BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid
9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted
* kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs ruumiline interpoleerimine- mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri puhul) aluseks eeldus, et näitaja muutub sujuvalt.
Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil
ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine
kuulub. 19. Mis on laadi erimäärang? - Näitab, millisesse teavikute kitsamasse rühma väljaanne kuulub. 20. Mis on analüütiline kirje, millistest põhiosadest see koosneb? - Anaalüütiline kirje on teaviku osa kirje. Põhiosad on artikli andmed, ühendav element, artikli ilmumisallikat identifitseerivad andmed, andmed artikli paiknemisest ilmumisallikas 21. Seeriasisene number märgitakse alati araabia numbriga. 22. Mis on kõige tähtsam andmekogum nii kaart kui elektronkataloogis? - Autor ja pealkiri. 23. Milline Eesti riigi sisene asutus on autoriteediks kirje reeglite alal? Rahvusraamatukogu. 24. Mis on MARC? - Masinloetav kataloogimissüsteem. 25. Mis on OPAC? - Avalik sidus kataloog. 26. Mis on AARC? - Anglo-Ameerika kataloogimise reeglid. 27. Mis eesmärgil on MARC loodud? - Et vahendada bibliograafilist infot ja vähendada kataloogimise kulutusi. 28. Mis on normkirje? 29. Mis on kontrollitav nimevorm? 30
Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas) Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt) Andmebaas arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid. Infosüsteem andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja inimesele sobival viisil esitamiseks vajaliku tarkvaraga moodustavad infosüsteemi. Geoinfosüsteem (GIS) haldab kohateavet ja sisaldab omavahel seotud vektor-ja rasterkaarte. Seob arvutikaardi kihid. Kohateabe analüüs - Geograafiliste allülesannete lahendamine (N: koolist koju minnes valime hetkeolusid arvestades oma liikumistee)
masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest. 42) Aktiivne aken- suvaline kuvaaken, mida parajasti käsitsetakse 43) Rakenda- kasutusele võtma, tegevusse panema44) Rippmenüü- allapoole avanev menüü, millest normaalolekus on näha ainult üks rida 45) Veerupäis- Veeru või nummerdatud hall ala iga veeru ülaosas. 46) Fail- arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla nimega andmekogum 47) Failihaldus- failide loomise, leidmise, paigutamise, hoolduse ja kustutuse toimingud 48) Otsingute tegemine- info otsimise korraldus automatiseeritud infootsisüsteemides 49) Prindihaldus- 50) Failide lihtne redigeerimine- 51) Operatsioonisüsteem- tarkvara, mis juhib programmide täitmist ning võib korraldada ressursijaotust, plaanimist, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm 52) Tarkvara litsents- tarkvara autori, tootja või müüja poolt koostatud dokument,
Praegu on kõige populaarsem ja arvatavasti ka kõige õigem valik Linuxil ext2fs ja Windowsil NTFS. Olenevalt süsteemihaldusstruktuuride mahust, kiirusest, töökindlusest, ühilduvusest ja mitmetest muudest põhjustest võib kõne alla tulla siiski ka mõni teine failisüsteem. Otsustage iga konkreetse juhu korral eraldi. 2. Fail Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Faile eristatakse nende failinimede järgi. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse või kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). 2. Erinevad kohalikud failisüsteemid 1.1. FAT Failipaigutustabel (FAT File Allocation Table) on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit.
· Kulu- väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemisele · Kasum- tulu-kulu · Müügitulud- toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise · Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud · Majandustehing- sündmus, mille tagajärjel muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis · Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta · Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad · Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital · Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses · Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte · Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik
pakutavate e-raamatute litsentse ja nimetusi; o muu digitaalteavik digitaalteavik, mis ei ole e-raamat, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega elektrooniline patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid ning kaardi- ja nooditeavikud. Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; o andmebaas võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud, elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi. 33. Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist? Kogudest, andmebaasidest või kataloogist kustutatakse teavikud mis on aegunud, lagunenud või mida on liigselt. 34. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad?
Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse Osakapital- summa, mis tuleb enne asutamist sisse maksta Kasum- tulu-kulu Müügitulud- toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik
vabadusele, kuid ilma reegliteta ei oleks elu mõeldav! 7. Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda. · Informatsioon on mingis kontekstis tähendust omav teave. Näiteks on ettevõttes informatsiooni kogumikud, mis salvestatakse näiteks arvutitesse. · Andmed on informatsiooni konkreetne esitus. Andmeid võib esitada näiteks arvutis failidest. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: E-Post, SQL databaas. · Kood - Kõige madalamal tasemel võime nimetada koodi (andmete esitus konkreetses seadmes), mis on arvutites üldiselt esitatav nullide ühtede jadana. Mida rohkem lisame väärtuste vahelisi seoseid, seda suurema baasi me saame. Näide: Knowledge base. 8
end; PROOVIGE ISE: Programm, mis väljastab tavalise korrutustabeli 1 - 10. Kasutada kahe- mõõtmelist massiivi (tabelit) ja kahekordset FOR-tsüklit. 3. ARVESTUSÜLESANNE: Maatriksite liitmise programm (kasutaja sisestab maatriksite suurused ja nende elemendid ning saab ekraanile summaarse maatriksi) Põhiidee : Maatriks C = Maatriks A + Maatriks B == === C[1,1] = A[1,1] + B[1,1], C[1,2] = A[1,2] + B[1,2] jne. PASCAL 4. loeng. FAILID. FAIL üldmõistena on kettale salvestatud ühtne andmekogum. Mingi teksti- dokument, tabel, graafiline kujutis jms. moodustavad kettale salvestatuna igaüks mingi faili. Faili iseloomustavad nimi, laiend e. tunnus, suurus e. maht (baitides) ja loomise aeg. Pascali kontekstis räägitakse failide puhul enamasti andmefailidest. Andmefail on mingi programmeerimisülesande puhul kas sisend- või väljund- andmete hoiukoht. Näiteks võib Pascal-programm lugeda andmeid peale klaviatuuri (tavaline readln-lause) ka failist või väljastada saadud
samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele.
❏ Käsutus- omandiõiguse ülekandmine. ❏ Käsutustehing- kokkulepe selle üle, et omandiõigus läheb teisele inimesele üle. ❏ Käsundus- ❏ Käsundustehing- ❏ Kinnistustoiming - seal säilitatakse kõike tahteavaldusi, mis on tehtud selleks, et kinnisasja üle anda. ❏ Kinnisasjalon olemas registrikoodja võib olla ka mingisugune nimi. ❏ Maakataster - tehniline andmekogum, milles peetakse arvestus katastri üksuste üle. (EI OLE SAMA, MIS KINNISTUSRAAMAT ON EGA POLE SELLE SÜNONÜÜM) Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
varasemaks, siis selle võrra peab ka tehtava töö mahtu ehk skoopi vähendama. · IT varade haldus ettevõttes/organisatsioonis Infotehnoloogia (IT) varade haldus on organisatsiooni IT varade - riistvara, tarkvara ja nendega seotud lepingute andmeline haldamine ja jälgimine läbi nende elutsükli. See hõlmab kõiki IT füüsilisi, finantsilisi ja lepingulisi aspekte. Riistvara kohta hallatav andmekogum on näiteks selline: IP aadressid (IP addresses) Seerianumber (Serial number) Vara lipik (Asset tag (if available in the BIOS)) Protsessori kiirus (Processor speed) Konfiguratsioonifailid (Configuration files) Vara küljes olevad seadmed (Attached devices) Installeeritud tarkvara (Installed software) Tarkvara kasutus (Software usage) CPU tüüp (CPU type) Kogumälu (Total memory)
aluseid nimetatakse tehisalusteks. R/b siseseina paneelid jagunevad : kandvad, EHITUSTEAVE poolt väljastatav ET Kartoteek- süsteemne Aluse tugevdamise moodused: sektsioonidevahelised, jäigastavad sisesinad ehitusala käsitlev andmekogum mis sisaldab Eesti Vabariigi 1-pinnase tihendamine(tampimine vibrorullidega ja tampidega) R/betoonist sisesinad valatakse kas :
