LOENG
Sissejuhatus
Lausearvutus :
Teoreemid
sõnastatakse tavaliselt kujul: „Kui A,
siis B“.
Teoreemi osa A,
mis on seotud sõnaga kui, nimetatakse teoreemi eelduseks ,
ja osa, mis on seotud sõnaga siis, väiteks.
Näide:
Kui
kaks vektorit on risti, siis nende vektorite skalaarkorrutis on
null.
Näide:
Kui nurgad on kõrvunurgad, siis nende summa on 180o.
Teoreemi
tõestamine
tähendab selle näitamist, et eeldusest A
järeldub väide B.
Tõestamisel lähtutakse aksioomidest ja varem tõestatud
teoreemidest.
Vahetades
teoreemis „Kui A,
siis B“
eelduse ja väite, saame lause „Kui B,
siis A“.
Seda lauset nimetatakse antud lause pöördlauseks.
Kui lause kehtib, siis selle lause pöördlause ei pruugi
kehtida.
Näide:
Lause:
„Kui arv lõpeb nulliga, siis ta jagub viiega “ (kehtib).
Pöördlause:
„Kui arv jagub viiega, siis ta lõpeb nulliga“ (ei kehti).
Näide:
Lause:
„Kui kolmnurga küljed on võrdsed, siis on ta nurgad
võrdsed“(kehtib).
Pöördlause:
„Kui kolmnurga nurgad on võrdsed, siis ta küljed on võrdsed“
(kehtib).
Kui
pöördlause juhtub olema tõene, siis nimetatakse seda
pöördteoreemiks.
Asendades
teoreemis „Kui A,
siis B“
eelduse ja väite nende eitustega (sümbolid ¬A
ja ¬B),
saame lause „Kui ¬A,
siis ¬B“.
Nii moodustatud lauset nimetatakse antud teoreemi vastandlauseks.
Jällegi, antud teoreemi kehtivusest ei järeldu tema vastandlause
kehtivus.
Näide:
Lause:
„Kui kujund on kolmnurk , siis ta on hulknurk “ (kehtib).
Vastandlause:
„Kui kujund ei ole kolmnurk, siis ta ei ole hulknurk“ (ei kehti).
Näide: Lause:
„Kui arv jagub üheksaga, siis ka tema ristsumma jagub üheksaga“
(kehtib)
Vastandlause:
„Kui arv ei jagu üheksaga, siis ka tema ristsumma ei jagu
üheksaga“ (kehtib).
Kui
vahetada teoreemis „Kui A,
siis B“
eeldus ja väide ning asendada nende eitustega, saame lause „Kui
¬B,
siis ¬A“.
Seda lauset nimetatakse antud teoreemi pöördvastandlauseks
Antud teoreemi kehtivusest järeldub alati selle teoreemi
pöördvastandlause kehtivus ning vastupidi ehk sümbolites: Kui
A, siis B ⇔
Kui ¬B, siis ¬A.
Öeldakse
ka, et need laused on loogiliselt samaväärsed.
Näide1:
Lause:
„Kui nelinurk on rööpkülik, siis tema diagonaalid poolitavad
teineteist.“
Pöördvastandlause:
„Kui nelinurga diagonaalid ei poolita teineteist, siis nelinurk ei
ole rööpkülik.“
Kehtigu teoreem : Kui A,
siis B.
Sel
juhul öeldakse, et A
on piisav
tingimus selleks, et kehtiks B.
Samuti
öeldakse, et B
on tarvilik
tingimus selleks, et kehtiks A.
Näide:
Lause: Kui tuleb riiklik toetus, siis saame ürituse läbi viia.
Riiklik
toetus on piisav selleks, et üritust läbi viia.
Ürituse
läbiviimiseks on tarvilik, et oleks riiklik toetus.
Kui
koos teoreemiga (Kui A,
siis B)
kehtib ka pöördteoreem (Kui B,
siis A),
siis võetakse tavaliselt need teoreemid kokku üheks lauseks,
kasutades ühte väljenditest „on tarvilik ja piisav,“ „siis ja
ainult siis,“ „ parajasti siis, kui.“.
Näide:
Teoreem: Nelinurk on rööpkülik parajasti siis, kui tema
diagonaalid poolitavad
teineteist.
Näide:
Definitsioon: Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille
diagonaalid poolitavad
teineteist.
Olemasolu
ja üldistuse kvantorid
Paljudes matemaatika lausetes esinevad sõnad „kõik,“ „iga,“
„leidub,“ „eksisteerib,“ „on olemas,“ „vähemalt üks.“.
Osa neist lausetest on tõesed, osa väärad.
Selliste
lausete kirjutamisel kasutatakse loogikas kahte märki. Üks neist on
olemasolu kvantor
∃
(loetakse ka „leidub“), teine üldisuse
kvantor
∀
(loetakse ka „iga“). Kvantori märgi taha tuleb alati kirjutada muutuja , millele see kvantor rakendub.
Näide:
∃x,
x3
− 27 = 0 tähendab, et leidub x, mille korral x3
− 27 = 0.
Üldisel
kujul: „Leidub x, mille korral kehtib P(x)” ehk „vähemalt ühel
objektil x on omadus P(x)”
„Leiduma“
= leidub vähemalt
üks
objekt (s.t võib leiduda ka mitu), mis rahuldab antud tingimust.
Väljendit
„leidub täpselt
üks“
tähistatakse tavaliselt sümboliga ∃!.
Näiteks,
∃!x
∈
,
2x − 4 = 0.
Näide:
∀x
∈
,
x2
+ 1 > 0 tähendab, et iga reaalarvu x korral on x2
+ 1 suurem
nullist.
Kui lauses kasutatakse üldisuse kvantorit, siis selle lausega väidetakse
midagi kõigi antud liiki objektide kohta ja seetõttu peab neid
väiteid tõestama ka üldkujul. Seevastu lause ümberlükkeks piisab ainult ühest kontranäitest.
Näide:
Eitame lauset: „Kõik naturaalarvud on algarvud .“
1.
Antud juhul P(x) = „x on algarv “
2.
¬(∀x
∈
,
x on algarv)
3.
∃x
∈
,
¬(x on algarv)
4.
∃x
∈
,
x ei ole algarv
Leidub naturaalarv , mis ei ole algarv.
Näide:
Eitame lauset: „Leidub selline reaalarv x, et x2
= 1.“
1.
Antud juhul P(x) = „x2
= 1“
2.
¬(∃x
∈
,
x2
= 1)
3.
∀x
∈
,
¬(x2 = 1)
4.
∀x
∈
,
x2
≠ 1
Iga
reaalarvu x korral x2≠
1
Näide:
Eitame lauset: „Iga reaalarvu x korral leidub reaalarv y nii, et x
1.
Antud juhul P(x, y) = „x
2.
¬(∀x
∈
∃y
∈
,
x
3.
∃x
∈
∀y
∈
,
¬(x
4.
∃x
∈
∀y
∈
,
x ≥ y
Leidub
reaalarv x nii, et mis tahes reaalarvu y korral x ≥ y.
LOENG
Lausearvutuse
põhimõisted
Loogika
(kr. logiké techne – mõtlemiskunst, logos – sõna,
mõiste, mõistus) on teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja
struktuuridest.
Traditsioonilise
loogika aluseks on mõtlemisseadused, mida kutsutakse ka loogika
aksioomideks:
1.
samasuse seadus
2.
vasturääkivuste lubamatuse seadus
3.
välistatud kolmanda seadus
4.
küllaldase aluse seadus
Matemaatiline
loogika
on loogika haru, milles loogikaprobleemide käsitlemiseks kasutatakse
matemaatilisi meetodeid.
Kokkulepped:
Lausearvutuse
lauseks
võib olla igasugune lause, mille puhul saame rääkida selle sisu
vastavusest tegelikkusele. Seejuures eeldame, et
Iga lause on kas tõene või väär (välistatud kolmanda seadus)
Ükski lause ei ole korraga tõene ja väär (mittevasturääkivuse seadus).
Leidub
loomuliku keele lauseid , mis neid tingimusi ei rahulda:
- küsi- ja hüüdlaused, mis midagi ei väida
- paradoksaalsed laused, millele ei saa üheselt omistada tõeväärtust
- mõnes valdkonnas ei mõelda kahevalentselt
Vastavatel
juhtudel ja valdkondades ei saa lausearvutust kasutada.
Näide:
Lausearvutuse laused on:
„Tallinn
on Eesti pealinn.”
„Sead
suudavad lennata.”
„Mis
tahes reaalarvude a ja b korral a + b = b + a.“
Näide:
Lausearvutuse laused ei ole:
„Kuidas
läheb?”
„Ma
valetan praegu.”
„Korrutage
arvud 5 ja 9.“
Analoogia saavutamiseks algebraliste operatsioonidega lepitakse veel kokku:
Liitlauseid võib moodustada suvalistest komponentidest, eeldamata nendevahelist sisulist seost.
Liitlause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest, mitte sisust.
Nendest neljast kirjeldatud tingimusest järeldub, et lausearvutuse tehete defineerimiseks on piisav kindlaks määrata, missuguste
komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus
tõeseks.
Lausearvutuse
eesmärk
ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute
lausete moodustamist.
Lihtlausete
sisu ning see, millised lihtlaused on tegelikult tõesed ja millised
väärad, loogika uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et
lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad.
Põhiprobleemina
uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel
või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus
komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete)
tõeväärtustest.
Liitlausete
matemaatiliseks uurimiseks defineeritakse lausearvutuse tehted .
Tähistusi:
- Lauseid tähistame suurte ladina tähtedega: A, B, C, ....
- Grammatilistele seostele vastavad lausearvutuse tehted.
- Kokkulepetest 1 ja 2 järeldub, et igale lausele vastab tema tõeväärtus tõene või väär.
- Neid tähistame tähtedega t ja v.
- Muudes allikates kasutatakse ka 1 ja 0, samuti t ja f , kasutatakse ka suurtähti T ja V või F.
Näide:
Vaatleme lauset: Kui planeedil on atmosfäär ja seal ei leidu vett, siis
planeedil ei ole elu.
Võtame
kasutusele tähised lihtlausete märkimiseks:
A
= Planeedil on atmosfäär
B
= Planeedil leidub vett
C
= Planeedil on elu
Veel
olgu ¬ eitus , ∧
sidesõna „ja,“ ∨
sidesõna „või“ ning ⇒
seos „kui . . . , siis . . . .“
Vaadeldava
lause võime kirja panna valemiga: (A ∧
¬B) ⇒
¬C
Lausearvutuse
tehted:
- Eitus (märk ¬) „ei“
- Konjunktsioon (märk ∧ või &) „ja“ või „ning“
- Disjunktsioon (märk ∨) „või“ (mittevälistav)
- Ekvivalents (märk ⇔ või ↔) „parajasti siis, kui“ ehk „siis ja ainult siis, kui“
- Implikatsioon (märk ⇒ või →) „kui . . . , siis . . . .“
Implikatsiooni
saab sõnastada mitmel eri viisil:
1.
Kui A,
siis B
2.
Väitest A
järeldub väide B
3.
A
on B
piisav tingimus
4.
B
on A
tarvilik tingimus
5.
A
ainult siis, kui B
Tehete
järjekord:
- Valemi definitsioonis kasutatakse tehete järjekorra määramiseks sulge .
- Üleskirjutuse lihtsustamiseks lepitakse kokku, et need sulud , mis tehete järjekorda ei mõjuta, võib ära jätta.
- Tehteid teostatakse prioriteedi nõrgenemise järjekorras vasakult paremale: ¬ ∧ ∨ ⇒ ⇔
Lausearvutuse
valemid:
Lausemuutuja
on sümbol lausearvutuse lausete hulga mis tahes elemendi
tähistamiseks. Lausemuutujaid tähistame X,
Y , Z,
...
Definitsioon
Lausearvutuse
valemid
on parajasti need, mida saab koostada järgmiste reeglite abil:
1.
iga lausemuutuja on lausearvutuse valem;
2.
tõeväärtused t
ja v
on valemid;
3.
kui 𝓕
on lausearvutuse valem, siis ka ¬
𝓕
on lausearvutuse valem;
4.
kui 𝓕
ja 𝓖
on lausearvutuse valemid, siis ka 𝓕
∧
𝓖,
𝓕
∨
𝓖,
𝓕
⇒
𝓖
ja 𝓕
⇔
𝓖
on lausearvutuse valemid;
5.
kui 𝓕
on lausearvutuse valem, siis ka (𝓕)
on lausearvutuse valem.
Lausearvutuse
valemeid tähistame 𝓕,
𝓖,
𝓗
... .
Kõiki
antud valemi konstrueerimise käigus tekkinud valemeid nimetatakse
selle valemi osavalemiteks,
konstrueerimise viimasel sammul kasutatud tehet aga valemi
peatehteks.
Näide:
Olgu antud valem (((X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X))⇔
(Y ∨
X)).
Lausemuutujad
X, Y , Z on lausearvutuse valemid definitsiooni esimese punkti
põhjal. Kolmanda punkti põhjal on lausearvutuse valemid ka näiteks
¬X ja ¬Y ning neljanda punkti põhjal Y ∨
X. Edasi on lausearvutuse valemid X ∧
¬Y , Z ⇒
¬X ja (X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X) ning samuti ((X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X))⇔
(Y ∨
X). Viimase valemi peatehe on ⇔
ja tema osavalemid on parajasti kõik loetletud valemid.
Näide:
Vaatleme taas valemit (((X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X))⇔
(Y ∨
X)).
Jättes
ära välimised sulud, saame ((X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X))⇔
(Y ∨
X).
Tehete
prioriteete arvestades võime loobuda sulgudest ümber valemi
peatehte kummagi poole: (X ∧
¬Y ) ∧
(Z ⇒
¬X)⇔
Y ∨
X
Samuti
pole tarvis ka esimesi sulge: X ∧
¬Y ∧
(Z ⇒
¬X)⇔
Y ∨
X.
Väärtustus:
Kui
lausemuutuja X
on tõene, siis kirjutame X
= t
või X
= 1; kui lausemuutuja X
on väär, siis kirjutame X
= v
või X
= 0.
Kui
omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda
tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks.
Näiteks
muutujate X,
Y,
Z
üks võimalik väärtustus on X
= t,
Y
= v,
Z
= t
ehk (t,
v,
t).
Ülesanne:
Leida
valemi X ∧
¬Y ∧
(Z ⇒
¬X) ⇔
Y ∨
X tõeväärtus muutujate X, Y , Z väärtustusel (t, v,t).
Kõigepealt
teame, et X = t, Y = v ja Z = t. Seejärel saame, et ¬X = v ja ¬Y =
t ning Y ∨
X = t. Edasi leiame analoogilisel viisil, et X ∧
¬Y = t ning Z ⇒
¬X = v, mistõttu X ∧
¬Y ∧
(Z ⇒
¬X) = v. Lõpuks näeme, et X ∧
¬Y ∧
(Z ⇒
¬X) ⇔
Y ∨
X = v. Vaadeldaval väärtustusel on valem järelikult väär.
Definitsioon
Lausearvutuse
valemit 𝓕
nimetatakse
- samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtustusel tõene.
- samaselt vääraks, kui ta on igal väärtustusel väär.
Definitsioon
Lausearvutuse
valemit 𝓕
nimetatakse
- kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene.
- kummutatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel väär
- Iga samaselt tõene valem on ka kehtestatav.
- Iga samaselt väär valem on ka kummutatav.
- Valem on samaselt väär parajasti siis, kui ta pole kehtestatav.
Seosed
valemiklasside vahel:
Lause:
Valem
𝓕
on samaselt tõene parajasti siis, kui tema eitus ¬
𝓕
on samaselt väär.
TÕESTUS:
Andes valemis 𝓕
esinevatele lausemuutujatele suvalise väärtustuse, näeme, et
valemite 𝓕
ja ¬𝓕
tõeväärtused on vastupidised.Järelikult kui 𝓕
on igal väärtustusel tõene, siis ¬𝓕
on igal väärtustusel väär ja sama kehtib ka ümberpöördult. ∎
Lause:
Valem
𝓕
on kehtestatav parajasti siis, kui tema eitus ¬𝓕
ei ole samaselt tõene.
TÕESTUS:
Kui
𝓕
on kehtestatav, siis väärtustusel, kus 𝓕
on tõene, on valem ¬𝓕
väär ja ei saa seetõttu olla samaselt tõene. Ümberpöördult,
kui ¬𝓕
ei ole samaselt tõene, siis leidub väärtustus, kus ¬𝓕
on väär ja 𝓕
on järelikult tõene. ∎
LOENG
Järeldumine.
Valemite teisendamine. TDNK
Definitsioon
Öeldakse,
et valemitest ,
... ,
järeldub
valem 𝓖,
kui igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel, millel ,
... ,
on tõesed, on ka 𝓖
tõene.
Asjaolu,
et valemitest ,
... ,
järeldub valem 𝓖,
tähistatakse sümbolites nii:
,
... , ╞
𝓖,
kus
sümbolit ╞ loetakse sõnaga „järeldub.“
Näide:
Teha kindlaks, kas valemitest ¬(X ∧
Y ) ja Y ⇒
X järeldub valem ¬Y .
Koostame
tõeväärtustabeli:
X
Y
(X
∧
Y)
Y
⇒
X
¬Y
t
t
v
t
t
v
t
v
t
v
t
t
v
t
t
v
v
v
v
v
t
v
t
t
Kaks
esimest valemit on mõlemad tõesed ainult teises ja neljandas reas.
Et ka kolmas valem on nendes ridades tõene, siis järeldumine leiab
aset ehk ¬(X ∧
Y ), Y ⇒
X ╞ ¬Y .
Teoreem
Valemitest
,
. . . ,
järeldub valem 𝓖
parajasti siis, kui valem
∧
. . . ∧
⇒
𝓖
on samaselt tõene.
TÕESTUS
Kui
valemitest ,
. . . ,
järeldub valem 𝓖,
siis neil väärtustustel, millel valemid ,
. . . ,
on tõesed, on ka valem 𝓖
tõene, mistõttu
∧
. . . ∧
⇒
𝓖
on tõene. Väärtustustel, millel mõni valemitest ,
. . . ,
on väär, on valem
∧
. . . ∧
⇒
G tõene seetõttu, et implikatsiooni eesliige on väär.
Ümberpöördult, kui valem
∧
. . . ∧
⇒
𝓖
on samaselt tõene, siis igal väärtustusel, millel valemid ,
. . . ,
on tõesed, on ka
∧
. . . ∧
tõene, mistõttu valem 𝓖
on samuti tõene. ∎
Näide:
Kordame uuesti ülesannet, kus pidi kindlaks tegema, kas valemitest ¬(X ∧
Y ) ja Y ⇒
X järeldub valem ¬Y . Kasutades teoreemi piisab kontrollida, kas
valem ¬(X ∧
Y ) ∧
(Y ⇒
X) ⇒
¬Y on
samaselt tõene. Selleks koostame vastava tõeväärtustabeli:
X
Y
¬(X ∧ Y )
∧
(Y ⇒ X)
⇒
¬Y
t
t
v
v
t
t
v
t
v
t
t
t
t
t
v
t
t
v
v
t
v
v
v
t
t
t
t
t
Viimasest
implikatsiooni veerust näeme, et valem on samaselt tõene ja seega
järeldus kehtib.
Definitsioon
Valemeid
𝓕
ja 𝓖
nimetatakse loogiliselt
samaväärseteks,
kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neis valemeis esinevate
muutujate väärtustusel.
Asjaolu,
et valemid 𝓕
ja 𝓖
on samaväärsed, märgib kirjutis 𝓕
≡ 𝓖.
Näide:
Näitame, et valemid ¬(X ∨
Y ) ja ¬X ∧
¬Y on samaväärsed. Selleks võrdleme nende tõeväärtusi
kasutades tõeväärtustabelit:
X
Y
¬(X ∨ Y )
¬X
∧
¬Y
t
t
v
v
v
v
t
v
v
v
v
t
v
t
v
t
v
v
v
v
t
t
t
t
Samaväärsed
võivad olla ka erinevaid muutujaid sisaldavad valemid.
Näiteks,
kui: 𝓕
= (Y
⇒
X)
∧
(¬Y
⇒
X)
ja 𝓖
= (X
∨
Z)
∧
(X
∨
¬Z),
siis 𝓕
≡ 𝓖.
Teoreem
Valemid
𝓕
ja 𝓖
on samaväärsed parajasti siis, kui valemist 𝓕
järeldubvalem 𝓖
ja valemist 𝓖
järeldub valem 𝓕.
TÕESTUS
Kui
𝓕
≡ 𝓖,
siis suvalisel valemites 𝓕
ja 𝓖
esinevate lausemuutujate väärtustusel on need valemid kas mõlemad
tõesed või mõlemad väärad. Seepärast kehtivad järeldused 𝓕╞
𝓖
ja 𝓖╞
𝓕.
Ümberpöördult,
kui 𝓕╞
𝓖
ja 𝓖╞
𝓕,
siis ei saa leiduda väärtustust, kus 𝓕
ja
𝓖
tõeväärtused oleksid erinevad, mistõttu 𝓕
≡ 𝓖. ∎
Teoreem
Valemid
𝓕
ja 𝓖
on samaväärsed parajasti siis, kui valem 𝓕
⇔
𝓖
on samaselt tõene
TÕESTUS
Eeldame,
et valemid 𝓕
ja 𝓖
on samaväärsed. Valime valemites 𝓕
ja 𝓖
esinevatele
muutujatele suvalise väärtustuse. Kui valitud väärtustusel valem
𝓕
on tõene ja valem 𝓖
on tõene, siis 𝓕
⇔
𝓖
on samuti tõene, kui aga valitud väärtustusel valem 𝓕
on väär ja valem 𝓖
on väär, siis jällegi 𝓕
⇔
𝓖
on tõene. Järelikult on valem 𝓕
⇔
𝓖
tõene sõltumata väärtustusest ehk samaselt tõene.
Eeldame
nüüd ümberpöördult, et valem 𝓕
⇔
𝓖
on samaselt tõene. Valime selles valemis esinevatele muutujatele
suvalise väärtustuse. Et ekvivalents on tõene, siis kas 𝓕
ja 𝓖
on mõlemad tõesed või 𝓕
ja 𝓖
on mõlemad väärad. See tähendab, et valemite 𝓕
ja 𝓖
tõeväärtused on suvalisel väärtustusel samad. Vastavalt
definitsioonile on valemid 𝓕
ja 𝓖
samaväärsed. ∎
Täielik disjunktiivne normaalkuju
Lihtkonjunktsioon
on muutujate või nende eituste konjunktsioon. Näiteks X
∧
¬Y,
X
∧
Y
∧
¬Y
ja X
on lihtkonjunktsioonid. Täielik
lihtkonjunktsioon
on lihtkonjunktsioon, milles iga muutuja esineb täpselt ühe korra.
Näiteks muutujate X,
Y
ja
Z
korral on ¬X
∧
Y
∧
¬Z
täielik lihtkonjunktsioon. Valemi disjunktiivne
normaalkuju
(DNK) on loogiliselt samaväärne valem, mis esitub
lihtkonjunktsioonide disjunktsioonina. Näiteks X
∧
Y
∨
¬X
∧
¬Y
on disjunktiivsel normaalkujul olev valem. Valemi täielik
disjunktiivne
normaalkuju
(TDNK) koosneb täielikest lihtkonjunktsioonidest. TDNK leidub, kui
valem on kehtestatav.
Loogiliselt
samaväärsed valemid:
1) ¬ ¬X
≡ OX
2) a) X
∧
Y
≡ Y
∧
X
b)
X
∨
Y
≡ Y
∨
X
c)
X
⇔
Y
≡ Y
⇔
X
3) a) (X
∧
Y
) ∧
Z
≡ X
∧
(Y
∧
Z)
b)
(X
∨
Y
) ∨
Z
≡ X
∨
(Y
∨
Z)
c)
(X
⇔
Y
) ⇔
Z ≡ X
⇔
(Y
⇔
Z)
4) a) (X
∨
Y
) ∧
Z
≡ X
∧
Z
∨
Y
∧
Z
b)
X
∧
Y
∨
Z
≡ (X
∨
Z)
∧
(Y
∨
Z)
5) a) X
∧
X
≡ X
b)
X
∨
X
≡ X
6) a) X
∧
t
≡ X
b)
X
∧
v
≡ v
c)
X
∨
t
≡ t
d)
X
∨
v
≡ X
7) a) ¬(X
∧
Y
)
≡ ¬X
∨
¬Y
b)
¬(X
∨
Y
) ≡ ¬X
∧
¬Y
8) a) X
⇒
Y
≡ ¬Y
⇒
¬X
b)
X
⇒
Y
≡ ¬X
∨
Y
c)
X
⇒
Y
≡ ¬(X
∧
¬Y
)
9) a) X
∧
Y
≡ ¬(X
⇒
¬Y
)
b)
X
∨
Y
≡ ¬X
⇒
Y
10) a) X
⇔
Y
≡ (X
⇒
Y
) ∧
(Y
⇒
X)
b)
X
⇔
Y
≡ X
∧
Y
∨
¬X
∧
¬Y
Täielikule
disjunktiivsele normaalkujule teisendamine.
1.
Asenda implikatsioonid ja ekvivalentsid samaväärsete valemitega –
8b), 10b)
2.
Vii eitused vahetult muutujate ette – 7a), 7b), 1)
3.
Vii konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale – 4a)
4.
Eemalda samaselt väärad ja võrdsed lihtkonjunktsioonid – X
∧
¬X
≡ v, 6d), 5b)
5.
Tee lihtkonjunktsioonid täielikeks – K
≡ K
∧
t
≡ K
∧
(X
∨
¬X)
≡ K
∧
X
∨
K
∧
¬X
LOENG
Hulga
mõiste ja osahulk
- Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe tervikuna ja kus iga objekti korral on võimalik üheselt kindlaks määrata, kas ta kuulub antud hulka.
- Hulki tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega A, B, C, X, Y, ... .
- Hulga elemente aga väikeste ladina tähtedega a, b, c, x, y, ... .
- Kui element a kuulub hulka A, siis kirjutame a ∈ A.
- Kui a ei ole hulga A element, siis kirjutame a ∉ A.
- Hulga element ja hulk ise loetakse alati erinevateks. Näiteks, a ≠.
- Kahte hulka A ja B loetakse võrdseteks, kui nad koosnevad ühtedest ja samadest elementidest. Tähistame A = B.
Näide:<. See oleks „kõikide hulkade hulk“. Kui
A oleks hulk, siis ta oleks üks oma elementidest, seega A ∈
A. Viimane on aga võimatu, mistõttu A ei ole hulk. Antud juhul
räägitakse kõikide
hulkade klassist või
kõikide
hulkade kogumist.
- Kui hulgas on vähe elemente, siis võib need elemendid looksulgude vahel komadega eraldatult üles loetleda .
- Näiteks A on hulk, mis koosneb elementidest 1, 2 ja 3.
- Elementide järjekord ei ole oluline. Seega A tähistavad kõik eelpool mainitud hulka A.
- Mõnedes hulkades on aga liiga palju elemente, et neid kõiki üles loendada.
- Näiteks X on kõigi 50-st väiksemate positiivsete paaritute arvude hulk ning Y on kõigi positiivsete paarisarvude hulk.
- Antud kirjaviisis mõttepunktid (kolm punkti) tähendavad seda, et jätka loendust „samal viisil“.
- Hulga elementide loendi esitamise asemel võib hulga määrata ka temasse kuulumise tingimuse abil.
- Sellistel juhtudel kasutame kirjeldusviisi A või A, kus p(x) tähistab tingimust või tingimuste loetelu, mida vaadeldavasse hulka kuuluvad elemendid x peavad rahuldama.
- Näiteks, kui uurime võrrandi reaalarvulisi lahendeid, siis:
- on kõigi selliste reaalarvude x hulk, mis rahuldavad võrrandit ehk A on selle võrrandi reaalarvuliste lahendite hulk. Me oleks võinud ka kirjutada, et A
Tähtsamad
arvuhulgad
- Naturaalarvude hulk;
- Täisarvude hulk;
- Ratsionaalarvude hulk = ;
- Reaalarvude hulk ;
- Irratsionaalarvude hulk ;
- Kompleksarvude hulk = .
Olgu
a
ja b reaalarvud , kus a
≤ b.
- Lõik ;
- Vahemik ;
- Poollõigud .
Tühi
hulk
Hulgas
ei pea aga olema ühtegi elementi.
Sellised
hulgad kerkivad esile väga tihti ning väga erinevates olukordades .
Näiteks,
kui A
on võrrandi x2
+ 1 = 0 reaalarvuliste lahendite hulk, siis hulgas A
ei ole ühtegi elementi.
Näiteks,
kõigi reaalarvude x
hulk, mis rahuldavad võrratust x2
Definitsioon
Tühjaks
hulgaks
∅
nimetatakse hulka, mis ei sisalda ühtegi elementi.
Lõplikud
ja lõpmatud hulgad
Kui
hulgas on mingi naturaalarvuga võrdne arv elemente, siis nimetatakse
seda hulka lõplikuks.
Kuna
tühjas hulgas pole ühtegi elementi, siis loetakse ka tema
tavaliselt lõplikuks.
Hulka,
mis ei ole lõplik (ega tühi), nimetatakse lõpmatuks
hulgaks.
Näiteks,
ja
on lõpmatud hulgad.
Lõpliku
hulga A
korral tähistame sümboliga |A|
hulgas A
olevate elementide arvu ja nimetatame seda hulga
A
võimsuseks.
Kui
A ja B, ∅},
siis |A|
= 2 ja |B|
= 4.
Samuti
|∅|
= 0.
Osahulk
Definitsioon
Hulka
A
nimetatakse hulga B
osahulgaks,
kui kõik hulga A
elemendid on hulga B
elementideks (ehk hulga A
iga element kuulub hulka B).
Kui
hulk A
on hulga B
osahulk, siis kirjutame A
⊂
B.
Kui
hulk A
ei ole hulga B
osahulk, siis kirjutame A
⊄
B.
Kvantorite
abil saame osahulgaks olemist ja mitteolemist kirja panna järgmiselt:
A
⊂
B
tähendab, et ∀x
(x
∈
A
⇒
x
∈
B)
ja A
⊄
B
tähendab, et ∃x
(x
∈
A
∧
x
∉
B)
Näide:
1.
(0, 1) ⊂
[0, 1].
< on järgmised osahulgad: ∅<.
3.
⊂
<
⊂
<}
Sisalduvusseose
omadused
Lause
Hulkade
sisalduvusseosel ⊂
on järgmised omadused:
1.
Refleksiivsus :
Iga hulga A
korral A
⊂
A;
2.
Antisümmeetrilisus:
Kui A
ja B
on sellised hulgad, et A
⊂
B
ja B
⊂
A,
siis A
= B;
3.
Transitiivsus:
Kui A,
B
ja C
on sellised hulgad, et A
⊂
B
ja B
⊂
C,
siis A
⊂
C;
4.
Tühi hulk ∅
on iga hulga osahulk.
TÕESTUS
2.
Eeldame, et A
⊂
B
ja B
⊂
A.
Peame näitama, et A
= B.
Oletame vastuväiteliselt, et A
≠ B.
Üldisust kitsendamata võime eeldada, et leidub element x
nii, et x
∈
A
ja x
∉
B.
Kuna A
⊂
B,
siis x
∈
B.
Sellega tekib vastuolu Järelikult meie vastuväiteline eeldus oli
väär ehk hulgad peavad olema võrdsed. ∎
3.
Eelduseks on, et A
⊂
B
ja B
⊂
C.
Peame näitama, et A
⊂
C.
Viimase väite tõestamiseks võtame suvalise elemendi x
hulgast A
ja näitame, et siis x
∈
C.
Kuna esimesest eelduses A
⊂
B,
siis sellest, et x
∈
A
järeldub, et x
∈
B.
Teise eelduse kohaselt B
⊂
C,
seega iga hulga B
element on ka hulga C elemendiks . Kuna meil x
∈
B,
siis järeldame, et ka x
∈
C.
Olemegi näidanud, et suvalise elemendi x
korral hulgast A
see element kuulub ka hulka C.
Seega A
⊂
C. ∎
4.
Oletame väite vastaselt, et leidub mittetühi hulk A
nii, et ∅
⊄
A.
Definitsiooni kohaselt peab siis leiduma element x
hulgast ∅,
mis ei kuulu hulka A.
