

Arvutivõrgud
OSI KIHID
11
docx

OSI KIHID

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täiel

Arvutivõrgud
Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused-
12
docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

Telekommunikatsiooni mõiste: Igasugune märkide, signaalide, kirjutatud teksti, piltide ja helide või muu teabe väljasaatmine, ülekanne ja vastuvõtt traat- või kiudoptiliste liinide, raadio- või optiliste süsteemide või mistahes muude elektromagnetiliste süsteemide kaudu (http://vallaste.ee/) Lihtsustatud kommunikatsiooni mudel: Telekommunikatsiooni klassifikatsioon: Telekommunikatsioonivõrgu topoloogiad: Kommunikatsiooni ülesanded: · Ülekandesüsteemi ära kasutamine · Ühendamine (Interfacing) · Signaali genereerimine

Telekommunikatsionni alused
Side eksami materjal
4
doc

Side eksami materjal

1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine

Side
Kommunikatsiooni kokkuvõte
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja

Tehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun