2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
· · · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital ·
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
aruannete tähtaegne esitamine. 4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus? Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust. Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase (edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat. Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida
kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument juriidilise jõu. Algdokumendi rekvisiite võib olla rohkem sõltub äriühingu vajadustest ja teistest õigusaktidest. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. Käibemaksukohustuslane peab arve koostamisel lähtuma käibemaksuseadusest (§ 37). Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva
majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus.
Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja passivakontosid nimetatakse püsivateks, sest et neid ei suleta ja nendel on alg ja lõppsaldo. Kontoplaan – ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus.
järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide.
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid. KONTO: Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks. Kontoristi iseärasused: Kontode avamine: konto avatakse aruande , igale bilansi
inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja
õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 4)Algdokumentide koostamine, arve vormistamine Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks: kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.); ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7):
· finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