See on aga võimatu, sest hulgas ∅
ei leidu ühtegi elementi. Seega ∅
⊂
A
iga hulga A
korral. ∎
Lause
Tühi
hulk ∅
on üheselt määratud.
TÕESTUS
Olgu
∅1
ja ∅2
kaks tühja hulka. Peame näitama, et ∅1
= ∅2.
Kuna ∅1
on tühihulk siis transitiivsuse omaduse tõttu ∅1
⊂
∅2.
Samuti selle sama omaduse tõttu ∅2
⊂
∅1.
Ja Antisümmeetrilisuse omaduse põhjal need tühjad hulgad on
võrdsed ehk see näitab ära, et tühjad hulgad on üheselt
määratud. ∎
Pärisosahulk
Definitsioon
Hulka
A
nimetatakse hulga B
pärisosahulgaks
ja kirjutatakse A
⊊
B,
kui hulk A
on hulga B
osahulk ja A
≠ B.
Näide:
<, siis S ⊊
T.
2.
Arvuhulkade vahel kehtivad sisalduvused
⊊
⊊
⊊
⊊
.
3.
Kui a ⊊
(a, b] ⊊
[a, b].
Kõigi osahulkade hulk
Hulga
A
kõigi
osahulkade hulka
tähistatakse tavaliselt
Ülesanne:
Iga
hulga korral leia tema kõigi osahulkade hulk. Samuti määra |A| ja
|𝒫(A)|.
A = ∅
<
LAHENDUS
1.
A = ∅,
𝒫(∅)=?
|A|
= 0, 𝒫(∅)
= ⊂
∅,
|𝒫(∅)|
= 1
2.
<
|A|
= 2, 𝒫(a,
b) }},
|𝒫(∅)|
= 4
Lause
Kui
hulgas A
on n
elementi, siis hulgal A
on 2n
erinevat osahulka
TÕESTUS
Olgu
A
hulk, milles on n
elementi. Siis A
on kujul .
Iga elemendi juurde käib mõtteliselt 1 või 0 ehk kas võtan
osahulka või mitte, seega osahulki on 2*2*2* ... ehk 2n.
∎
LOENG
Tehted
hulkadega
Definitsioon
Hulkade
A
ja B
ühendiks
nimetatakse hulka A
∪
B,
mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad vähemalt ühte
hulkadest A
või B,
s.t
A
∪
B
Märgime,
et alati A
⊂
A
∪
B
ja B
⊂
A
∪
B.
Tehete
abil moodustatud hulkadest piltliku ettekujutuse saamiseks
kasutatakse nn Venni
diagramme .
Näide:
<, siis A ∪<;
2.
[0, 1) ∪
(0, 1] = [0, 1];
3.
∪
= .
Definitsioon
Hulkade
A
ja B
ühisosaks
ehk lõikeks
nimetatakse hulka A
∩
B,
mille moodustavad kõik elemendid, mis kuuluvad nii hulka A
kui ka hulka B,
s.t
A
∩ BMärgime,
et alati A
∩ B
⊂
A
ja A
∩ B
⊂
B.
Venni diagrammil on kahe hulga ühisosa kujutatud järgmiselt
Näide:
<, siis A ∩;
2.
[0, 1) ∩ (0, 1] = (0, 1);
3.
= .
Kui
kahel hulgal A
ja B
ei ole ühiseid elemente, siis A
∩ B
= ∅
ning hulki A
ja B
nimetatakse lõikumatuteks.
Näiteks,
ratsionaalarvude ja irratsionaalarvude hulgad on lõikumatud.
Hulkade
ühendi ja ühisosa omadused
Teoreem
Hulkade
ühendil ja ühisosal on järgmised omadused:
1.
Idempotentsus:
A
∪
A = A, A ∩
A = A;
2.
Kommutatiivsus :
A
∪
B = B ∪
A, A ∩ B = B ∩ A;
3.
Assotsiatiivsus :
(A
∪
B)
∪
C
= A
∪
(B
∪
C),
(A
∩ B)
∩ C
= A
∩ (B
∩ C);
4.
Distributiivsus:
(A
∪
B)
∩ C
= (A
∩ C)
∪
(B
∩ C),
(A
∩ B)
∪
C
= (A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
TÕESTUS
4.
Tõestame teise distributiivsuse võrduse ehk (A
∩ B)
∪
C
= (A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
(i)
Olgu x
∈
(A
∩ B)
∪
C.
Siis x
∈
A
∩ B
või x
∈
C.
Kui x
∈
C,
siis x
∈
A
∪
C
ja x
∈
B
∪
C,
mistõttu x
∈
(A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
Kui aga x
∉
C,
siis x
∈
A
∩ B
ehk x
∈
A
ja x
∈
B.
Siis aga x
∈
A
∪
C
ja x
∈
B
∪
C,
s.t x
∈
(A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
Sellega on näidatud, et (A
∩ B)
∪
C
⊂
(A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
(ii)
Olgu nüüd x
∈
(A
∪
C)
∩ (B
∪
C).
Siis x
∈
(A
∪
C)
ja x
∈
(B
∪
C).
Kui x
∈
C,
siis x
∈
(A
∩ B)
∪
C.
Kui aga x
∉
C,
siis x
∈
A
ja x
∈
B
ehk x
∈
A
∩ B
ning x
∈
(A
∩ B)
∪
C.
Sellega on näidatud ka (A
∪
C)
∩ (B
∪
C)
⊂
(A
∩ B)
∪
C
ning ühtlasi tõestatud teine distributiivsuse võrdus.
Hulkade
ühendi ja ühisosa üldistamine
Kahe
hulga ühendi ja ühisosa definitsioone saab üldistada:
- lõplikule arvule hulkadele A1, . . . , An, kus n ∈ ;
- hulkade jadale A1, A2, . . . ;
- ja koguni suvalisele hulkade süsteemile Aα, kus α ∈ 𝓘.
Üldistuste
läbiv idee on sama, mis kahe hulga puhul:
- ühendi moodustavad objektid, mis kuuluvad vähemalt ühte liidetavatest hulkadest;
- ja ühisosa need objektid, mis kuuluvad igasse vaadeldavasse hulka.
Nii
saame n
hulga (n
∈
N)
ühendi ja ühisosa defineerida võrdustega
Näide:
Olgu<,< ja<. Siis
Hulkade
jada ,
,
,
... ühendi ja ühisosa saame defineerida võrdustega
Olgu
nüüd 𝓘
mingi hulk ja vaatame hulkade süsteemi (Aα)α∈
𝓘,
siis saame selle süsteemi hulkade ühendi ja ühisosa defineerida
järgmiselt:
Näide:
Näide:
Olgu
iga i
korral .
Siis
Näide:
Olgu
ja iga
korral .
Siis näiteks ,
ja
ning
Definitsioon
Hulkade
A
ja B
vaheks
nimetatakse hulka A
\ B,
mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad hulka A,
aga ei kuulu hulka B,
s.t
Üldiselt
Venni
diagrammil on kahe hulga vahe kujutatud järgmiselt:
Näide:
<, siis A \ ja B
\;
2.
[0, 1) \ (0, 1);
3.
N \ Z = ∅.
Lause
Olgu
A,
B
ja C
hulgad. Siis
TÕESTUS
∎
Definitsioon
Hulkade
A
ja B
sümmeetriliseks
vaheks
nimetatakse hulka A
∆ B,
mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad parajasti ühte kahest
hulgast A
ja B,
s.t
Sümmeetrilist
vahet illustreerib järgmine Venni diagramm:
Sümmeetrilise
vahe omadused
Näide:
<, siis A<.
Lause
Olgu
A
ja B
hulgad. Siis A
B =
(A
∪
B)
\ (A
∩ B).
Lause
Olgu
A
ja B
hulgad.
1.
Kommutatiivsus:
A
B = B
A;
2.
Assotsiatiivsus:
(A
B)
C
= A
(B
C);
3.
Distributiivsus:
(A
B)
∩ C
= (A
∩ C)
(B
∩ C);
4.
A
B = A ∪
B
⇔
A
∩ B
= ∅.
Olgu
U universaalhulk ja A ⊂
U.
Definitsioon
Hulga
A
täiendiks A’
nimetatakse hulka, mille moodustavad kõik need universaalse hulga U
elemendid, mis ei kuulu hulka A,
s.t
Hulga
A
täiendit saab Venni diagrammi abil kujutada järgmiselt:
Näide:
1.
Kui U = ,
siis ’;
2.
Kui U = ,
siis ’
= .
Lause
Olgu
U
universaalhulk ja A,
B ⊂
U.
Hulga täiendi moodustamisel kehtivad järgmised omadused:
1.
∅’
= U;
2.
U’
= ∅;
3.
A
∪
A’
= U;
4.
A
∩ A’
= ∅;
5.
A’’
= A;
6.
(A
∪
B)’
= A’
∩ B’;
7.
(A
∩ B)’
= A’
∪
B’.
TÕESTUS
5.
A’
(definitsioon), A
⊂
U
Näitame,
et A’’
= A
∎
7.
Kahe hulga võrdsuse näitamiseks peame näitama mõlemad
sisalduvused, esiteks (A
∩ B)’
⊂
A’
∪
B’
ja teiseks A’
∪
B’
⊂
(A
∩ B)’.
Olgu x
∈
(A
∩ B)’.
Siis x
∉
A
∩ B.
See aga tähendab, et x
∉
A
või x
∉
B.
Seega peab kehtima, et x
∈
A’
või x
∈
B’
ehk teiste sõnadega, x
∈
A’
∪
B’.
Vastupidiselt,
olgu nüüd x
∈
A’
∪
B’.
Siis x
∈
A’
või x
∈
B’,
mis omakorda tähendab, et x
∉
A
või x
∉
B.
Kuna x
ei kuulu vähemalt ühte hulkadest A
või B,
siis ta ei saa olla nende ühisosas ehk x
∉
A
∩ B.
See on aga sama mis x
∈
(A
∩ B)’.
Seega saame mõlemapidisest arutelust järeldada, et hulgad (A
∩ B)’
ja A’
∪
B’
on võrdsed. ∎
Definitsioon
Hulkade
A
ja B
otsekorrutiseks
A
× B
nimetatakse kõikide paaride (a,
b)
hulka, kus a
∈
A
ja
b
∈
B,
seejuures elementide järjekord paarides on oluline.
Seega
Paaride
võrdsus tähendab vastavate paariliste võrdsust
Hulkade
otsekorrutamine pole üldjuhul kommutatiivne, s.o kui A
≠ B,
siis A
× B ≠ B × A.
Näide:
<. Siis A ×
ja B ×,
seega A × B ≠ B × A.
Näide:
Ristkü võime esitada lõikude
[a, b] ja [c, d] otsekorrutisena R = [a, b] × [c, d].
Teoreem
Hulkade
A,
B, C
ja D
jaoks kehtivad järgmised võrdused:
1.
A
× ∅
= ∅,
∅
× A
= ∅;
2.
