ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg (1)

UUSAEG
ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus )
NIMI KLASS
1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu:
Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi
Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik , Venemaa
Rahvusriigid: Itaalia, Portugal , Šveits
Poliitiliselt killustatud: Saksamaa
Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland , Hispaania
2. Loetle absolutismi tunnused! (4)
 riigivõim on jagamatu
 valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
 kogu võimu koondumine ühe isiku kätte
 merkantilistlik majanduspoliitika
 alalise armee loomine (sõjaväekohustus)
3. Vasta:
1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast „Õiguste deklaratsiooni” vastuvõtmist?
“ Õiguste deklaratsioon “ määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud , juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia , mis püsib tänaseni.
2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides?
Riigivõim oli sõltumatu kirikust . Ka Inglismaal on lühikest aega absolutism. Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu „ Bill of rights “(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal.
Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid
3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel?
Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord.
Prantsusmaal oli katolik kirik , Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik .
4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused?
- Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi.
- Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal.
- Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi.
- Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks.
4. Loetle :
1. valgustusajale iseloomulikud jooned,
1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus , harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism . Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
2) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed.
3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks . Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani.
2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast!
Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
Voltaire - Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord , kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh .
Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet.
5. Loetle:
Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja
2) negatiivse külje!

• Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega.
  
• 1722 . a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse.
  
• Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga.
  
• Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar .
  

• Hakkati koguma pearaha – riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud .
  
• Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet.
  
• Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg . Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks.
  
• Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist.
  
• Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli.
  

6. Koosta :
Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu , milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule!

• 14. juuli 1789– rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused .
  
• august 1789– Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".
  
• 1789–91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad
  
• Juuni 1791 – kuningas üritas Pariisist põgeneda
  
• september 1791– kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks
  
• aprill 1792– algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu.
  
• august 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt – koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks.
  
• September 1792 – võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender.
  
• 21.jaanuar 1793 – hukati giljotiini all Louis XVI
  
• 1795 – toimusid žerminaali, preriaali ja rojalistide vandemjääri ülestõusud
  
• märts 1796– algas Napoleoni sissetung Itaaliasse
  
• september 1797– toimus 18. fruktidoori riigipööre
  
• juuli 1798 – Prantsuse väed tungisid Egiptusesse
  
• 9. november 1799 – 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse – direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte – Napoleon ­⁺ tema 2 jüngrit. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks
  

7. Vasta küsimustele:
1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded?

• Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid
  
• Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu.
  
• Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas – restauratsioon
  

2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted?
1) lähtuti restauratsiooni põhimõttest – vana korra taastamine
2) lähtuti legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest – peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone
3) lähtuti solidaarsuse põhimõttest – kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu.
4) lähtuti tasakaalu põhimõttest – seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal
3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus?
Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele.
8. Loetle :
1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse!
 jaanuar 1848 revolutsiooni algus Lõuna- Itaalias
 veebruar 1848 revolutsiooni algus Prantsusmaal, kuningas kukutati , tekkis vabariik
 märts 1848 revolutsiooni algus Austrias ja Preisimaal
 oktoober 1848 Viini ülestõusu mahasurumine
 detsember 1848 Louis Bonaparte 'i valimine Prantsusmaa presidendiks
 1848 "Kommunistliku partei manifest"
 veebruar-juuli 1849 Rooma vabariik
 aprill 1849 Ungari kuulutamine iseseisvaks riigiks
9. Koosta:
Ameerika Ühendriikide sünni kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA loomise käigus oluline on!

• 1492 a. Ameerika avastamine Christoph Kolumbuse poolt
  
• 15-17. sajand Ameerika koloniseerimine Eurooplaste poolt
  
• 1756–1763 a. Seitsmeaastne sõda, milles prantslased kaotasid lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas.
  
• 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
  
• 1776-1783 a. toimus iseseisvussõda, kus 13 kolooniat sõdisid Inglismaa vastu oma iseseisvuse saavutamiseks. Sõda lõppes 1783.a Versailles sõlmitud Pariisi rahulepinguga, milles kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
  
• 1787 a. asuti välja töötama põhiseadust.
  
• 1789 a. Kehtima hakkab põhiseadus. Ameerika oli tugeva keskvõimuga riik, mida nimetati föderaalvõimuks. George Washington valitakse esimeseks USA presidendiks. Rajati uus pealinn – Washington.
  

10. Koosta:
Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on!

• 1860 a. Presidendivalimised võitis Abraham Lincoln , kelle puhul kardeti et ta kaotab orjanduse ja muudab Lõuna-Ameerika Põhja- Ameerikast majanduslikult sõltuvaks, mistõttu löödi Unioonist lahku ja moodustati uus Ameerika Osariikide Konföderatsioon.
  
• 14. aprill 1861 – sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid.
  
• 21. Juuli 1861 – esimene lahing ( Bull run’i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed sisuliselt purustada.
  
• 25.juuni - 1.juuni 1862 Uniooni väed püüdsid alistada Richmondi Seitsme Päeva lahingutes
  
• 28.-30. august 1862 Teine Bull runi lahing, milles Unioon sai uuesti lüüa
  
• 17. september 1862 Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks .
  
