läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine.
- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Bilansilisi muutusi me juba oleme vaadelnud, lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade srtktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte varade struktuuris, kus aktivakonto deebet suureneb ka samas aktivakonto kreedit väheneb. · Kapitali struktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid põhjustavad muutusi ettevõtte kapitali struktuuris, vähendades passivakonto deebetit ja
koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D
Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode
omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA
infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina), mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kontoplaan on kõigi antud ettevõtte raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto
kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod -
· algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Suurenemine e deebeti- Vähenemine e kreediti- · käive (debiteerimine) käive (krediteerimine) · Lõppsaldo · · Passivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo · Vähenemine e deebeti- Suurenemine e kreediti-
Aktsiakapital 26000.- 2) P Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A Lühiajaline laen 10000.- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500 Deebetkäive Kreeditkäive 4.Lõppjääk (1+2-3) 500 Aktivakonto ülesanne: Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000
Ettevõttes toimub aga majandustehinguid palju ja pidevalt. Kõiki muutusi jooksvalt bilansis kajastada pole otstarbekas. Jooksvat arvestust peetakse kontodel. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu kontot. Kontot võib kujutada kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks ja paremat poolt kreeditiks. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + - - + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK - DK
Konto vasak pool Konto parem pool ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 62 Passivakonto Deebet Kreedit 3. Vähenemine e. 1
Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud)
Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto
debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo
Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev
• Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Konto avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: a) aktivakonto algsaldo deebetisse, b) passivakonto algsaldo kreeditisse. 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmine: D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K
Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili Kanneuus 1. Seletus-laekus ostjalt (lühendan esimest tehingut, pangakonto väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000
omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS + + DK KK DK KK LS LS LS = AS + DK KK LS = AS + KK DK Kontol on kaks poolt:
olenemata erisoodustuse andmise ajast Vali üks: Tõene Väär Küsimus 34 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine RPK siseeeskirjades sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 35 Kontraaktivakonto on Vali üks: ükski eeltoodud vastus ei ole õige kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto Küsimus 36 Bilansi aktiva poolel on kohustused Vali üks: Tõene Väär Küsimus 37 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks: lähetuskoht on välisriigis lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km Küsimus 38 Mõõtmine on majandusarvestuse funktsioon Vali üks: Tõene Väär Küsimus 39 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks: a. 10 senti b
3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 8. Mitu aastat peab raamatupidamiskohuslane säilitama raamatupidamise dokumente? 7 aastat. 9. Kus toimub aktivakonto vähenemine? Kreeditis. 10. Mitut erinevat kontot võib kasutada ühe tehingu kajastamiseks? Kahte. 11. Kuidas nimetatakse kontot, millel puudub alg- ja lõppsaldo? Tulemuskonto. 13. Millisel arvestusel põhineb maksude deklareerimine? Kirjelda. Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud (edaspidi isikud) eelmise kalendriaasta tulu kohta. Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12
Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: suurenemine vähenemine vähenemine suurenemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive
antakse töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question3 Hinded: 1 Kontraaktivakonto on Vali üks vastus. ükski eeltoodud vastus ei ole õige deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question4 Hinded: 1 Käibemaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question5 Hinded: 1 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. pole määratud c. 1 d. 10 senti Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question6 Hinded: 1
valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid. 22
· Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks · Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus · Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu · Konto- kahepoolne tabel, mida kas. majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks · Deebet- konto vasak pool + - · Kreedit- konto parem pool - + · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa · Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto · Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto · Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber · Saldo- konto arvestuslik jääk · Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord · Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega · Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) · Divident- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks
· Muutus varade sees (aktivas) bilansimaht ei muutu · Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. D Aktivakonto K D Passivakonto K Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK
kuupäeva seisuga rahalises väljenduses Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu Deebet- konto vasak pool + - Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) Dividend- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks
· Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul.
Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID Deebet Kreedit 1. Algjääk e. algsaldo (deebet-algsaldo) vahendite jääk perioodi alguseks 2. Käive vahendite suurenemine (debiteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (krediteerimine) ehk kreeditkäive 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo)
Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.
· Konto käive-majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. · Deebet käive-konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Kreedit käive-konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. · Debiteerimine- tehingute vormistamine deebet poolel. · Krediteerimine-tehingute vormistamine kreedit poolel. · Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis.
2.Sünteetilised ja analüütilised kontod. Liigitusaluseks on vastaval kontol esitatud summeeritud või detailiseeritud informatsioon. 3.Põhi- ja kontraarsed kontod. Liigitusaluseks on kontol esitatud info, vastavalt põhi- või täpsustav summa. 4.Ajutised ja püsivkontod. Liigitusaluseks on info perioodiline või jätkuv kasutusaeg. Aktiva- ja passivakontod. Aktivakontodel arvestatakse jooksvaid muutusi majandusüksuse varades. Deebet Aktivakonto Kreedit Algsaldo(AS) Kreeditkäive (KK) e vähenemine Deebetkäive (DK) e suurenemine Lõppsaldo (LS) (LS=AS+DK-KK) Aktivakonto deebetis näidatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo; aktivakonto kreeditis näidatakse vähenemisoperatsioonid. Aktivakontode lõppsaldod kantakse bilansi aktivasse. Passivakontodel arvestatakse jooksvaid muutusi majandusüksuse kohustustes ja omakapitalis.
annaabi.ee 