A
×
(B
∪
C)
= (A
× B)
∪
(A
× C);
3.
A
× (B
∩ C)
= (A
× B)
∩ (A
× C);
4.
(A
× B)
∩ (C
× D)
= (A
∩ C)
× (B
∩ D);
5.
A
× (B
\ C)
= (A
× B)
\ (A
× C)
TÕESTUS
2.
Kahe
hulga otsekorrutise mõiste on lihtsalt üldistatav mis tahes
lõplikule arvule hulkadele. Olgu n
∈
,
siis
Otsekorrutist
tähistatakse An
ja nimetatakse hulga A
n-daks
otseastmeks.
Näide:
×
×
= 3
LOENG
Arvuteooria
elemente. Matemaatiline induktsioon
Definitsioon
Öeldakse,
et täisarv a
jagab
täisarvu b
(ja tähistatakse a
| b),
kui leidub selline täisarv c,
et ac
= b.
Näide:
,
Fakti,
et a
| b
võib tähistada ka kujul
ehk arv b
jagub arvuga a.
Lause
Olgu
a,
b ja
c
täisarvud. Siis
1.
a
| a
2.
Kui a
| b ja
b
| c,
siis a
| c.
3.
Kui a
| b
ja a
| c,
siis a
| (b
± c).
4.
Kui a
| b,
siis ac
| bc
iga c
∈
korral.
5.
a
| 1 parajasti siis, kui
a
= 1 või a
= −1.
Lemma
Mis
tahes täisarvu a korral a2
+ a
≥ 0.
Teoreem
Olgu
a
täisarv ja b
naturaalarv. Siis leiduvad üheselt määratud täisarvud q
( jagatis )
ja r
(jääk)
nii, et
ja .
TÕESTUS
- Olgu a ∈ , b ∈ ja vaatleme hulka A ⊂ ∪.
- Esmalt paneme tähele, et A ≠ ∅. Tõepoolest, a – b (−a2) ∈ A, sest a – b (−a2) = a + ba ≥ a + a2 ≥ 0.
- Et hulga ∪ igas mittetühjas osahulgas leidub vähim element, siis leidub ka hulga A vähim element r = a − bq ∈ A, kus q ∈ .
- Leidsime , et hulgas A ⊂ ∪ on olemas vähim element r = a − bq ∈ A.
- Näitame, et r . Selleks oletame vastuväiteliselt, et r ≥ b. Siis 0 ≤ r’ := r − b = a − b(q + 1) ∈ A ja r’ , mis on vastuolus r valikuga. Olemegi leidnud q,r ∈ nii, et a = bq + r ja 0 ≤ r .
- Näitame, et q ja r on üheselt määratud. Selleks oletame, et leiduvad täisarvud , , , nii, et a = b + = b + ja 0 ≤ , b
.
- Seega b( − ) = − .
- Kuna b ≥ 1, | − | b
ja − ∈ , siis võrdusest | − | = |b| · | − | järeldub, et − = 0 ja ka − = 0.
- Olemegi näidanud, et = ja = .
Definitsioon
Algarvuks
nimetatakse naturaalarvu p
> 1, mille ainsad naturaalarvulised jagajad on 1 ja p.
Naturaalarvu, mis on suurem kui 1 ja mis pole algarv, nimetatakse
kordarvuks.
Teoreem
(Aritmeerika põhiteoreem)
Iga
naturaalarvu n
> 1 saab esitada algarvude korrutisena (st leiduvad r
∈
ja ,
. . . ,
nii, et n
= ,
. . . , )
ning see esitus on ühene tegurite järjekorra täpsuseni.
Teoreem
Algarvude
hulk on lõpmatu.
TÕESTUS
- Olgu algarvud tähistatud = 2, = 3, = 5, = 7, . . .
- Oletame vastuväiteliselt, et leidub suurim algarv
- Vaatleme naturaalarvu a = . . . + 1
- Et a > 1, siis aritmeetika põhiteoreemi tõttu peab leiduma algarv, mis arvu a jagab.
- Kuna oletasime, et , ... , on ainsad algarvud, siis peab leiduma selline i ∈ nii, et | a.
- Jaguvuse omaduste põhjal saame, et | (a − . . . ) = 1, mis on vastuolus sellega, et > 1.
Matemaatiline
induktsioon
Alustame
näitega probleemist, mille tõestamiseks läheb vaja matemaatilist
induktsiooni.
Hüpotees.
Esimese
n paaritu arvu summa on n2.
Illustreerime
seda väidet tabeliga:
Aga
siiski jääb õhku rippuma küsimus, et kas tõesti 1 + 3 + 5 + 7 +
9 + 11 + . . . + (2n
− 1) on võrdne arvuga n2?
Kas
meie väide on tõene kõigi naturaalarvude korral?
Sõnastame
oma väite ümber järgmiselt. Iga naturaalarvu n
korral (tabelis iga rea korral) olgu meil antud väited Sn
järgmiselt:
Küsime:Kas
kõik need väited on tõesed?
Matemaatilise
induktsiooni illustratsioon
Väited
on reastatud nagu doominod:
Oletame,
et esimene väide on tõestatud (esimene doomino lükatakse ümber):
Oletame,
et doomino
põhjustab alati
ümberkukkumise:
Kõik
doominod peavad kukkuma (ehk kõik väited peavad kehtima):
Definitsioon
Matemaatilise
induktsiooni meetod.
Olgu antud mingi seeria väiteid
,
,
. . . , ,
. . . . Antud seerias iga väide
on tõene, kui
1.
Induktsiooni baas.
on tõene, s.t seerias esimene väide on tõene;
2.
Induktsiooni samm.
⇒
,
s.t oletusest, et suvaline väide
on tõene, järeldub, et järgnev väide
on tõene.
Märkused:
1.
Pole oluline, et kõige esimene väide, mida kontrollitakse, vastab
juhule n
= 1. Piisab, kui väide kehtib mingi naturaalarvu korral ning
üldistamine toimub sellele arvule järgnevatele arvudele.
2.
Matemaatilist induktsiooni saab rakendada ainult siis, kui mõlemad
eeldused (induktsiooni baas ja induktsiooni samm) on rahuldatud.
Tõestame
nüüd sissejuhatuses tutvustatud väite n
esimese paaritu arvu summa kohta.
TÕESTUS:
Tõestada
matemaatilise induktsiooni abil, et n
esimese paaritu naturaalarvu summa on n2.
1.
Kui n
= 1, siis valemi vasakpool VP = 1 ja parem pool PP = 12
= 1. Järelikult VP = PP ning valem kehtib, kui n
= 1.
2.
Eeldame, et valem kehtib n
= k
korral, s.t 1+3+5+...+(2k-1)=k2.
Näitame, et sel juhul valem kehtib ka n
= k +
1 korral, s.t näitame, et .
Seega
oleme matemaatilise induktsiooni abil tõestanud, et valem kehtib
kõigi naturaalarvude korral. ∎
Definitsioon
Tugeva
matemaatilise induktsiooni meetod.
Olgu antud mingi seeria väiteid ,
,
. . . , ,
. . . . Antud seerias iga väide
on tõene, kui
1.
Induktsiooni
baas.
on tõene, st seerias esimene väide on tõene;
2.
Induktsiooni
samm.
∧
· · · ∧
⇒
,
st oletusest, et kõik eelnevad väited ,
. . . ,
on tõesed, järeldub, et järgnev väide
on tõene.
Teoreem
(Aritmeetika põhiteoreem)
Iga
naturaalarvu n
> 1 saab esitada algarvude korrutisena (st leiduvad r
∈
ja algarvud ,
. . . ,
nii, et n
= ,
. . . , )
ning see esitus on ühene tegurite järjekorra täpsuseni.
TÕESTUS
Induktsiooni
baas:
- Väide on õige n = 2 puhul, sest 2 on algarv.
Induktsiooni
samm:
- Oletame, et n > 2 ja iga naturaalarvu 1 m saab esitada algarvude korrutisena.
- Naturaalarv n peab olema kas algarv või kordarv .
- Kui n on algarv, siis pole midagi tõestada.
- Kui n on kordarv, siis leidub k ∈ nii, et k | n, kusjuures 1 k .
- Olgu n = kl, kus l ∈ N. Siis ka 1 .
- Induktsiooni eelduse põhjal avalduvad k ja l algarvude korrutisena ning järelikult ka n avaldub algarvude korrutisena.
- Ühesuse näitamiseks oletame, et n saab algarvude korrutisena esitada kahel viisil:
n
=
. . .
. . . ,
kus
üldisust kitsendamata r
≤ s
ja algarvud
ja
on mittekahanevas järjekorras, st
≤
≤ · · · ≤
ja
≤
≤ · · · ≤ .
- Kuna | . . . ja on algarv, siis = mingi k ∈ korral. Seega kehtib ka, et ≥ . Samamoodi arutledes saame, et ≥ ning kokkuvõttes = .
- Arvu taandades saame . . . = . . . . Korrates seda mõttekäiku saame = ja . . . = . . . .
- Kui r , siis niimoodi jätkates jõuame võrduseni 1 = + 1 + 2 . . . , mis on aga võimatu, sest > 1 iga i ∈ korral.
- Seega r = s ja = , . . . , = .
LOENG
Tõestamise
erinevad meetodid
- Otsene tõestus
- Matemaatiline induktsioon
- Tõestus alamjuhtude põhjal
- Kaudne tõestus
- Kontrapositiivne tõestus
- Vastuväiteline tõestus
- Ekvivalentsi tõestus
- Mitme samaväärsuse tõestus
- Olemasolu tõestus
- Konstruktiivne olemasolu tõestus
- Mittekonstruktiivne olemasolu tõestus
Otsene
tõestus
P
⇒
Q
Eeldame,
et P on tõene ja näitame, et siis on ka Q
tõene
Iga
järgmine samm toetub eelnevalt näidatud sammule või olemasolevale
faktile.
Loogiliselt
õiges järjekorras arutledes jõutakse lõpuks tulemuseni.
Lause
Olgu
m
ja n
täisarvud. Kui m
ja n
on paarisarvud , siis on seda ka m
+ n.
TÕESTUS
Olgu
m
ja n
paarisarvud. Siis saame nad esitada kujul m
= 2k1
ja n
= 2k2,
kus k1
ja k2
on mingid täisarvud. Nende summa m+n
saame esitada kujul m+n
= 2k1+2k2
= 2(k1+
k2)
= 2k.
Kuna k
= k1+
k2
on täisarv, siis on 2k paarisarv ehk m
+ n
on paarisarv. ∎
Lause
Olgu
a,
b
ja c
täisarvud. Kui a
|
b
ja b
| c,
siis a
| c.
Otsene
tõestus alamjuhtude põhjal
P
⇒
Q
Tegemist
on meetodiga, kus väide tõestatakse kõigil võimalikel
alamjuhtudel, kus P
on tõene.
Lause
Iga
naturaalarvu n korral on n3
+ n
paarisarv.
