aega. Failide ja kaustade otsimiseks võib kasutada Windows'i peamenüü käske. Nende nimetused on vastavalt Windows'i versioonile erinevad: Find Files or Folders (Windows 98), Search For Files and Folders (Windows 2000) või Search All Files and Folders (Windows XP). 22. Mida nimetatakse otsinguvõtmeks? Sõnu, mida sa failide nimedest või sisust leida soovid, nimetatakse otsinguvõtmeteks. 23. Miks peab arvuti failisüsteem alati korras olema? Selleks et vajalikku dokumenti kiiresti leida, hoia oma failistruktuur korras! Sageli on dokumenti kiiresti vaja ning selle otsimiseks pole lihtsalt aega. Kui failisüsteem on korras siis leiad vajalikud andmed kiiresti kätte.
Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal. Alguses on riistvara peal vaid üldine draiver, kus pole siiski piisavalt infot, et arvuti suudaks kasutada riistvara õigesti. Et paigaldada draiverit tuleb sisestada CD arvutisse ja jälgida antavaid juhiseid. On võimalik, et plaadil võib olla ka sarnaste teiste seadmete draivereid. Seega tuleks olla tähelepanelik, et valida õige seade. Kui riistvara ei tööta korralikult, siis tihti on see mingi draiveri vea tõttu, mis ei lase sellel korralikult töötada. Siis on võimalik draiverit uuesti installeerida. Internetis saab leida
docstxt/13801845965043.txt
Arvuti õpetus Hiir--saab liikuda ekraanil liikuda Klavertuur- selga saab kirjutada Monitor- näeb pilti Kõlarit- saab muusikat kuulata Kuvar- arvuti aju Klaverturi märgid Delete- on kustutamise märg Home- saad oma kodulehele minna Num Lock- saab küljepealt nr kirjutata Enter- on ära saatmiseks nupp Caps lock- on suure tähe tegemiseks Esc- saad arvuti välja lülitada End- on lõpp viimistlus Võtmesõnad Fail- arvutisse salvestatud objekt Kaust- kataloog, kus teie failid asuvad Dokument- programmi poolt loodud fail, näiteks kiri Mälu- Puhver, kus arvuti hoiab aktiivselt tööd Menüü- valik käske ekraanil Emaplaat- sisemine plaat, mis on ühendatud otse arvuti külge
Käsud Klahvikombinatsioon Milleks kasutatakse New CTRL + N Uus dokument Open CTRL + O Avamine Save CTRL + W Salvestamine Print CTRL + P Printimine Undo CTRL + Z Toimingu tagasivõtmine Redo CTRL + Y Toimingu uuesti tegemine Cut CTRL + X Valitud üksuse lõikamine
Uued mängud nõuavad ka häid arvuteid, mille ostmisele kulutab rahvas suuri rahasummasid. Arvutimängud arendavad mälu, motoorikat ja ka mõtlemist. See on hea võimalus keelt õppida; koht, kuhu sa saad oma negatiivseid emotsioone jätta. Praegu on mänge, mille süžee on põnevam kui filmis, samas saab leida mängu igale maitsele. Loomulikult on ka miinuseid, näiteks raha. Kõik mängud on tasulised ja mõned maksavad palju. Et mängust kõik eriefektid saada, peavad sul olema ka head arvuti lisaseadmed. Mõnedes mängudes on ka niisugune funktsioon nagu "donate", mis tähendab lisaobjekti või midagi muu ostmist reaalrahaga, mis tihti annab igasuguseid boonuseid. Mängud on kallis lõbu. Kuid hiljuti tekkis selline suund nagu elektrooniline sport ehk eSport. Kõik see algas 10 aastat tagasi arvutiklubides, kuhu võisid tulla kõik soovijad, maksta raha ja mängida spetsiaalselt varustatud arvutitel. Aeg läks edasi ja kõik see arenes
TALLINNA POLÜTEHNIKUM CONSTRUCT 2 MÄNGUMOOTOR Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ...
