Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK Algsaldod Käibed Lõppsaldod Kontode nimetused Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kassa 3 500 2 500 6 000 Deebitorid 6 700 6 700 Arveldusarve 40 500 46 000 15 500 71 000
Algsaldo 12800 6700 2) 6800 Käive 6800 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6700 Käibea ndmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 3500 2500 6000 Deebitorid 6700 6700 Arveldusarve 40500 46000 15500 71000 Põhivara 273000 21500 251500
Algsaldo 12800 6700 2) 6800 Käive 6800 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 6700 Käibea ndmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 3500 2500 6000 Deebitorid 6700 6700 Arveldusarve 40500 46000 15500 71000 Põhivara 273000 21500 251500
Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid.
1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet Kassa 45 000 75 000 87 000 33 000 Arvelduskonto 375 000 375 000 Materjalivarud 85 000 87 000 172 000 Põhivarad 2 460 000 60 000 2 520 000
Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 115000 165000 1) 80000 Käive 80000 Käive 0 Käive 0 Käive 0 Lõppsaldo Lõppsaldo 35000 165000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käive Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Kassa 8500 8000 500 Deebitorid 165000 165000 Arveldusarve 215000 258000 250000 223000
eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel).
lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstimatiseeritud loetelu. Bilansikirje – eraldi nime ja omaete summaga rida bilansis. Kontode avamise 3 seaduspärasust: Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel; algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis(aktiva deebetis, passiva kreeditis); varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastas poolele. Sünteetilise või Analüütline arvestus: Iga tehing tuleb kirjendata üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontode; Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale
3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine Majandustehingutest tingituid bilansikirjete muutusi arvestatakse kontodel. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontodel on alati kaks poolt: vasak pool – deebet (D) ja parem pool kreedit (K). Kontod
Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva.
asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontodel deebetis ja passivakontodel kreeditis ning lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel). Kontode avamisel kehtib kolm reeglit: a) algsaldod kontodele kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis. (aktivakontol deebetis ja passivakontol kreeditis) b) varade sissetulek ja kohustuste ning kapitali suurenemine asuvad konto sellel poolel kus asub algsaldo kontol. c) Konto lõppsaldo asub algsaldoga ühel poolel. Konto käive - kontodesse kirjendatud summade kokkuvõtet (ilma algsaldota) ehk majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Iga kuu lõpul tuuakse RMP
süstematiseeritud loetelu Bilansikontod – kajastatud raamatupidamiskohustuslase varad, kohustised ja omakapital Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit:
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss
12)28.02. kantakse arveldusarvelt veebruarikuu palgad ( märtsikuus on firmas kollektiivpuhkus) NB! Märtsikuus majandustehinguid ei toimunud. Raamatupidaja täitis kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas vajalikud maksuülekanded tähtaja saabudes.. Kajastage pearaamatus tähtajaliselt maksuülekanded . Tähtaja peame ise välja nuputama. Kui palk kantakse nt märtsis siis maksud tuleb kanda järgmise kuu neljandal Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha)
S₁ - 111,480 KÄIBEANDMIK Algsaldod Jrk Konto nimetus Deebet Kreedit 1 Arvelduskonto 92,000 - 2 Materjal ja varuosad 251,000 - 3 Tulumaksuvõlg - 40,000 4 Aktsiakapital - 462,400 5 Masinad ja seadmed 650,000 - 6 Masinate akum
kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed
· Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto
Skeem 2 aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. 8) Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon: Kontod on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Kontodesse märgitakse arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota.
Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB! Aprillikuus firma majandustegevus puudus. Raamatupidaja koostas kohustuslikud maksudeklaratsioonid ja teostas tähtaja saabudes vajalikud maksuülekanded Kajastage pearaamatus tähtajaliselt raamatupidaja poolt teostatud maksuülekanded . Ülesanded: 1. Majandusoperatsioonide kajastamine: * sisestage algsaldod zurnaal-pearaamatusse ja looge varade, kohustuste, kulude ja tulude kontosid nii palju kui vajalikuks peate, üleliigsed kustutage * kontodele kandmisel võib ette tulla kahekordset lausendamist( näit. palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha)
kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister.
firma pangakontod ja arveldusarvete numbrid, mida soovite trükkida müügiarvetele. Pangakontosid saate muuta programmi menüüst Tegevused > Pank > Pangakontod. Kui te soovite kliente ja artikleid grupeerida, siis sisestage gruppide nimekirja ka grupid (saab kasutada vastava mooduli litsentsi olemasolul). Kui püsiandmed on üle vaadatud, siis valikus Müügiarved sisestage klientidele väljastatavad müügiarved ja klientide algsaldod e võlasaldod arvete lõikes. Püsiandmeid saate täiendada ka jooksvalt müügiarvete koostamise käigus. D 1000 Kassa D 1350 Ettemaksed varude eest K 2500 Ostjate ettemaksed K 1000 Kassa 6. Korrespondeeruva konto määramiseks, kui ei ole tegemist ostu-müüg tehinguga, tuleb kasutada kassakande akna alumist osa. Kui kanne tehtud trükitakse programmist välja vastavalt kas siis kassa sissetuleku või
kasum (kahjum) ; Aruandeaaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades Vasta ise :D 18. Kontod nende sisu ja liigid. Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste(tulude ja kulude) rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kontodel märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemis tehingud, vähenemis tehingud ja lõppsaldod SALDO=JÄÄK Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust. Aruandeperioodi lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust. Aruandeperioodi lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus
aruanne aruanne aruanne Kontrollregister e andmete õigsuse kontrollimine · Proovibilanss esitatakse püsivkontode lõppsaldod ja ajutiste kontode käibed. Ajutised kontod on sulgemata. Kontrollitakse tasakaalu debiteeritud ja krediteeritud kontode jääkide vahel. · Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Peab kehtima debiteeritud ja krediteeritud algsaldode, käivete ja lõppsaldode võrdus Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode (käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode): Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus kehtivad järgmised võrdused 1. Algjääkide (saldo) kokkuvõte deebetis = algjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 2
Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · Aktivakontode algsaldo deebetisse; · Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive.
suurenemine vähenemine vähenemine suurenemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo: Lõppsaldo: Kontodele kirjendatakse kõigepealt ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate algjäägid ehk algsaldod ja seejärel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist põhjustavad summad kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele. Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning kreeditisse vähenemised. Aktivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive
Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud Kontode seaduspärasused 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: - aktivakontode algsaldo deebetisse - passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele · 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4 Kahekordne kirjendamine · kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto
Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4
3. Kontode ülesehitus: algsaldo, deebetkäive, kreeditkäive, lõppsaldo. Konto on finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja 82 omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Eristatakse deebet- ja kreeditsaldod. Kontodel, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldo alati deebeti poolele. Kontodel, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldo alati kreediti poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud
annaabi.ee 