TÕESTUS
Jaotame
naturaalarvude hulga omakorda paaris- ja paarituteks arvudeks ehk
saame kaks alamjuhtu.
1.
Kui n
on paarisarv, siis ...
2.
Kui n
on paaritu arv, siis ...
Meenutame,
et reaalarvu x
absoluutväärtus
on
Lause
Mis
tahes reaalarvude x
ja y
korral kehtib |xy|
= |x||y|.
TÕESTUS
Antud
tõestuses vaatleme nelja alamjuhtu.
1.
x
≥ 0 ja y
≥ 0
2.
x
≥ 0 ja y
3.
x
y
≥ 0
4.
x
y
Kontrapositiivne
tõestusMõnikord
on raske näidata otse, et
P
⇒
Q.
Teame,
et
P
⇒
Q
on loogiliselt samaväärne oma pöördvastandlausega ehk
kontrapositiiviga ¬
Q
⇒
¬
PNäitame
hoopis, et kehtib ¬
Q
⇒
¬
P.
LauseOlgu
n
täisarv. Kui
n2
on paaritu täisarv, siis
n
on paaritu täisarv.
Kontrapositiiv
on: Kui
n
on paaris täisarv, siis
n2
on paaris täisarv.
TÕESTUSVeendume
antud lausega samaväärse lause kehtivuses: Kui
n
on paaris täisarv, siis
n2
on paaris täisarv. Tõepoolest, kui
n
on paarisarv, siis leidub
k
∈
nii, et
n
= 2
k.
Nüüd saame, et
n2
=
(2
k)2
=
4
k2,
mis on kindlasti paarisarv.
Vastuväiteline
tõestus - Matemaatikas kasutatakse teoreemide tõestamisel sageli vastuväitelist tõestusviisi ehk absurdsusele taandamist.
- Selle aluseks on välistatud kolmanda seadus:
Iga
väite
V
korral on tõene kas väide ise
V
või selle eitus ¬
V,
kolmandat võimalust ei ole.
- Oletame, et V on väär ehk ¬V on tõene
- Kui me jõuame niimoodi edasi arutledes vastuoluni mingi varem teadaoleva fakti või tulemusega, siis oli meie oletus, et ¬V on tõene, tegelikult väär.
- Järelikult, V peab olema tõene
Näide:
Kui
väide, mida me tahame tõestada on kujul P ⇒
Q, siis saame eituseks ¬(P ⇒
Q) ≡ P ∧
¬Q.LauseKui
positiivne reaalarv
x
on
irratsionaalarv , siis ka
on irratsionaalarv.
TÕESTUS - Oletame vastuväiteliselt, et väide „Kui reaalarv x on irratsionaalarv, siis ka on irratsionaalarv“ ei kehti.
- Ehk oletame, et x on irratsionaalarv ja on ratsionaalarv
- Kuna on ratsionaalarv, siis leiduvad täisarvud a ja b, b ≠ 0, nii, et
- Seega x = ()2 = =
- Saime, et x on ratsionaalarv, mis on vastuolus meie oletusega, et x on irratsionaalarv
- Seega peab kehtima meie esialgne väide: „Kui reaalarv x on irratsionaalarv, siis ka on irratsionaalarv“ ∎
LauseReaalarv
on irratsionaalarv.
TÕESTUS - Oletame vastuväiteliselt, et on ratsionaalarv.
- Järelikult leiduvad täisarvud r ja s ≠ 0 nii, et . Üldisust kitsendamata võime eeldada, et on taandumatu murd .
- Võttes selle võrduse ruutu saame , millest .
- Seega on paarisarv, mistõttu on ka r paarisarv. Niisiis, leidub täisarv k nii, et r = 2k.
- Nüüd saame võrduse kirjutada kujul , seega ka s on paarisarv.
- Et s ja r on mõlemad paarisarvud, siis nad sisaldavad tegurit 2, mis on vastuolus meie eeldusega, et on taandumatu murd.
- Järelikult on irratsionaalarv. ∎
Ekvivalentsi
tõestusP
⇔
QTeame,
et
P
⇔
Q
≡ (
P
⇒
Q)
∧
(
Q
⇒
P)
Seega
ekvivalentsi tõestamine hõlmab kahe implikatsiooni
P
⇒
Q
ja
Q
⇒
P
tõestust
LauseOlgu
a täisarv. Siis
a2
|
a
parajasti siis, kui
a
∈.
TÕESTUS„⇐“
Kuna
1 | -1, 0 | 0, 1 | 1, siis ∀
a
∈
korral
a2
|
a.„⇒“
Olgu
a2
|
a,
siis ∃
c
∈ :
a2
*
c =
a.
Nüüd
a(
ac
– 1) = 0.
a = 0
ac = 1 ⇒ a = 1 ∧ c = 1 ∨ a = -1 ∧ c = -1 ∎
Mitme
samaväärsuse tõestus
Sageli
on teoreemides samaväärseid tingimusi antud rohkem kui kaks ja
teoreemi üldine sõnastus võib näha välja nii:
Teoreem
(...eeldused...)
Järgmised
väited on samaväärsed:
(a)
(b)
(c)
Teoreem
Olgu
n
täisarv. Järgmised väited on samaväärsed:
(a)
n
on paarisarv
(b)
n
+ 1 on paaritu arv
(c)
n2
on paarisarv
Näide:
Teoreem.
Olgu A n-järku ruutmaatriks. Järgmised väited on samaväärsed:
(a)
Maatriksil A leidub pöördmaatriks
(b)
Iga b ∈
n
korral on maatriksvõrrand Ax = b üheselt lahenduv
(c)
Maatriksvõrrandil Ax = 0 on ainult triviaalne lahend
(d)
Maatriksi A determinant on nullist erinev
Olemasolu
tõestus
Väide
on kujul ∃x
P(x)
Olemasolu
tõestused jagunevad kaheks: konstruktiivsed ja mittekonstruktiivsed
Konstruktiivse
olemasolu
tõestuse puhul leiame konkreetse elemendi y,
mille korral P(y)
on tõene.
Mittekonstruktiivse
olemasolu
tõestuse puhul näitame, et ∃x
P(x)
on tõene mingil muul viisil. Näiteks, kui oletada, et kehtib ¬(∃x
P(x))
ehk ∀x
¬P(x),
siis tekib vastuolu.
Lause
Tõesta,
et leiduvad reaalarvud a
ja b
nii, et .
TÕESTUS
Kuigi
antud seos ei ole üldjuhul õige, saame leida arvupaare, mis ka
sellist võrdust rahuldavad. Seega, olgu a,
b
∈
sellised, et (a+b)2
= a2
+ 2ab
+
b2
= a2
+ b2.
Siis peab 2ab
= 0.
Üks
võimalik lahend oleks a
= 1 ja b
= 0, sest siis (a+b)2
= (1+0)2
= 12
= 12+02
= a2+b2. ∎
Lause
Leiduvad irratsionaalarvud x
ja y
nii,
et xy
on
ratsionaalarv.
TÕESTUS
Teame,
et
on irratsionaalarv
Uurime
arvu
Vaatame
nüüd kahte alamjuhtu:
1.
Kui
on ratsionaalarv, siis olemegi oma väite tõestanud
2.
Kui
on irratsionaalarv, siis
Seega
leiduvad irratsionaalarvud x
ja y
nii, et
on
ratsionaalarv.
Olemasolu
ja ühesuse tõestus
Väide
on kujul ∃!x
P(x)
ehk leidub täpselt üks element x
nii, et kehtib P(x)
Peame
tõestama kahte asja:
1.
Olemasolu
ehk leidub vähemalt üks element x,
millel on omadus P
2.
Ühesus
ehk mitte ühelgi teisel elemendil y,
kus y
≠ x,
pole omadust P.
Teisisõnu, kui elemendil y
on ka omadus P,
siis x
= y.
Lause
Kui
k
ja b
on reaalarvud ja k
≠ 0, siis leidub täpselt üks reaalarv x,
mis rahuldab võrrandit kx
+
b
= 0.
Lause
Leidub
täpselt üks maatriks O
nii, et iga maatriksi A
puhul A
+ O = O + A = A.
Väidete
ümberlükkamine
Väite
ümberlükkamiseks piisab tuua üks konkreetne näide elemendist,
mille puhul see väide ei kehti. Sellist näidet nimetatakse
kontranäiteks.
Väide
kujul ∀x
P(x)
on väär parajasti siis, kui ¬(∀x
P(x))
ehk ∃x
¬P(x)
on tõene.
Väide
kujul ∀x
P(x)
⇒
Q(x)
on väär parajasti siis, kui ∃x
P(x)
∧
¬Q(x)
on tõene.
LOENG
Funktsiooni
mõiste ja graafik . Kujutis, originaal ja nende omadused
Definitsioon
Olgu
X
ja Y
hulgad. Kui on antud eeskiri , mis seab hulga X
igale elemendile vastavusse täpselt ühe hulga Y
elemendi, siis öeldakse, et on defineeritud funktsioon
f
, ja kirjutatakse f
: X → Y.
Märkus.
Aines Kõrgem matemaatika I tegeletakse põhiliselt funktsioonidega
f : X → Y,
kus X,
Y
⊂
.
- Hulka X nimetatakse funktsiooni f lähtehulgaks ehk määramispiirkonnaks ja hulka Y nimetatakse funktsiooni f sihthulgaks.
- Hulka nimetatakse funktsiooni f väärtuste piirkonnaks ehk muutumispiirkonnaks.
- Funktsiooni asemel räägitakse abstraktsemate hulkade korral ka operaatorist või kujutusest.
- Kujutust f : X → X nimetatakse hulga X teisenduseks.
Definitsioon
Vaatleme
funktsiooni f
: X → Y
. Hulka
nimetatakse
funktsiooni f
graafikuks.
Näiteid
funktsioonidest:
Elementaarmatemaatikast tuntud lineaarne funktsioon , ruutfunktsioon ja trigonomeetrilised funktsioonid ning on funktsioonid reaalarvude hulgast reaalarvude hulka: f : → .
Konstantne funktsioon seab igale hulga X elemendile x vastavusse ühe ja sama elemendi .
Samasus - ehk identsusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f : X → X, kus iga korral.
Olgu funktsioon f : 2 → 2 antud võrdusega iga 2 korral, s.t f seab tasandi punktile vastavusse tema esimese koordinaadi x- teljel . Sellist funktsiooni nimetatakse projekteerimisteisenduseks x-teljele ehk projektoriks x-teljele. Analoogiliselt võib vaadelda projektorit y-teljele.
Funktsioon põrand seab reaalarvule x vastavusse suurima temast väiksema või võrdse täisarvu, s.t
Näiteks,
ja .
Funktsioon lagi seab reaalarvule x vastavusse väikseima temast suurema või võrdse täisarvu, s.t
Näiteks,
ja .
Olgu
U
mingi universaalhulk.
Funktsiooniks on , kus
iga
korral.
Funktsiooniks on , kus
iga
korral.