TK-14 Arvutiõpetus Kodutöö nr1 Kujunda tekst järgmiselt: 1. Salvesta tunnitöö fail töölauale (Desktop). Salvestamise käigus muuda faili nimi oma nimeliseks, lisades juurde grupi tähis TK-14 (nt: Kodutöö nr 1, Mari Mustikas TK-14) Sulge internetileht, ning ava tunnitöö fail on töölaualt (Desktop´ilt) 2. ,,Lükka" kujundust vajav tekst järgmise lehe algusesse (Insert- Break- Page Break) 3. Pealkiri kujunda järgmiselt: Algerian (Format- Font)Kui arvutiprogrammil ei ole valikus just sellist stiili, siis võid valida ka mu kirjastiili; suurte tähtedega (Format- Font-Effects-All caps); kirjasuurus 14pt; tumedas kaldkirjas (Format- Font-Font Style-Bold Italic); joonda pealkiri vasakule küljele (Aling Left); tee pealkiri värviliseks (värv- vabal val...
Harjtus 2 Allalaadimine Esmalt kirjutaks lähemalt kahe erineva majandustarkvara installeerimisest ja seadistamisest ning võrdleks vastavate tarkvarade väljaandjate või edasimüüjate veebilehtedest ning nendelt info hankimisest. Rapidi puhul tundus nende koduleht küllalt lihtsasti käsitletav ja suurema vaevata sai vastava raamatupidamise programmi alla laadida. Küll aga arusaamatuks jäi, milleks ma pean MS SQL serveritoe alla laadima, väga lühidalt oli kirjas, et seda on vaja käivitamaks Rapid. Kuid paljudel ehk on see juba vaikimisi arvutisse paigaldatud, ning vastav programm sai ilmasjata alla laaditud. Eeva puhul oli häirivaks liialt palju lahtreid, mis tuli esmasel alla laadimise ankeedil täita. Eeva kodulehe kujundus ja disain on küll lihtne, aga jätab aegunud mulje, kahtlen, et see kasuks tuleb uute kliendisuhete loomisel. Installeerimine Eetasofti majandustarkvara Eeva paigaldamine käis küllaltki lihtsalt ning peale paigaldam...
..................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks arvutite ajaloo, sest tahtsin teada arvutite ajaloost täpsemalt, kuna arvutid on teinud oma lühikese ajaloo jooksul läbi väga kiire arengu. Soovin oma töös teada saada arvuti erinevatest arenguetappidest ning isikutest, kes on olulise panuse selleks andnud. 2 1. Arvutite mõiste ja olemus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. (Wikipedia, 2014) Kõik elektroonilised arvutid kasutavad kahendsüsteemi. Kahendüsteemis kirjutataksekõik arvud numbrite 0 ja 1 abil
süsteem, mis koosneb kahest komponendist Õige vastus on: süsteem, mis koosneb kahest komponendist määratud info töötlemiseks Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Vii kokku sisemälu tüübid. Virtuaal mälu (Virtual Memory) Otsepöör dusmälu (RAM) Lugemis mälu (ROM) Vahemäl u (Cache Memory) Virtuaalmälu (Virtual Memory) mälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest., Otsepöördusmälu (RAM) siia laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad arvuti tööks vajalikud programmid., Lugemismälu (ROM) siin hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva jms.), Vahemälu (Cache Memory) mälu arvuti töö kiirendamiseks, kus hoitakse stardivalmis infot, mida arvatakse protsessorile lähitulevikus vaja olevat. Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 1 kilobait KB = ....... baiti Answer: 1024 The correct answer is: 1024. Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1
Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15). Refere...
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab ala...
....................10 6.2 Täiendavad nõuded kehaasendile:...........................................................................................10 6.3 Näidisharjutused......................................................................................................................10 7 Kokkuvõte......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Nagu on teada, mõjutab pidev arvuti taga töötamine just kõige rohkem silmi ja erinevaid lihaseid. Selles töös olen ma ära toonud punktid, kuidas peaks olema ehitatud arvutiklass, et tagada arvutikasutaja heaolu ning samuti olen ma välja toonud erinevad harjutused silmadele ning lihastele. 2 1 ERGONOOMIKA Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Sander Tars Rockstar Games Uurimustöö klass Juhendaja Väino Tuisk Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Sam ja Dan Houser Rockstar Games Rockstar North GTA Seeriad RAGE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Mina olen Sander Tars ja Ma valisin Rockstar Gamesi enda teemaks sellepärast et, see on mu üks lemmikuimaid mängude tootjaid ja ma tahan sellest rohkem teada saada ja ma loodan et teile ka see meeldib. Ma tahtsin teada saada kuidas see alguse sai ja mis sai nende hitt mängudeks. Sam ja Dan Houser Dan sündis aasta 1974 ja Sam sündis 1971. Dan on Rockstar Gamesi asepresident ja Sam on Rockstar Gamesi president. Nad on koos teinud GTA Seeriad. Sam ja Dan Houser käisid mõlemad püha Pauli koolis Londonis. Sam hakkas Ameerika kodanikuks ...
Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid:
Draiveri otstarve Draiver on tarkvara, mis teeb lihtsamaks programmeerimise olles siis tõlgiks riistvara ja rakenduste või operatsioonisüsteemide vahel, mis seda kasutab. Programmeerijad võivad ise luua kõrgema taseme aplikatsioonikoode suvalisele riistvara seadmele. Uuendamine ja paigaldamine Enamasti on draiverid antud kaasa koos seadmega, mis on tavaliselt CD või mingi muu ketta peal. Alguses on riistvara peal vaid üldine draiver, kus pole siiski piisavalt infot, et arvuti suudaks kasutada riistvara õigesti. Et paigaldada draiverit tuleb sisestada CD arvutisse ja jälgida antavaid juhiseid. On võimalik, et plaadil võib olla ka sarnaste teiste seadmete draivereid. Seega tuleks olla tähelepanelik, et valida õige seade. Kui riistvara ei tööta korralikult, siis tihti on see mingi draiveri vea tõttu, mis ei lase sellel korralikult töötada. Siis on võimalik draiverit uuesti installeerida. Internetis saab leida
26.05.2010 Mõningad arvutialased terminid Eesti keeles Inglise keeles Mõiste selgitus Aadress Address Kood, mis määrab andmete asukoha arvuti mälus Andmebaas Database Andmefailidena salvestatud informatsioon Arvutigraafika Graphics Diagrammide, piltide, graafika ja sümbolite kujul esitatud informatsioon ekraanil või
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 ...
Arvutiviirused ja nende eest kaitsmine Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad?
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 153 144 80 368 80 0 2 0 5 153 160 208 368 208 0 2 0 5 153 160 336 368 336 0 2 0 5 153 160 480 368 480 0 2 5 5 w 160 224 128 224 0 w 128 224 96 224 0 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 160 352 128 352 0 w 128 352 96 352 0 w 160 496 128 496 0 w 128 496 96 496 0 w 160 464 96 464 0 w 96 464 96 496 0 w 160 320 96 320 0 w 96 320 96 352 0 w 160 192 96 192 0 w 96 192 96 224 0 w 144 64 80 64 0 w 80 64 80 96 0 L 80 96 32 96 0 1 false 5 0 L 96 224 32 224 0 1 false 5 0 L 96 352 32 352 0 1 false 5 0 L 96 496 32 496 0 0 false 5 0 x 10 62 35 65 0 24 x1 x 17 190 42 193 0 24 x2 x 14 323 39 326 0 24 x3 x 16 468 41 471 0 24 x4 153 720 80 912 80 0 3 5 5 153 736 208 912 208 0 3 5 5 153 736 336 912 336 0 3 5 5 153 736 464 912 464 0 4 0 5 w 368 80 640 80 0 w 640 80 640 192 0 w 640 192 736 192 0 w 368 80 368 96 0 w 368 96 624 96 0 w 624 96 624 320 0 w 624 320 736 320 0 w 112 96 112 128 0 w 112 128 608 128 0 w 608 128 60...
Summaatori sisenditeks on liidetavad a i ja bi ning ülekanne nooremast järgust ci-1. Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib järjestiksummaatori probleemiks olla kiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Aleksander Beljavski 134810 MAHB62 Labor nr. 1 Aines «Arvutid I» Õppejõud: Teet Evartson Margit Aarna Tallinn 2017 Ülesanne Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Segment: G Elementbaas: NOR Variandikood: 575-12423/46183 Meie element on «G» Segm X1 X2 X3 X4 Y ent 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 Karnaught map: 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 1 0 0 1 6 0 1 1 0 ...
Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? – „640K mälu peaks olema piisav kõikidele.“ Bill Gates Milline firma lõi XENIX operatsioonisüsteemi? Microsoft Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Xerox Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? CERN 1 Arvuti, mis see on? Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? IBM Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM’i (CD-ROM’i)? Jah Kas tavaarvuti (s.t. praegu laiatarbe poest ostetava laiatarbearvuti) SATA liidese külge saab ühendada tavalist CD-ROM’i (jällegi laialitarbeseade)? Jah Mis on Cache? Vahemälu Mis on ROM? Püsimälu Millised järgmistest liidesepesadest paiknevad (tavaliselt) lauaarvuti tagaküljel? Jadavärat, hiire pesa klaviatuuri pesa USB liidese pesa rööpvärat
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 176 64 64 64 0 1 false 5.0 0.0 L 176 192 64 192 0 1 false 5.0 0.0 L 160 304 48 304 0 1 false 5.0 0.0 L 160 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 176 64 256 64 0 0.5 I 176 192 256 192 0 0.5 I 160 304 240 304 0 0.5 I 160 400 240 400 0 0.5 151 320 240 400 240 0 3 5.0 w 240 304 240 256 0 w 240 256 320 256 0 w 256 192 256 240 0 w 256 240 320 240 0 w 256 64 256 176 0 w 256 176 288 176 0 w 288 176 288 224 0 w 288 224 320 224 0 151 320 352 416 352 0 2 5.0 w 160 400 160 352 0 w 160 352 272 352 0 w 272 352 272 368 0 w 272 368 320 368 0 w 256 192 256 336 0 w 256 336 320 336 0 151 480 288 560 288 0 3 5.0 w 160 400 160 336 0 w 160 336 288 336 0 w 288 336 288 304 0 w 288 304 480 304 0 w 240 304 272 304 0 w 272 304 272 288 0 w 272 288 480 288 0 w 176 64 176 128 0 w 176 128 416 128 0 w 416 128 416 256 0 w 416 256 416 272 0 w 416 272 480 272 0 151 480 144 560 144 0 3 5.0 w 160 304 160 160 0 w 160 160 480 160 0 w 256 192...
Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tunt...
Funktsioonid 1 Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid Aritmeetiline keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 4 4 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 3 5 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 5 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 ...
Ülesanne 1 1. Leida Võnnu valla ja Tartu maakonna kui terviku kohta järgmised vastused. a. Kui suur on liivmuldade (lõimise tähistus "l" ja "pl" kokku) osakaal (%) alla 35 (kaasa arvatu b. Leida pindalaga kaalutud keskmine boniteet (kõik mullad, kõik boniteedid). 2. Koostada korrektselt vormistatud graafik, kus vallad on kahanevas järjestuses liivmu vald BONITEEmulla liilõimispind, haPseduoboniteet Haaslava vald 47 LP sl 210.1287 48 Rõngu vald 50 M3 t3 145.1387 51 Haaslava vald 44 LP sl 112.6342 45 Tartu vald 53 KIg ls1 99.76011 54 Mäksa vald 35 LPg- sl 94.98377 36 Vara vald ...
HARJUTUS 5 AVERAGE, SUM, MAX, MIN, COUNT, COUNTA, COUNTBLANK, PRODUCT, ROMAN, SQRT, ROUND, TOD Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 5 4 2 3 4 4 4 3.777777778 34 115200 5 2 5 5 5 5 5 5 2 5 5 4.666666667 42 781250 5 2 5 5 5 4 4 5 4 4 4 4.444444444 40 640000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 3.9 39 200000 5 1 5 5 5 5 5 5 4 2 ...
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda
Multimeedia arvuti Viktoria Plotnikova CHIEFTEC BRAVO SERIES EATX CASE WITH PSU 400W ● Tootja- Chieftec ● Korpuse tüüp- eATX ● Toiteplokk- 400W ● Korpuse materjal- SECC ● Esipaneel- Audio In,Audio out,FireWire,USB 3.0 ● Summa- 135.73 euri CHIEFTEC BRAVO SERIES EATX CASE WITH PSU 400W (2) ● Erimärkused: Tolmukindel, 7x Expansion Slot, maksimum pikkus videokaardil 320mm. Maksimaalne kõrgus CPU cooler 160mm. ● Mõõtmed: 205 x 460 x 530mm ● Kaal: 12.5 kg ● Valisin selle korpuse, kuna mulle meeldis selle kurpuse ehitus ja summa. ASROCK X99 WS-E/10G ● Tootja- ASRock ● Kiibistik- Intel X99 express ● Mõõtmed(Form Factor)- E-ATX ● Pesa- LGA 2011-3 ● Mälusiin- DDR4 ● Siini kiirus- 2133 MHz ● Mälepesad- 8 ● Maksimaalne operatiivimälu- 128 GB ● Integreeritud helikaart- Realtek ALC1150 ● Erimärkused- Sata express, eSATA ühenduspesa...