• 27.aprill- 6.mai 1863 Chancellorsville'i lahing, mis oli samuti Lõuna- Ameerikale edukas.
  
• 1.-3. Juuli 1863 Gettysburg lahing, kurnatud Lõuna väed said kaotuse osaliseks.
  
• 1864. aastal sai Konföderatsioon poolitatud
  
• 9. aprillil  1865 piirasid Granti väed Lõuna-Ameerika kindral Robert E. Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada.
  

Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks.
Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.
Tagajärjed olid et Ameerika Ühendriigid jäid ühtseks ja Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000,
11. Täida lüngad:
Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu.
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus -
ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida
kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel.
Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid ,
Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin
Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine.
1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut.
12. Loetle
1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused!
2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed!
Positiivsed tulemused:

• uued leiutised ja masinad (kiirsüstik, ketrusmasin , aurumasin, kaevurilamp jt.)
  
• hõlpsam võimalus toota erinevaid tooteid
  
• uute linnade rajamine
  
• käsitöö asendus masintootmisega
  
• mindi üle vabrikutööle
  
• Ühiskonna areng, tarbekaupade kättesaadavus, aja jooksul elutingimuste paranemine
  
• Tööviljakuse tõus ja hinnalangus
  
• Tõusis haridustase ja moraal
  

 Negatiivsed tulemused:

• pajud inimesed jäid töötuks
  
• töötingimused vabrikus olid halvad ja palgad väiksed
  
• lapstööjõu kasutamine
  
• paljud inimesed ei suutnud enam oma peret toita
  
• mässu käigus purustati paljud masinad
  

13. Too näiteid ühiskonna sotsiaalse koosseisu muutumise kohta võrreldes varasema ajaga !
Tööstuslik areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud. Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt. 19. sajandi lõpul ulatus tööliste osatähtsus majanduslikult arenenud riikides juba 50-75 protsendini. Nad ei moodustanud siiski ühtset sotsiaalset kihti. Kõik töölised ei tegelenud enam füüsilise tööga vaid osa neist –oskustöölised- moodustasid nn töölisaristokraatia. Nad said teistest rohkem palka ja võisid endale lubada paremaid elamistingimusi. Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid ja mitmed teised elanikkonna kihid, kaasa arvatud ka tollane haritlaskond ehk intelligents .
14. Selgita mõisted:
1)Konservatism,
tekkis Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Konservatistide arvates oli ideaalne ühiskonna areng, mis ei tooks kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke vapustusi, vaid kulgeks evolutsiooniliselt.
Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valimisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Nad pooldasid tugevat riiki ja olid vastu riigivimu avalikule arvustamisele. Ühesõnaga soovisid nad säilitada traditsioonilisi vaateid ja ajaloolist järjepidevust tähtsustada.
2) liberalism
liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik . Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust.
3) sotsialism ,
poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel.
4)utopistlik sotsialism,
Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel.
5) marksism .
Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist . Sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus võimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandil põhineva ühiskonnakorra.
15. Vasta:
1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise?

• Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas.
  
• Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule.
  
• Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine.
  

2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed?
Majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral viletsus , sest hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteemi polnud. Seevastu liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali . Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele.
3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega ?
Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust . Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport . Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras – sageli puudus kanalisatsioon , mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi . Linnades arenes seltsielu
4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel?
Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada. Sagedased olid tööliste väljaastumised, mille käigus purustati masinaid. Masinate purustamisega loodeti mõistagi parandada ka palgaolusid ning üldisi töötingimusi.
16. Iseloomusta lühidalt järgmiste Vene tsaaride poliitikat:
Katariina II,
Katariina II poliitika - Venemaa troonile sai katariina II, kes taotles, et Baltimaad alluksid ühesugusele piiramale keisrivõimule.riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima.Katariina II üritas kehtestada uut seadustiku,kuid see ei õnnestunud tal. Ta arvas ,et Baltikumis peaksid olema Vene riigi seadused.
Aleksander I ,
Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada
Aleksander II , Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo. Viis ellu palju reforme. Kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara . Seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes : kapitalistlikud suhted arenesid ja kultuurielu elavnes.
Aleksander III
Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas
17. Selgita
1) Koloniaalpoliitika mõistet,
Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine.
2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees)
Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid rohkem just ülerahvastuse leevendamiseks ja põllumjandussaaduste pärast. 19.sajandil aga juba loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks ning vajalikud olid uued turud.
18. Loetle
silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega!
Venemaa – Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia , Taga-Kaukaasia ja Kasahstan
Inglismaa – Kanada , Nigeeria , Küpros, Egiptus , Austraalia , Iraak , Rodeesia, Hongkong
Saksamaa - Togo , Kamerun , Karoliini saared, Samoa , Ida-Aafrika, Uus- Guinea
Prantsusmaa – Alzeeria , Senegal, Kamerun
19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi.
(Too välja 5 imperialismi tunnust).
1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid , mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa (kapitali akkumuleerumine, monopolid, monopolistlik kapital );
2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell);
3) kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool);
4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks (hargmaised suurmonopolid);
5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast ( imperialistlikud maailmasõjad).