Olgu 2-järku ruutmaatriks. Siis maatriksit A võib vaadelda kui funktsiooni A:2 → 2, kus
iga
x
∈
2
korral.
Näiteks,
maatriks
pöörab kujundit nurga
võrra vastupäeva.
Tähistame
sümbolitega C[0,
1] ja C1[0,
1] vastavalt kõigi lõigus [0, 1] pidevate funktsioonide ja kõigi
pidevalt diferentseeruvate funktsioonide hulka.
Funktsiooniks on D: C1[0, 1] → C[0, 1], kus
D:
f
↦
f
’ iga
f
∈
C1[0,
1] korral.
Funktsiooniks on I: C[0, 1] → , kus
iga
f
∈
C[0,
1] korral.
Definitsioon
Funktsioone
ja
nimetatakse võrdseteks,
kui ,
ja
iga
korral.
Definitsioon
Olgu
U
universaalne hulk ja vaatleme tema osahulka .
Hulga A
karakteristlikuks
funktsiooniks
nimetatakse funktsiooni ,
kus
Universaalse
hulga U
kaks alamhulka A
ja B
on võrdsed parajasti siis, kui neil on sama karakteristlik
funktsioon, s.t
Näide:
Tühja
hulga karakteristlik funktsioon on konstantne funktsioon 0;
Näide:
Universaalhulga
U karakteristlik funktsioon on konstantne funktsioon 1.
Karakteristliku
funktsiooni omadused
Lause
Olgu
U
universaalne hulk ja .
Siis iga
korral
1.
χA(x)
· χA(x)
= χA(x);
2.
χA’(x)
= χU\A(x)
= 1 − χA(x);
3.
χA∩B(x)
= χA(x)
· χB(x);
4.
χA∪B(x)
= χA(x)
+ χB(x)
− χA(x)
· χB(x);
5.
χA\B(x)
= χA(x)
− χA(x)
· χB(x);
6.
χA∆B(x)
= χA(x)
+ χB(x)
− 2χA(x)
· χB(x);
7.
χA×B((x,
y))
= χA(x)
· χB(y).
TÕESTUS
Nende
võrduste kontrolliks piisab, kui vaadatakse läbi kõik võimalused
elemendi
jaoks (
kuulub mõlemasse hulka, ainult hulka ,
ainult hulka ,
mitte kumbagi hulka) ja võrreldakse paremal esitatud avaldise
väärtust vajaliku väärtusega. Näiteks, võrdus 1) järeldub
sellest, et
ja .
Olgu .
Omaduse 3) tõestamisel tuleb arvestada nelja erineva võimalusega:
Siit
järeldub, et
millest
omakorda saame, et. ∎
Kuna
hulgad ja nende karakteristlikud funktsioonid on üksüheses
vastavuses, siis saame eeltoodud valemeid kasutada ka
hulgateoreetiliste samasuste tõestamiseks.
Näide:
Olgu
U universaalne hulk ja .
Tõestada, et .
TÕESTUS
Tõestuseks
piisab näidata, et χ(A∩B)’(x)
= χA’∪B’(x)
iga x
∈
U
korral. Fikseerime x
∈
U.
Rakendades eelmise lause omadusi täiendi, ühisosa ja ühendi kohta
saame,
χ(A∩B)’(x) = 1 − χA∩B(x)
=
1 − χA(x)
· χB(x)
=
(1 − χA(x))
+ (1 − χB(x))
− (1 − χA(x))
· (1 − χB(x))
=
χA’(x)
+ χB’(x)
− χA’∩B’(x)
=
χA’∪B’(x) ∎
Definitsioon
Olgu
antud funktsioon f
: X → Y.
Kui x
∈
X
ja y
∈
Y
on sellised, et y
= ,
siis elementi y
nimetatakse elemendi
x
kujutiseks.
Igal
määramispiirkonna X elemendil on parajasti üks kujutis.
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis arvu 0 kujutis on 0, sest .
Arvude −1 ja 1 kujutis on 1, sest .
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis arvu 4 kujutis on 2, sest .
Definitsioon
Hulga
kujutiseks
nimetatakse hulga Y
osahulka ,
mis koosneb kõikide hulga
A
elementide kujutistest, s.t
NB!
Kujutis ≠ kujutus . Sõna „kujutus“ tähistab funktsiooni
(kujutamise viisi), sõna „kujutis“ tähendab aga funktsiooni
väärtust, s.t kujutamise tulemust.
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis
ja .
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis ,
aga ka .
Kujutise
omadused
Teoreem
Olgu
f funktsioon hulgast X hulka Y . Siis
1.
;
2.
;
3.
Kui ,
siis ;
4.
;
5.
.
TÕESTUS
Vastavalt hulga kujutise definitsioonile . Kuna aga ükski tühja hulka ei kuulu, siis pole paremal olev tingimus rahuldatud ühegi elemendi korral. Seega on parempoolne hulk tühi.
Olgu . Hulga kujutise definitsioonist . Seega .
Olgu ja . Väite 3. tõestamiseks tuleb meil vastavalt osahulga definitsioonile näidata, et kui , siis . Olgu . Siis hulga kujutise definitsiooni järgi eksisteerib , nii et . Kuna , siis saame . Seega eksisteerib , nii et , mistõttu hulga kujutise definitsiooni järgi .
Võrduse tõestamiseks näitame, et kumbki võrduse pooltest on teise poole osahulk.
Olgu . Siis hulga kujutise definitsiooni järgi eksisteerib , nii et . Ühendi definitsiooni järgi kehtib või . Kui , siis hulga kujutise definitsiooni järgi , millest tõttu saame ja lõpuks ühendi definitsiooni järgi . Kui , siis saame samal viisil , ja lõpuks . Seega kehtib mõlemal juhul , millega oleme tõestanud, et on hulga alamhulk.
Teistpidi , olgu . Siis ühendi definitsiooni järgi kehtib või . Kui , siis hulga kujutise definitsiooni järgi leidub selline , et . Siis ühendi definitsioon järgi ka ja järelikult hulga kujutise definitsiooni järgi . Kui , siis on tõestus analoogiline. Oleme jälle mõlemal juhul saanud ja seega on hulk hulga osahulk.
Olgu . Hulga kujutise definitsiooni järgi eksisteerib , nii et . Ühisosa definitsiooni järgi kehtib siis ja . Et , siis hulga kujutise definitsiooni järgi saame konjunktsiooni esimesest poolest ja teisest poolest . Siit saame hulkade ühisosa definitsiooni põhjal . ∎
Märkus.
Üldiselt 2. ja 5. omaduses võrdused ei kehti.
Näide:
Selleks
vaatleme funktsiooni ,
kus
ja
iga
korral.
Nüüd
, sest
Näide:
Selleks
vaatleme funktsiooni ,
kus
ja f
iga
korral.
Võrduse
mitte kehtimises veendumiseks vaatleme hulki
ja .
Siis ,
kuid.
Järelikult,
Definitsioon
Olgu
antud funktsioon .
Kui
ja
on sellised, et ,
siis elementi
nimetatakse funktsiooni
elemendi
originaaliks.
Elemendi
originaalide hulka tähistame sümboliga .
Mõnel
hulga Y
elemendil võib originaale olla üks, mõnel rohkem ja mõnel mitte
ühtegi.
Definitsioon
Hulga
originaaliks
nimetatakse hulka ,
mis koosneb kõigist nendest hulga X
elementidest, mis kujutuvad hulga B
elemendiks, s.t
Tähistus
ei tähenda siin, et funktsioonil f
peaks leiduma pöördfunktsioon. Küll aga, kui funktsioonil f
leidub pöördfunktsioon, siis need mõisted – hulga B
originaal ja hulga B
kujutis pöördfunktsiooniga – ühtivad.
Teiseks,
pane tähele, et
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
f:→.
Siis
ja .
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis .
Näide:
Vaatleme
funktsiooni ,
.
Siis .
Originaali
omadused
Teoreem
Olgu
f funktsioon hulgast
hulka
ja
. Siis
1.
;
2.
;
3.
Kui,
siis );
4.;
5.
6.
.
TÕESTUS
Vahetult originaali definitsioonist saame . Kuna pole selliseid hulga elemente, mis kujutuvad tühihulga elementideks, siis võrdus kehtib.
Vahetult originaali definitsioonist saame . Funktsiooni definitsiooni järgi kujutub hulga iga element mingiks hulga elemendiks. Seega võrdus kehtib.
Olgu . Originaali definitsioonist saame, et siis . Eelduse kohaselt on hulk hulga osahulk, ehk siis ka . Hulga originaali definitsiooni järgi kehtib .
Näitame, et suvalise korral kehtib parajasti siis, kui .
Näitame, et suvalise korral kehtib parajasti siis, kui .
Näitame, et suvalise korral kehtib parajasti siis, kui .
kusjuures
viimane ekvivalents kehtib varem tõestatud seose
tõttu. ∎
Hulga
kujutise originaal ja originaali kujutis
Teoreem
Olgu
funktsioon. Siis
1.
Kui ,
siis ;
2.
Kui
, siis .
TÕESTUS
Olgu ja olgu . Meil on vaja näidata, et . Hulga kujutise definitsiooni põhjal võime kirjutada . Et saaksime kasutada hulga originaali omadusi, asendame elemendi üheelemendilise hulgaga ja vastavalt seose „element“ seosega „osahulk“. Saame . Nüüd rakendame sellele seosele eelmise teoreemi omadust 3 ja saame: . Aga , sest (vt hulga originaali definitsiooni). Kahest viimasest seosest saame, et .
2.Olgu ja olgu . Meil on vaja näidata, et . Siis kujutise definitsiooni põhjal leidub , nii et kehtib . Seos tähendab originaali definitsiooni põhjal, et . Seega . ∎
Märkus.
Üldiselt kummaski omaduses võrdused ei kehti.
Näide:
Olgu
,
ja .
Iga
korral kehtib ,
s.t . Teisalt , .
Näide:
Olgu
,
ja .
Funktsiooniga
kujutuvad hulka
hulga
elemendid, mida funktsiooniga
kujutades saame
LOENG
Funktsiooni
injektiivsus ja sürjektiivsus. Liit- ja pöördfunktsioon.
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Funktsiooni
nimetatakse injektiivseks
ehk üksüheseks,
kui iga paari ,
korral .
Märkused.
- Injektiivsus tähendab, et ühelgi hulga elemendil pole rohkem kui üks originaal.
- Injektiivsust saame samaväärselt defineerida ka nii: iga korral, kui , siis .
Näide:
- Funktsioon on injektiivne .
- Funktsioon ei ole injektiivne.
- Funktsioon , on injektiivne.
- Funktsioon , ei ole injektiivne.
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Funktsiooni
nimetatakse sürjektiivseks
ehk
pealekujutuseks,
kui iga
jaoks leidub selline ,
et .
Märkus.
Sürjektiivsus tähendab, et igal hulga
elemendil leidub vähemalt üks originaal.