Milleks kasutatakse sülearvutit? võivad omavahel andmeid vahetada. Selles võrgus vastavad võrgusõlmedele arvutid, Väike kaasaskantav arvuti nimetatakse võrguniidile aga ühendused nende vahel. Iga sülearvutiteks. Selle arvuti protsessor, arvutikasutaja võib selle võrguga ühineda ja klaviatuur, hiir ja kuvar moodustavad sealt informatsiooni saada ja vahetada. kokkupakituna väikese kohvri. Sülearvutit saab kasutada ka väljaspool kodu või Mis on otsingumootor? töökohta, sest et ta on väga kompaktne ja voolu saab ta korduvalt laetavalt akult. Otsingumootor on arvutiprogramm , mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus...............................................................................................................
Personaalarvuti Andrey Cheremisinov 6.b klass Ajalugu Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus mõistel ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR ARVUTI TÖÖVAHENDINA Iseseisev töö Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirused ja kuidas nad levivad?....................................................................4 1.1Arvutiviiruse ehitus ja toimimine........................................................................
Printerid Katrin Varblane Sotsiaaltöö õppetool ST14KÕ2 Mõdriku 2014 Printerite liigid Laserprinter 1) termoprinter 2) 3d- printer Tindiprinter 3) monokroomne värvi-ja fotoprinter 4) uv-printer 5) vedeltindiprinter 6) tahke tindi printer 7) CIJ tindiprinter Laserprinter jaguneb värviliseks ja mustvalgeks prindib kiiresti kõrgkvaliteedilist teksti ja graafikat ootab ära terve faili ja alles siis alustab tööd kiireimad mudelid suudavad printida kuni 200 must-valget lehte minutis (12 000 lehte tunnis) tuntumad laserprinterite valmistajad on HP, Samsung, Xerox, Konica Minolta, Brother. hinnavahemik printerikeskus.ee admete näitel jääb 47- 2 913.29 euro vahele, Termoprinter Termoprintereid on kaht tüüpi: termosiirdeprinter; termokontaktiga printer. kasutab kujutiste paberile kandmiseks soojusülekannet võimaldab printida täpseid ja teravaid kuju...
Uurimustöö alused Eesmärk: Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi. Probleem: peab hakkama pihta kaugemalt ja jõuab tuumani välja. Nt. Eesti eu liikmesmaana peab konkureerima teiste maadega toiduainete turul. Estis on aastasadu kasvatatud lambaid. On vaja teada, milline majanduslik perspektiiv on kasvatamiseks kõige parem. Millised tõud ja maaalad. (5-6 lauset) *Küsimused, mida püstitad iseendale, et uurimustöös järjel püsida. Millist lambaliha eelistab eu riikide tarbija? Jnejne. 3 usaldusväärset allikat (MITTE VIKIPEEDIA) Hüpotees- väide (nt. see lammas sobib eestis kasvatamiseks) II Viitamine- kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
Krüpteerimine Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude, mobiiltelefonide, sinihamba- ja muude seadmete turvalisuse tagamiseks. Krüpteerimine iseenesest tagab küll krüpteeritud info salajasuse, kuid ei taga selle autentsust ja terviklikkust. Selleks, et kindlaks teha, ega sõnumit pole vahepeal muudetud, kasutatakse avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI-d. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimisel muudetakse dokumendid loetamatuks kõigile teistele peale määratud adressaatide. Krüptograafiline algoritm ehk šiffer kujutab endast matemaatilist funktsiooni, mida kasutatakse info krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks. Tavaliselt on need kaks omavahel seotud funktsiooni, üks krüptimiseks ja teine dekrüptimiseks. Sümmeetriliseks algoritmiks nimetatakse sellist algoritmi, mille puhul on teate dekrüpteerimiseks kasutatav võti krüpteerimiseks kasutatud võtmest...
