Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas (1)

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows ’i keskkonnas

Esmatutvus arvutiga

Arvuti ( personaalarvuti , raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa – monitor , hiir , korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid , aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud ).
Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse , töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema , nimetatakse arvuti välisseadmeteks.
 
Tarkvara
Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. Tarkvara jaguneb kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine . Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem ( operating system).
Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS , VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows95/98/ME. Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well – Unix, Linux , BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah)
Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid ( Excel ), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid ( Paint ) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid.

Riistvara
Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest:

• sisendseadmed ( klaviatuur , hiir, skanner , mikrofon);
  
• töötlusseadmed (keskseade, välismälud);
  
• väljundseadmed (monitor ehk kuvar , printer, valjuhääldid).
  

Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid:

• pihuarvutid (handheld PC);
  
• sülearvutid ( laptop , notebook);
  
• lauaarvutid (desktop, minitower, miditower);
  
• tööjaamad (workstation);
  
• suurarvutid (mainframe).
  

Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:
Sisendseadmed – arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed . Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms.
Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi.
Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga , st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks , väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks.
Väljundseadmed – seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms.
 
Põhiplokk ehk korpus
Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega ( protsessorid , sisemälud, kontrollerid , laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust , sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed.

Mälu

Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud:

• põhimälu (RAM – random access memory , nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed (Windows95 tööks on vaja minimaalselt 8 MB mälu, WindowsNT tööks aga 32 MB);
  
• lugemismälu (ROM – read only memory) – seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" ( parooli , kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku ( CMOS battery);
  
• vahemälu (cache memory, viimasel ajal nimetatakse sageli ka peitmäluks) - kiire mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat (maht uuemal ajal 512 kB) – seda on kahte tüüpi asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil;
  
• virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv.
  

Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud:

• kõvaketas (hard disk , varem ka Winchester disk) – kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis-kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides; Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon , ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on.
  
• pehmeketas ehk diskett (floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast , mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt - (DD - double density ), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot, kusjuures HD-ajam suudab lugeda ka DD-kettaid ja ED-ajam kõikide mahtudega kettaid;
  
• optilist ketast (compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R ( laser )seadmed, kusjuures viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed;
  
• magnetoptilised kettad sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot;
  
• striimerid (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks.
  

Mäluühikud

Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ü. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit.
Suuremad mäluühikud:
1 kilobait = 1KB = 1024 baiti.
1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti.
1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti.

Klaviatuur

Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks:

• põhiklaviatuur – 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC – tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms
  
• numbriklaviatuur – 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud numbrid ja tehtemärgid
  
• viibaklahvid Delete, End, Page Down, Page Up, Home ja Insert .
  
• funktsiooniklahvid – 12 klahvi (F1…F12)
  

Hiir
Windows’ töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade (nagu klaviatuurgi), mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Tulemusena veereb hiire all olev kuulike, mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on seotud andurid , mis edastavad juhtprogrammi ( driver ) abi kasutades hiire liikumise matil arvutile . Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button ), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu.
Windows töökeskkond ja põhimõisted

Failid ja kaustad

Fail (file)on terviklik andmekogum , millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus.
Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95’s kasutatakse ka terminit kaust ( folder ). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid , programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele.
Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu.
Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips \), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95). Win95-s võib failinimi sisaldada ka tühikuid ja täpitähti. Laiend on 0-3 sümbolit pikk ja määrab ära faili tüübi. Faili pärisnimi ja laiend on üksteisest punktiga eraldatud. Näiteks fail ‘kiri.txt’ on tavaline tekstifail, mille nimi on ‘kiri’.
DOS-keskkonnas on lubatud nimed, mille pikkus on maksimaalselt 8 märki. Kui faili nimi on pikem, siis teisendab süsteem faili pika nime lühemasse vormi, võttes faili nimest 6 esimest märki (tühikud jäetakse välja) ja lisades neile "~" ning numbri. Näiteks kaust ‘Minu dokumendid’ saab DOS-keskkonnas nimeks ‘MINUDO~1’. Number pannakse vastavalt sellele, mitmenda sama algusega failiga tegemist on.
Näide: Täisnimes C:\Dokumendid\Pildid\lill.bmp on C: kettaseadme nimi (tavaliselt kõvaketas), \Dokumendid\Pildid\ on tee (juurkataloogis on alamkataloog Dokumendid, selles omakorda alamkataloog Pildid). Faili pärisnimi on lill ja laiendiks bmp (bitmap – bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt).
 

