Finantsarvestuse kordamine (0)

Q: Mis on finantsarvestuse ülesandeks millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis- kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Q: Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsarvestuse kordamine

Kutsekool - Majandus - Finantsarvestus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on finantsarvestuse ülesandeks millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel?
Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis- kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega?
Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus?
Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo?
Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan?
Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu?
Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel?

1. Mis on finantsarvestuse ülesandeks, millele peab vastama esitatav informatsioon ja millest tuleb lähtuda finantsaruannete koostamisel?

Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis - ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine.
Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane , usaldusväärne ja võrreldav.
Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne . Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata.

2. Loetle raamatupidamise korraldamise põhinõuded .
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
säilitama raamatupidamise dokumente.

3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis-kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega?

Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt , et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus?

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.

5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust.

Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase (edaspidi tekstis ka majandusüksuse ) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kõige laialdasemalt on levinud T– kujuline konto formaat . Konto on ka finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit , millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo.
Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid.
Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks.
Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele.
Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja ühe konto kreedit. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit.
Kõigis raamatupidamislausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga , mis tagab finantsarvestusliku tasakaalu.

Majandustehingute kirjendamise võimalused:

Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse.
Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse;
Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse.

6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo ?
Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo
Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo
Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo

7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid.

Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks.
Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus
Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud)
Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad , mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp ). Väga harva kasutatav meetod.
Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks . Sobilik kasutada istanduste puhul, kus esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad.
Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea lõpuks. Amortisatsiooni arvutatakse prognoositud soetusmaksumuselt. Väga harva kasutatav meetod.
Masintunni meetod – lähtub põhivara kasutamise intensiivsusest. Antud juhul on amortisatsioon muutuvkulu , mis sõltub otseselt põhivara kasutamisest. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.
Toodangumahu meetod – arvutamise aluseks normatiivne kulum tooteühikule. Amortisatsioon on muutuvkulu, mis sõltub otseselt toodetud tooteühikute arvust. Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku.

8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan ?

Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks .

9. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne , selgita nende vajadust ja iseloomusta nende omavahelisi seoseid .

Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat , kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil. Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest.
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/ kahjum . Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest .

10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu ?

Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks , kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse.

11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel?

Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline, kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Seejärel leitakse tulumaksuga maksustatav summa, milleks töötasust lahutatakse kogumispensioni makse summa, kindlustatu töötuskindlustusmakse summa ja maksuvaba tulu. Tulumaksu summa leitakse tulumaksuga maksustava summa korrutamisel tulumaksumääraga. Kui on leitud kõik töötasust kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed, lahutatakse töötasust nende summad ja nii leitakse väljamaksmisele kuuluv töötasu.

12. Millised maksud ja maksed kuuluvad töötasult arvutamisele ja maksmisele tööandja poolt?

Tööandja võlgnevus töötajale on töötasu summa, millest tööandja on kinni pidanud ja kohustub maksuhaldurile üle kandma: a) tulumaks, b) kindlustatu töötuskindlustusmakse ja c) kogumispensioni makse. Seoses töötasu arvestamisega töötajale tekib tööandjal kohustus töötaja töötasult arvutada ja maksuhaldurile üle kanda sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 89 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

89 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

OlenKellu Õppematerjali autor

• Finantsarvestuse ülesandeks on informatsiooni, mis on kasutatav juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmisel, genereerimine.
• Informatsioon peab ta olema tõene ja aus, asjakohane, usaldusväärne ja võrreldav.
• Finantsarvestuse ja finantsaruannete koostamisel tuleb lähtuda muu hulgas konservatiivsuse kontseptsioonist, mille puhul tuleb aruandeid koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Varade kajastamisel tuleb olla konservatiivne. Ühtlasi tuleb kajastada kõik teadaolevad ning potentsiaalsed kohustused, mille teke on tõenäoline ja suurust võimalik hinnata.

Raamatupidamise põhinõuded ülesanded majandustehing kassapõhine ja tekkepõhine printsiip kontod kontoplaan konto kontod majandustehing kreedit deebet töötasu käive summad töötaja

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja

Arvestuse alused

odt

Finantsraamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD .

Finantsraamatupidamine

docx

Majandusarvestus

Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja aval

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid

Raamatupidamise alused

pdf

Raamatupidamise alused

Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Toota

Raamatupidamine

doc

Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega

RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettev?

Majandus

pdf

Finantsarvestuse konspekt

7. Regulatsioon Finantsarvestus on reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (Eesti raamatupidamise seadus ja rahvusvahelised standardid). Juhtimisarvestus reguleeritud ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 8. Info esitamine Finantsarvestus korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt seadusandlusele ja sise-eeskirjadele. Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna).

Ettevõtlus alused

Rohkem sarnaseid