..............................................6 1.4.Mitteresidentsed failiviirused.......................................................................................................7 1.5.Makroviirus..................................................................................................................................7 1.6.Muud pahatahtlikud programmid.................................................................................................8 2Kuidas aru saada, et arvuti on nakatunud viirusega?..........................................................................9 3Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest?...................................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................
docstxt/13922733073045.txt
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 24 112 24 56 0 0 false 5.0 0.0 L 40 112 40 56 0 0 false 5.0 0.0 L 56 112 56 56 0 0 false 5.0 0.0 L 72 112 72 56 0 0 false 5.0 0.0 L 152 112 152 56 0 0 false 5.0 0.0 L 168 112 168 56 0 0 false 5.0 0.0 L 184 112 184 56 0 0 false 5.0 0.0 L 200 112 200 56 0 0 false 5.0 0.0 w 24 128 24 112 0 w 40 136 40 112 0 w 56 144 56 112 0 w 72 152 72 112 0 w 152 168 152 112 0 w 168 176 168 112 0 w 184 184 184 112 0 w 200 192 200 112 0 150 224 224 264 224 1 2 0.0 150 224 256 264 256 1 2 0.0 150 224 288 264 288 1 2 0.0 152 288 256 320 256 1 3 0.0 I 88 216 128 216 0 0.5 154 232 328 264 328 1 2 0.0 154 288 336 320 336 1 2 0.0 154 288 488 320 488 1 2 0.0 154 232 480 264 480 1 2 0.0 I 88 368 128 368 0 0.5 152 288 408 320 408 1 3 0.0 150 224 440 264 440 1 2 0.0 150 224 408 264 408 1 2 0.0 150 224 376 264 376 1 2 0.0 154 288 648 320 648 1 2 0.0 154 232 640 264 640 1 2 0.0 I 88 528 128 528 0 0.5 152 288 568 320 568 1 3 0....
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 144 32 80 32 0 1 false 5.0 0.0 L 144 112 80 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 192 80 192 0 1 false 5.0 0.0 L 144 272 80 272 0 1 false 5.0 0.0 I 144 32 272 32 0 0.5 w 256 112 144 112 0 I 256 112 320 112 0 0.5 w 272 32 320 32 0 150 336 80 416 80 0 2 0.0 w 320 112 320 96 0 w 320 96 336 96 0 w 320 32 320 64 0 w 320 64 336 64 0 w 224 192 144 192 0 I 224 192 288 192 0 0.5 w 288 272 144 272 0 150 320 224 416 224 0 2 0.0 w 288 192 288 208 0 w 288 208 320 208 0 w 288 272 288 240 0 w 288 240 320 240 0 w 144 272 144 304 0 w 144 304 192 304 0 I 192 304 256 304 0 0.5 w 144 112 144 144 0 w 144 144 448 144 0 w 256 304 448 304 0 w 320 32 448 32 0 150 496 64 576 64 0 3 0.0 w 448 32 448 48 0 w 448 48 496 48 0 w 448 64 496 64 0 w 448 304 464 304 0 w 464 304 464 80 0 w 464 80 496 80 0 w 288 272 496 272 0 w 448 144 496 144 0 150 528 160 608 160 0 2 5.0 w 496 144 528 144 0 w 496 272 496 176 0 w 496 176 528 176 0 w 464 304 4...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 1 1 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 159-4676/14294 Segment : F Elementbaas : {NAND} x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 0 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 1 ...
TARKVARAARENDUS Gert Kaasik Toimingunupp o Lisa teisele toimingunupp, mis viib viimasele slaidile o ja viimasele slaidile nupp, mis viib esimesele slaidile o Sellele slaidile 2 nuppu: mis viib viimasele slaidile mis viib esimesele slaidile Gert Kaasik 2 Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver ...