Failide liigitamine

Failid võib jagada järgmistesse klassidesse:
Andmefailid ehk dokumendid (document) – need sisaldavad andmeid: teksti, numbreid , pilte jms.
Programmifailid ehk programmid (program) – nendes on kirjas kodeeritud juhised arvuti jaoks. Programmifailide nimelaiendiks on .com, .exe, .bat, .pif.
Süsteemifailid - vajalikud arvutiga töötamiseks.
Faili suurust (pikkust) mõõdetakse baitides (vt. ka eestpoolt ‘Mäluühikud’).
.Ikoon ( icon ) on pildi ja teksti kombinatsioon, mis esindab mingit programmi, faili või kataloogi . Ikoonid, kus pildi alumises vasakus nurgas on valge ruut musta kõverjoonega, on kiirikoonid (shortcut icons) ja annavad võimaluse sellest kohast faili käivitada või avada. Fail ise asub kuskil mujal. Iga failiga saab siduda mitu kiirikooni ja need võivad asuda suvalistes kohtades. Enamasti paigutatakse töölauale sagedamini kasutatavate programmide või dokumentide kiirikoonid. Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail.
Ruuter
(marsruuter, router ) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega , vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada.
Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo , Trendnet, D- Link , SMC, ZyXEL jpt.
Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem.
ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna nad ei ole piiratud telefoniliini kõnesagedusribaga. Ehk siis telefon ja ADSL modem kasutavad liinil erinevaid sagedusi. Kui tavalist modemit saate sisuliselt ükskõik kus telefoniliini otsas kasutada siis ADSL modemit saate kasutada ainult selle jaama otsas, kus on teil teenusepakkujaga leping tehtud. Kui tavalise modemiga (kõnesagedusriba modemiga) internetti minna, siis ei saa kasutada samal ajal telefoni. ADSL ühenduse puhul saab kasutada internetti ja telefoni korraga. Laialt kasutusel on veel kaabelmodemid. Kaabelmodemid kasutavad sama sagedusala, mis on mõeldud ka RF televisiooni kanalite edastamiseks. Osadel tänapäevastel lairiba ühenduse modemitel on ka juures ruuteri funktsioon(võrgu jagamine, WIFI, Firewall jne.)
Arvuti riistvara kaasajastamise põhimõtted – mälu suurendamine , optilise ajami uuendamine(dvd lugeja/kirjutaja), toiteplokk vaikne.
DDR- mälu
HDD-kõvaketas
CRT - kineskoopmonitor,
LPT - paralleelport
COM - jadaport,
PS2 - hiire/klaveri port
Kõvaketta mahtu mõõdetakse Gigabaitides, neti kiirust kbps ja MB/sek
Tulemüür (ing. k. firewall)
Mida tulemüür endast kujutab? Lihtsalt öeldes on tegemist filtriga , mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Vaikimisi seatud reegleid tulemüüridel tavaliselt pole, mistõttu tuleb endale sobiv reeglistik pärast tulemüüri installimist välja mõelda ning seejärel tulemüüri sisestada. Soovitusi reeglite loomiseks on üsna raske anda, sest iga reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata – vaikimisi on kõik keelatud (“ Deny all” põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele.
Reegleid saab luua:
võrguprotokolli järgi – TCP, UDP, ICMP
lähteaadressi järgi,lähte teenuspordi järgi,sihtaadressi järgi,sihtteenuse pordi järgi,internetti pöörduva rakenduse järgi. Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel “Permit tcp any 1.1.1.1 25” lubab meililiikluse meiliserverisse – suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. ( smtp -) porti.
Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti.
Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse – tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist “mööda minna”, s.t kuskil reeglites on viga, mida ründaja võib ära kasutada. Samuti ei kaitse tulemüür nende rünnakute eest, mis on suunatud mõne tulemüürist lubatud teenuse vastu. Näiteks reegel, mis lubab internetist juurdepääsu arvutis olevale veebiserverile. Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile.
Mis on server ?
Arvuti, mis sisaldab serveri programmi ja mida kasutavad kliendid. server on riistvaraline kui ka tarkvaraline nähtus, mis pakub arvutitele teenust ehk serveerib.