(inimene, asutus või IS) arusaam teatavate asjade kohta käivatest andmetest ja nendevahelistest seostest taustainfo ehk kontekstiga. · Andmed informatsiooni konkreetne esitus, väärtuste ja nende vaheliste seoste hulk. Kindla ja teatud kontekstis kasuliku või tähendust omava struktuuriga andmeid võib lugeda infoks. · Andmebaas (andmekogu) spetsiifilise struktuuriga (kirjete ja väljadega seostatud) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks. Näited: Access, SQL. · Kood andmete esitus konkreetses seadmes. Arvutis nullide ja ühtede jada, paberil tähed, morsesignaalid jne. · Teadmine mida rohkem väärtusi ja nende vahelisi seoseid, seda rohkem võimalusi. Teadmusbaasid. 8
Map HashMap (paisktabel, paaride "võti - väärtus" salvestamiseks; kujutis, mis seab võtmele vastavusse väärtuse) Iterator (liides andmekogumi elementide süstemaatiliseks läbikäimiseks) Comparable (liides kahe elemendi omavahelise järjestuse määramiseks) Collections (klassimeetodite kogum andmekogumitega manipuleerimiseks) See on ainult fragment kogupildist, tasuks siinkohal lugeda Java tutoriali ja dokumentatsiooni. Andmekogum (collection) koosneb elementidest. Selline kogum võib olla järjestatud või mitte; mõned kogumid lubavad elementide kordumist, mõned mitte. Kõige üldisemateks kogumi operatsioonideks on: boolean add(Object o) Ensures that this collection contains the specified element (optional operation). boolean contains(Object o) Returns true if this collection contains the specified element.
8) muu digitaalteavik digitaalteavik, mis ei ole eraamat, võrgu kaudu kättesaadav auvis ega elektrooniline patendikirjeldus. Siia kuuluvad nt elektroonilised aruanded, eeltrükid ning kaardi ja nooditeavikud. Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi ja võrgus olevaid või eraldi arvutisse installeeritud nimetusi; 9) andmebaas võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud, elektrooniliselt talletatud andmekogum (faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi. Kustutamine: Aegunud, lagunenud, kaotatud ja liigses eksemplaarsuses teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist. Mahakandmise põhjuste järgi koostatakse kustutusakt, mis kinnitatakse valla või linnavalitsuse kehtestatud korras. Kustutusaktis tuuakse järgmised andmed: 1) akti koostamise kuupäev;
GIS rakendused ja kasutusalad: 1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse 2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte) 3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist. 4.Linna planeerimine 5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia.Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja. - Andmebaas on arvutis olev korrastatud andmekogum,kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid tehes päringuid. - Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2
· Internet on tänapäeval niikuinii olemas · Võrreldes eriliiniga puudub siin reeglina garanteeritud ribalaius · Tihti summaarselt lihtsam kui iga vajalikku teenust eraldi turvata Mitu taset: · Paljude kohtvõrkude kokku ühendamine · Üksikud (mobiilsed) kaugtöökohad väljaspool firma võrke · Extranet -- turvalised kanalid partneritega VPN loogiline skeem VPN tehnoloogiline külg · Üldine idee: krüpteeritakse paketid ära ja kapseldatakse saadud andmekogum mingisse (enamasti alumise kihi) paketti IP1, IP2 on sisevõrgu IP-d IP3, IP4 on avaliku võrgu IP-d · Näiteks IP-paketi kapseldamine teise IP-paketi või UDP paketi sisse · Alguses oli igal tegijal oma protokollistik - tänapäeval IPSec VPN: IPSec · IPSec -- algselt IPv6 lisavõimalus, kuid jõudis juurutamisse ka IPv4 ajal · Praeguse aja de facto formaat erinevate süsteemide vahel IP pakettide krüpteerimiseks