Gert Kaasik Gert Kaasik 1 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista sinna umbes samalaadne pilt kasutades programmi joonistusvahendeid Gert Kaasik 2 Gert Kaasik 3 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista organisatsiooni diagramm näite järgi. Gert Kaasik 4 Gert Kaasik 5 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista püramiid skeem näite järgi. Gert Kaasik 6 Gert Kaasik 7 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Kirjuta sama pealkiri. Joonista ringskeem näite järgi. Gert Kaasik 8 Gert Kaasik 9 Lisa uus ainult pealkirjaga slaid. Slaidi nimeks pane Interneti kasutamise eesmärgid. Koosta sektordiagramm t...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 I 208 112 272 112 0 0.5 I 224 240 304 240 0 0.5 I 208 368 304 368 0 0.5 I 224 512 304 512 0 0.5 150 528 48 624 48 0 2 0.0 150 528 128 624 128 0 2 0.0 150 528 208 624 208 0 2 0.0 150 528 304 640 304 0 3 5.0 150 528 400 640 400 0 3 0.0 150 528 512 672 512 0 3 0.0 w 144 240 176 240 0 w 176 240 208 240 0 w 208 240 224 240 0 L 144 112 96 112 0 1 false 5.0 0.0 L 144 240 96 240 0 1 false 5.0 0.0 w 144 112 160 112 0 w 160 112 176 112 0 w 176 112 208 112 0 L 128 368 80 368 0 1 false 5.0 0.0 w 128 368 144 368 0 w 144 368 176 368 0 w 176 368 208 368 0 L 128 512 80 512 0 1 false 5.0 0.0 w 128 512 160 512 0 w 160 512 192 512 0 w 192 512 224 512 0 w 144 240 144 288 0 w 144 288 528 288 0 w 144 368 144 304 0 w 144 304 528 304 0 w 160 512 160 320 0 w 160 320 528 320 0 w 272 112 464 112 0 w 464 112 464 384 0 w 464 384 528 384 0 w 176 240 176 336 0 w 176 336 432 336 0 w 432 336 4...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 161-4774/14304 - , 4 , . - , , ( ). F1=A + B (aritmeetiline liitmine) = A B F2=rol A (ringnihe vasakule) = A () F3=inv A (inverteerida A väärtus) = A F4=A xor B = XOR A B F1: A B = 0010 B = 0111, 0010 (2) + 0111 (7) = 1001 (9) F2: A () A = 1001, 0011. 1000, 0001. F3: A A = 1111, 0000. 1000, 0111. F4: XOR A B F1: A B , 74- Texas Instruments (74283), . ,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 160-4701/14303 Järjestikülekandega loendur mooduliga 15, +1 : HEX Q3 Q2 Q1 Q0 DEC 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 2 3 0 0 1 1 3 4 0 1 0 0 4 5 0 1 0 ...
kuritarvitada. Kurivara võib arvutisse sattuda küpsiste, allalaetavate failidega või andmekandjatega. Andmekandjate puhul peab olema eriti ettevaatliku kuna ühendades arvutiga ei läbi see samalaadset sisukontrolli kui allalaetavad failid. Liigitus: · Viirus- On programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. · Uss- On iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu. Võib jagada kolmeks harilikud ussid, meiliussid, Microsoft Windowsi failijagamise ussid. Usside rünnaku vastu aitab õigesti seadistatud tulemüür ning turvaparanduste õigeaegne rakendamine. · Trooja hobune- On kurivara mis tuleb kaasa teise
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond ATEENA JA THESSSALONÍKI referaat Tallinn 2014 Arvuti töövahendina 2014 kevad Arvuti töövahendina 2014 kevad Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn.
Arvutid ja arvutivõrgud A13 Milleks seda vaja? VirtualBox'i tehnikaid ja vahendeid võib kasutada järgmiste stsenaariumite puhul: 1) Mitme operatsioonisüsteemi korraga (samaaegseks) jooksutamisek. Sa võid sel teel mingit tarkvara, mis on kirjutatud ühe opsüsteemi jaoks, jooksutada teises opsüsteemis (näiteks Windowsi tarkvara Linux või Mac operatsioonisüteemis) ilma et Sa peaksid arvuti ümberlaadimist tegama. Sa saad valida seda et millist liiki "virtuaalset" riistvara saab igas sellises operatsioonisüsteemis kasutada ja Sa võid oma virtuaalmasinasse installeerida isegi mingi vana opsüsteemi (näiteks DOS või OS/2) isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme. 2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookus...
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. § Samal ...
Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Järjest kiiremini areneb tarkvara, mis on mõeldut töö lihtsustamiseks ja meelelahutuseks. Seda muidugi neile, kes teavad, kuidas erinevaid võimalusi kasutada. Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis
Mida Tähistatakse akronüümiga RAM, ja mis on tema ülessanne · RAM on arvuti mälu ning tema ülesanne on hoida arvutis ajutiselt protsessori töödel- davaid andmeid Mis mõjutab silmi arvutiga töötamisel · Pildi värelemine ja vähene teravus, ja kuna ei ole pilt selge siis pingutab silm ning tekib silmalihaste ülepinge Kes oli tänapäevase arvuti idee autor · Tänapäevase arvuti idee looja on Gottfried Wilhelm Leibniz Millist väljundseadet kasutate kõige enam · Kõige sagedamini kasutan kõlareid Mis on ENIAC ja millal ta valmis · ENIAC on USA-s valminud elektronarvuti · ENIAC valmis 1946. aastal Infotöötlus info levitamise ja talletamise protsessis · Inotöötluse abil on · Infotöötluse abil saab
ÜLESEHITUS uses crt; begin clrscr käsk või käsud readln; end. ;- käsu lõpu tunnus := omistamistehte märk 'tekst' - tekstikonstant uses crt - tuuakse käsutusele lisakäsud. clrscr; - ekraani puhastamine Sisestamiskäsk Readln( sulgudes on muutuja); Väljastamiskäsk writeln( loetelu ); hargnemiskäsk: if tingimus then käsk või käsud else käsk või käsud else- võib puududa, else ees pole KUNAGI semikoolonit. käsk või käsu osad võivad olla begin ja end vahel. korduskäsud: 1)Loendajaga korduskäsk kasutatakse kui korduste arv on ette teada. begin for i:=1 to 10 do end; 2) Eelkontrolliga korduskäsk Tingimust sisaldav korduskäsk, kus korduste arv ei ole ette teada, võib olla i:=1; loendaja algväärtus while <=20 do while - senikui begin käsk või käsud tingimuse muutmine või loendaja muutmine i:=i + 8; sammuga 8 , võib olla sammuga misiganes. end; 3) Järelkontrolliga korduskäsk Liidame kõik arv...
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismu...
Arvuti - igapäevaelu lahutamatu osa Mõtlesin, kas tõesti on arvuti igapäevaelu lahutamatu osa, tegin ka oma järeldusi. Arvuti on märkamatult muutunud meie igapäevaelu osaks. Iga arvutikasutaja saab oma elu kergemaks teha. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd nii kodus kui ka kontoris. Igaüks saab teha esitlusi, muusikat kuulata, keeli õppida, filmi vaadata ja otsida internetist infot. Arvutit on lihtne kasutada, võrgus on huvitav suhelda inimestega, kes kaugel elavad, kerge leida infot. Aga sada aastat tagasi oli võimatu kodus näha tuntud vaatamisväärsusi, linnasid,
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar PArv AAp12 GNU Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Richard Stallmann................................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................................................... 5 Free Software Foundation.......................................................................................................6 Distributsioonid........................................................................................................................ 7 Kokkuvõte.................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar Parv AAp12 Owncloud Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Võimalused.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud materjalid...................................................................................................................7 2 Sissejuhatus OwnCloud tag...
enam tööle ei lähe, vaid soovitab osta täisversiooni. Jaosvara programmide täisversioonid on enamasti suhteliselt odavad, nii et neid peaks iga soovija jaksama endale soetada. 5. Mis vahe on süsteemsel ja rakendustarkvaral? Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. 6. Mis toimub arvuti käivitamisel? Pärast arvuti sisselülitamist tuleb mõni hetk oodata, kuni see käivitub. Arvuti käivitumine koosneb kolmest etapist: arvuti komponentide testimisest, töökeskkonna sisselaadimisest ja nii riist- kui tarkvara töövalmis seadmisest. Need toimingud sooritatakse automaatselt. Seejärel häälestatakse arvuti töökeskkond vastavalt arvuti kasutaja seadistustele ning kuvatakse ekraanil kasutaja töölaud. Selleks tuleb kasutajal
docstxt/1382617270099.txt
Interneti kasutamine Keila kooli 5ndate klasside hulgas Autor:Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Töö eesmärgid Töö eesmärgiks on uurida 5ndate klasside õpilaste interneti kasutamist: mis nad seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Hüpoteesid: 1. Keskmiselt kasutavad 5ndate klasside õpilased internetti 2 tundi päevas. 2. Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Metoodika Uurimuse läbiviimiseks koostasin 10 küsimusest koosneva suletud süsteemiga küsimustiku. Küsitluses osales 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast vanuses 11-13. Tulemused 1. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. 2.Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. (42,5%) 2. hüpoteesi kinnitab ka järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja suhtl...
Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