Tööjaam
1) kindla rakenduse (CAD/CAM, elektronkirjastamine, tarkvaraarendus vms) jaoks määratud terminal või mikroarvuti
2) personaalarvutist võimsamate üldotstarbeliste arvutite klass
3) kohtvõrgu jaam interaktiivseks tööks vastandina näiteks serverile
Tööjaamad on üldiselt varustatud suure, kõrglahutusega graafilise kuvariga, vähemalt 64 MB muutmäluga, sisseehitatud võrgutoetusega ning graafilise kasutajaliidesega. Enamikul tööjaamadel on ka massmäluseade (kõvaketas), kuid on olemas ka ilma kõvakettata tööjaamu. Kõige tavalisemad tööjaamade opsüsteemid on UNIX ja Windows NT
Arvuti ja andmeturbe 3 komponenti :
Käideldavus,terviklikkus, konfidentsiaalsus .
Piraattarkvara kasutajate hulk Eesti turul on 53%, sellest suurema osa moodustavad kodukasutajad.“Litsentsi ehk kasutusõiguse olemasolu eristab tarkvara legaalset kasutust illegaalsest,” ütles BSA Eesti Komitee juriidiline nõustaja vandeadvokaat Kaido Uduste . Ta selgitas, et tarkvara on autoriõiguse seaduse kohaselt teos, mida on võimalik loa alusel kasutada. Tarkvara puhul on loaks kasutuslitsents.
Intellektuaalse omandi kaitse.
Mõelgem näiteks, kas enda kasumi kasvatamise (äriedu) huvides on aktsepteeritav
Pidurdada mingi valdkonna arengut (N: paljud patendid)
Varjata ühiskonna jaoks olulist informatsiooni (N: oluliste ravimite koostis)
Tegelda potentsiaalselt ohtliku tehnoloogiaga, samal ajal varjates IO sildi taha oma " kasumile optimeeritud" turvamehhamismide küündimatust (N: militaartehnoloogia või ohtlike kõrvaltoimetega ravimid)?
Autorikaitse , kaubamärgid ja patendid
Nagu juba eelmises loengus öeldud , on uued arengud IT vallas pannud senised arusaamad ja normatiivid autorikaitse vallas tublisti proovile. Suurimaks küsimärkide allikaks on ilmselt Internet . Võrgus avaldatud materjalid on seaduse kohaselt autoriõiguse subjektid. Samas, nagu juba mainitud , ei saa kaitsta ideid ja meetodeid - keegi ei keela teistel loomast samadel ideedel baseeruvat või sarnast asja. Kogu Interneti areng ja ka häkkerikultuur baseerubki sellisel üksteise parandamisel - samas senise autoriõiguse raamides vaadelduna on seis üpris segane. Üks näide - kui oleme juba maininud, et veebilugemisel toimub tegelikult kopeeerimine ehk siis salvestamine brauseri puhvrisse, siis väga sageli on selles protsessis veel üks osaline - teenusepakkuja või ka muu server, mis kasutab vahesalvestust ehk proxy 't. USA-s on selles vallas siiamaani segane seis. Lisaks kõigele muule tekitab teenusepakkuja-poolne proxy veel ühe probleemi - vahemälus olev koopia ei pruugi enam vastata originaalile. Suurema osa veebilehtede puhul pole see eriline häda, küll aga võib seda olla kiirelt muutuva äriinfo (näiteks börsiandmed) sedalaadi aegumine .
Samasugune probleemipundar on endiselt MP3 ja muu multimeedia . Kui üldiselt on seis sealmaal, et sedalaadi failide levitamine on illegaalne tegevus ja Napster pandi kinni, siis omaette lugu on portatiivsete MP3-mängijatega - nendesse lugude laadimine leiti olevat vaid "kaasavõtmise võimaldamine" ja seega seaduslik...
.bmp- bitmap - bittkaart, ruutpunktikestest koosnev pilt.
.tif – kvaliteetsete fotode jaoks.
.bat- batch fail on .bat laiendiga fail kuhu kirjutad ainult käsu ja ta teeb selle ära kui käima panna
.exe- Käivitusfailid/täitmisfailid on programmid, millede abil Sa käivitad enamus ülessandeid oma kompuutris
Toiteplokk
Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes ) on kasutusel needsamad 220 volti , mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220…230 volti.
Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud . Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada.
Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit.
ATX-i toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt.
CRT on kineskoopmonitor, LPT paralleelport, COM jadaport, PS2 hiire/klaveri port
Võrgu ja arvuti diagnostikavahendid ja nende kasutamine.
Ping