õiguskaitsevahendid ning selliste andmete töötlemine on vajalik kindlustuspettusega võitlemiseks või kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Soovitus CM/Rec(2010)13 isikute kaitsest isikuandmete automatiseeritud töötlemisel profiilide loomise kontekstis. Soovitus sisustab profiilide loomise olulised definitsioonid nagu profiil, profileerimine ja infoühiskonna teenus. Profiil on andmekogum, mis iseloomustab isikute kategooriat ja mille eesmärk on isikule kohaldamine. Profileerimine on automaatse andmetöötluse liik, mis koosneb profiili rakendamisest isikule, eriti eesmärgiga võtta tema suhtes vastu otsuseid või analüüsida või ennustada isiku personaalseid eelistusi, käitumist ja suhtumist. Infoühiskonna teenus on iga teenus, mida osutatakse distantsilt, kasutades elektroonilisi vahendeid, ja tavaliselt tasu eest. Andmekaitse reguleerimine Euroopa Liidus
- ülesandeks välja anda valge raamat, mis oleks kajastanud okupatsioonide mõju Eestile. Selle valge raamatu sisu väga mahukas ja ulatuslik ei ole. Lisaks sellele valgele raamatule ilmus ka väiksemaid uurimusi. Eesti Represseeritute registri büroo - asutati 1989. a ning see on tihedalt seotud Memento Liiduga - eesmärgiks kirja panna kõik represseeritud ja selles osas on tehtud ära päris mahukas töö, täna on ilmunud küüditute nimekirjad - väga oluline andmekogum, mis on okupatsioonimuuseumi kaudu kätte saada. Endiste Õpilas- Vabadusvõitlejate Liit - ühendab endisi üliõpilasi ja õpilasid, kes nõukogude ajal reziimi ajal välja astusid. Paralleelselt metsavendlusega oli väga jõuliselt olemas ka kooliõpilaste vastupanu. See liit on seda valdkonda dokumenteerinud ja tulemuseks oli Udo Josija poolt koostatud raamat "Saatusekaaslased", kus on püütud fikseerida kõik need olulised organisatsiooni, kes olid selle organisatsiooniga koostöös.)
1. Info pakkuja. 2. Info kogumise eesmärgid. 3. Kogutud info 4. Info kogumise aeg. 5. Andmete mõõtühikud. 6. Erinevate andmeallikate kooskõla. teiseste andmete kontrollimisel neli peamist kriteeriumi: 1. Erapooletus. Et ei oleks uuringutulemustest välja jäetud mingit olulist (nt enamasti negatiivset) infot. 2. Terviklikkus. Et andmed annaks ülevaate kogu algsele püstitatud probleemile. 3. Usaldusväärsus. Uuringu läbiviija kui ka uuritav andmekogum (valim) peavad olema usaldusväärsed. 4. Homogeensus. See on andmete kogumise meetodite järjepidevus ning see on oluline eriti pikemate aegridade puhul, kuna andmed ei oleks vastasel juhul eelnevate perioodidega võrreldavad. ESMASED ANDMED TURUNDUSE INFOSÜSTEEMIS Esmaste andmete allikad ja kogumine Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsioleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi või mõne muu kogumismeetodi abil.
Intervallskaala puhul on võimalik valida tinglik nullpunkt (näiteks tulemuste keskmine väärtus) ja mõõteühik (intervall) - näiteks tulemuste standardhälve. Tänu nullpunkti kasutuselevõtule saab kasutada kõiki statistilise töötluse võtteid, ent seda kõike ainult mööndusega, kuna niiviisi loodud skaala on pseudosuhteskaala. Üheks eeltingimuseks tingliku suhteskaala loomisel on veel see, et uuritav andmekogum alluks normaaljaotuse seaduspärasusele. Suhteskaala lubab ilma igasuguste mööndusteta kasutada kõiki adekvaatseid statistilisi protseduure. 2. PSÜHHOLOOGILISE MÕÕTESKAALA LOOMINE Nominaalskaalat tuleb püüda tema piiratuse tõttu vältida nii palju kui võimalik ning üritada luua vähemalt järjestusskaala või veelgi parem - intervallskaala. Näited: 1. Meie kursuse kõige kihvtimad poisid on Ants, Mati, Jaan ja Jüri. (Nominaalskaala)
annaabi.ee 