Kõige populaarsem ja ka kiirem viis probleemidele jälile saamiseks on käsk ping, mis võimaldab määrata, kas uuritav võrguressurss (server, arvuti, ruuter, võrguprinter jne) töötab või mitte. Ping kasutab oma päringute saatmiseks ICMP protokolli. Mõnikord võib juhtuda, et uuritaval seadmel on see protokoll keelatud, siis on seade pingile nähtamatu. Andes käsu ping, saadetakse päring uuritavale seadmele, mis siis päringule vastab. Seda tehakse vaikimisi neli korda. Tulemustes näidatakse iga paketi edasi-tagasi käimise aega millisekundites ja eluiga (TTL) ning kokkuvõtvat statistikat. Eluea järgi võib öelda, mitu võrgusõlme on pakett läbinud. Algväärtus on 255, iga sõlme läbimisel vähendatakse seda arvu ühe võrra. Üldine käsu kuju on: ping aadress.
Aadress võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Näiteks: ping www. am. ee  või ping 194.106.101.166
Kui vastus tuleb, siis on uuritav võrguseade elus. Pingi tulemuste järgi on mõnevõrra võimalik hinnata ka võrgu olukorda. Kui näiteks sisevõrgus lähevad mõned paketid kaduma või on edasi-tagasi liikumise aeg väga suur, tuleks üle vaadata võrgu riistvara, aga ka arvutite võrgukaardid ja draiverid .
Tracert
Võib ka juhtuda, et mingi server või muu võrguressurss pole kättesaadav vigade tõttu vahepealsetes võrguseadmetes, nt ei tööta mõni ruuter õigesti. Appi tuleb sellisel juhul käsk tracert, mis pingib kõiki vahepealseid sõlmi, näidates nii pakettide liikumise marsruuti. Kui mõni vahepealne sõlm ei vasta, siis ei ole loomulikult ka lõpppunkt kättesaadav. Käsk pathping on käskude ping ja tracert sümbioos, mis lisaks pingimisele näitab ka vahepealset marsruuti. Mõlemal käsul on ka mõned abivõtmed. Windowsi abisüsteemist leiab iga võtme täpse kirjelduse. Aadressiks võib olla nii IP -aadress kui ka nimi.
Ipconfig
Üheks mugavaks vahendiks oma võrgu konfiguratsiooni uurimisel ja parandamisel on utiliit ipconfig. Andes käsu ipconfig ilma parameetriteta näidatakse lühidalt võrguühenduste parameeteid ( IP -aadress, mask, võrgulüüsi ehk gateway aadress). Käsul on mitmeid tegevust määravaid võtmeid. Abiinfo saab ette, kui anda käsk ipconfig /?, vaadata Windowsi abisüsteemist või jällegi Internetist ( Microsofti kirjeldus ipconfigi kohta). Võtmega /all näidatakse detailset infot kõikide võrgukaartidega seotud ühenduste kohta. Kui IP -aadress ja muud parameetrid saadakse DHCP serverilt, siis võib kasutada võtmeid / release ja /renew, mille abil saab DHCP serverilt saadava nullida ja uuendada . Analoogilise efekti saab ka graafiliselt, kuigi mõnevõrra väiksema mõjuga. Klikkides võrguühenduse ikoonil hiire paremnuppu avaneb hüpikmenüü, kust vajutada menüüpunkti Repair.
Aegajalt , kui näiteks on probleeme mõne veebilehe avanemisega ja antakse viga, võib kasutada käsku ipconfig võtmega /flushdns, mis tühjendab ja nullib DNS-i kliendi vahemälu. Nimelt peetakse kohalikku vahemälu, kuhu salvestatakse enamkasutatud IP -aadressid ja nendele vastavad nimed. See võimaldab aega kokku hoida, sest pole vaja iga kord pöörduda DNS-serveri poole.
Andmed säilitatakse nii positiivses kui ka negatiivses mõttes ehk säilitatakse ka need nimed, mida ei õnnestunud aadressiks lahendada. Kuigi negatiivseid mõttes väärtusi hoitakse mälus vaikimisi kuni viis minutit, võib see teinekord tekitada probleeme. Siin tulebki appi käsk ipconfig /flushdns. DNS-i kliendi vahemälu sisu näeb võtmega /displaydns.
Netsh
Kõige võimsamaks vahendiks Windowsi võrgunduses on käsurea utiliit netsh, mis võimaldab näidata ja muuta võrgu konfiguratsiooni jooksvalt nii oma masinas kui ka läbi võrgu. Kirjelduse leiab nii Windowsi abisüsteemist kui ka Internetist (TCP/IP utiliidid MS, Microsofti kirjeldus netsh kohta, Microsofti kirjeldus netshile).
Start-menüüst Programsite alt System Tools, need ongi vigade parandamise tööriistad . Või siis parem klikk C: ja siis properties, siis tools ja Error checkinf, defragmentation.
lan port LPT port - printer
PS2 port-hiir,klaviatuur
CRT port - monitor Com port – jada port
Modem- võrgukaart
Emaplaat
Operatiivmälu Helikaart
Videokaart