Näide:
- Funktsioon on sürjektiivne, aga pole injektiivne.
- Funktsioon ei ole sürjektiivne, aga on injektiivne.
- Funktsioon , on sürjektiivne, aga pole injektiivne.
- Funktsioon , ei ole sürjektiivne, aga on injektiivne.
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Funktsiooni
nimetatakse bijektiivseks
ehk üksüheseks
vastavuseks,
kui
on nii injektiivne kui ka sürjektiivne.
Märkus.
Bijektiivsus tähendab, et igal hulga
elemendil leidub täpselt üks originaal.
Näide:
- Funktsioon on bijektiivne.
- Funktsioon , on bijektiivne.
Tuvipuuri
printsiip
Olgu
meil
tuvide ja
tuvipuuride hulk. Võime vaadelda funktsiooni ,
kus tuvi
lendab puuri .
- Joonisel (a) on tuvisid rohkem kui tuvipuure, seega sel juhul vähemalt kaks tuvi peavad lendama ühte puuri. Teisisõnu, pole injektiivne.
- Joonisel (b) on tuvisid vähem kui tuvipuure, seega sel juhul jääb vähemalt üks puur tühjaks. Teisisõnu, sürjektiivne.
Tuvipuuri
printsiip
Olgu
ja
lõplikud hulgad ning
funktsioon.
Kui , siis pole injektiivne.
Kui , siis pole sürjektiivne.
Näide:
Kui
valida juhuslikult kuus naturaalarvu, siis kaks neist annavad viiega
jagades sama jäägi.
Näide:
Tõestada,
et leidub vähemalt kaks eestlast, kellel on täpselt sama palju
juuksekarvu.
Definitsioon
Olgu
ja
mingid hulgad. Funktsioonide
ja
kompositsiooniks
ehk korrutiseks
nimetatakse niisugust funktsiooni ,
et
iga
korral.
Märkused.
- Funktsioonide kompositsiooni on võimalik leida vaid siis, kui funktsiooni lähtehulk on sama mis funktsiooni sihthulk.
- Võib juhtuda, et on võimalik defineerida nii kui ka , kuid üldiselt .
Näide:
Olgu
ja
sellised funktsioonid hulgast
hulka ,
et
ja
iga
korral. Millised on
ja ?
Lahendus:
Kõigepealt
märkame, et seekord on mõlemad kompositsioonid
ja
defineeritud. Seega
ja
Pane
tähele, et kuigi
ja
olid defineeritud, siis näeme, et antud juhul .
Funktsioonide
kompositsiooni omadusi
Lause
Olgu
ja
hulgad. Kui ,
ja ,
siis .
Definitsioon
Olgu
hulk. Samasusteisenduseks
ehk identsusteisenduseks
nimetatakse funktsiooni, mis hulga
igale elemendile seab vastavusse sama elemendi, s.t
iga
korral.
Lause
Kui
,
siis .
TÕESTUS
Lonegu
videos? Ei leidnud.
Lause
Kui
ja
on injektiivsed, siis ka
on injektiivne.
TÕESTUS
Olgu
sellised, et .
Siis funktsiooni
injektiivsuse tõttu .
Viimasest aga järeldub funktsiooni
injektiivsuse tõttu, et
ehk .
Järelikult on
injektiivne. ∎
Lause
Kui
ja
on sürjektiivsed, siis ka
on sürjektiivne.
TÕESTUS
Valime
vabalt .
Siis
sürjektiivsuse tõttu leidub
nii, et .
Nüüd
sürjektiivsuse tõttu leidub
nii, et .
Seega ,
mis ütleb, et
on sürjektiivne. ∎
Järeldus
Kui
ja
on bijektiivsed, siis ka
on bijektiivne.
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Bijektiivse funktsiooni
pöördfunktsiooniks
nimetatakse funktsiooni ,
mis seab igale
vastavusse täpselt ühe elemendi ,
mille korral .
Paneme
tähele, et kui
on funktsiooni
pöördfunktsioon, siis iga
ja iga
korral kehtib
Näide:
Olgu
selline funktsioon, et
iga
korral. Kas leidub ,
kui jah, siis milline on ?
Lahendus:
Esiteks,
paneme tähele, et
on bijektiivne (kontrolli!) ja seega leidub .
Teiseks,
tähistame esmalt .
Siis saame, et
ehk .
Viimane tähendab aga seda, et
on täpselt see element, mille
viib elemendiks .
Seega, .
Lause
Olgu
ja
hulgad ning
bijektiivne funktsioon. Siis
ja .
Pöördfunktsiooni
kujutis on võrdne selle hulga originaaliga.
Olgu
bijektiivne funktsioon. Tähistust
kasutasime me eespool hulga
originaali jaoks, defineerides.
Teisalt,
pöördfunktsiooni definitsioon võimaldab aga mõista nüüd vasakul
ka kui funktsiooni hulgast
hulka
ja
kui hulga
kujutist selle funktsiooniga. Veendume, et selline mõistmine on
kooskõlas varasemaga.
kus
esimene ja viimane võrdus kehtivad vastavalt kujutise ja originaali
definitsioonile ning keskmine võrdus
tänu tähistusele
ehk .
Pöördfunktsiooni
omadusi
Teoreem
Kui
ja
on sellised funktsioonid, et
ja ,
siis eksisteerib
ja .
TÕESTUS
Kõigepealt
näitame, et eksisteerib .
Selleks peame veenduma , et
on bijektiivne. Esiteks,
on injektiivne, sest kui ,
siis
Teiseks,
on sürjektiivne, sest iga
korral
ehk elemendil
leidub originaal .
Niisiis,
on bijektiivne. Viimaks, kompositsiooni omaduste põhjal saame, et
Teoreem
Kui
ja
on sellised funktsioonid, et
ja ,
siis eksisteerib
ja .
Järeldus:
Kui
on pööratav, siis ka
on pööratav ja .
Teoreem
Kui
funktsioonidel
ja
leiduvad pöördfunktsioonid, siis ka funktsioonil
leidub pöördfunktsioon ja .
TÕESTUS
Kuna
funktsioonid
ja
on pööratavad ehk bijektiivsed, siis ka
on bijektiivne ehk pööratav.
Näitame
nüüd, et .
Eelmise teoreemi põhjal piisab näidata, et
ja .
Tõepoolest,
ja
LOENG
Lõplikud
ja lõpmatud hulgad. Hulkade ekvivalentsus
Definitsioon
Hulka
nimetatakse lõplikuks,
kui
on tühi või leidub selline naturaalarv
nii, et
saab seada üksühesesse vastavusse naturaalarvude hulga osahulgaga
.
Definitsioon
Lõpliku
hulga
võimsuseks
nimetatakase tema elementide arvu ja tähistatakse sümboliga .
Näide:
Tühi
hulk
on lõplik hulk ja .
Kui
,
siis .
Lause
(Võimsuse omadusi)
Olgu
ja
lõplikud hulgad. Siis
TÕESTUS
Loengu
videos
Definitsioon
Hulka
nimetatakse lõpmatuks,
kui ta ei ole lõplik.
Näide:
Hulgad
ja
on kõik lõpmatud hulgad.
Märkus.
Lõpmatu hulga võimsuse defineerime hiljem, kui oleme tutvunud
ekvivalentsusseose mõistega.
Definitsioon
Hulgad
ja
on ekvivalentsed
ehk sama
võimsusega,
kui leidub bijektsioon .
Asjaolu,
et hulgad
ja
on ekvivalentsed tähistatakse tavaliselt kas
või .
Näide:
Kaks
lõplikku hulka
ja
on ekvivalentsed parajasti siis, kui nende elementide arvud on
võrdsed.
Näide:
Hulgad
ja
on ekvivalentsed. Bijektsiooniks
on
iga
korral. Teisisõnu, paarisarve on täpselt sama palju kui
naturaalarve.
Näide:
Hulga
ja täisarvude hulga
vahel saab üksühese vastavuse üles seada järgmise funktsiooni
abil, kui defineerida:
Seega,
täisarve on sama palju kui naturaalarve.
Näide:
Olgu
.
Kui
ja ,
siis ,
ja .
Bijektsiooniks kõigil juhtudel sobib lineaarne funktsioon
Näide:
Vahemik
ja arvsirge
on sama võimsusega, sest funktsioon
on bijektsioon.
Näide:
Reaalarvude
paaride hulk
ja kompleksarvude hulk
on sama võimsusega. Bijektsiooniks on funktsioon ,
kus
iga ,
kus .
Lause
(Hulkade ekvivalentsuse omadusi)
Olgu
ja
hulgad. Siis
(Refleksiivsus) ;
(Sümmeetrilisus) Kui , siis ;
(Transitiivsus) Kui ja , siis .
TÕESTUS
Hulgal defineeritud samasusteisendus seab hulga üksühesesse vastavusse iseendaga;
Kui , siis leidub bijektsioon . Funktsiooni pöördfunktsioon on siis samuti bijektsioon (kontrolli seda!);
Kui ja , siis leiduvad bijektsioonid ja . Nende kompositsioon on siis samuti bijektsioon. ∎
Definitsioon
Hulka
nimetatakse loenduvaks,
kui leidub bijektsioon hulga
ja naturaalarvude hulga
vahel.
Märksus.
- Loenduvad hulgad on lõpmatud hulgad
- Leidub lõpmatuid hulki, mis ei ole loenduvad.
Näide:
- on loenduv
- on loenduv
- ei ole loenduv!
- (0, 1) ei ole loenduv!
David
Hilbert (1862–1943) tutvustas 1924. aastal ühes oma loengus
järgmist lõpmatust illustreerivat näidet.
Näide:
Oletame,
et meil on üks hotell , milles on loenduv arv tubasid ja selle
hotelli igas toas on üks inimene.
- Kas hotelli mahub veel üks külaline?
- Kas hotelli mahub veel lõplik arv külalisi?
- Kas hotelli mahub veel loenduv arv külalisi?
Lause
(Loenduvate hulkade omadusi)
Hulk
on loenduv parajasti siis, kui hulga
elemendid saab esitada paarikaupa erinevate elementide lõpmatu
jadana: .
TÕESTUS
Kui
on loenduv, siis leidub bijektsioon .
Nüüd saame hulga
esitada lõpmatu jadana nii .
Vastupidi,
kui ,
siis funktsioon ,
kus
iga
korral, on bijektsioon. Seega
on loenduv. ∎
Teoreem
Iga
lõpmatu hulk sisaldab loenduva osahulga.
TÕESTUS
Olgu
suvaline lõpmatu hulk (seega ta pole lõplik, sealhulgas ).
Seetõttu leidub temas elemente ja järgnevalt kirjeldamegi, kuidas
hulga
elemente valides saab moodustada paarikaupa erinevate elementidega
lõpmatu jada.
Valime elemendi . See on võimalik, sest ei ole tühi.
Valime elemendi . See on võimalik, sest kui hulk oleks tühi, siis peaks kehtima, et ja seega olema lõplik.
Valime elemendi . See on võimalik, sest kui hulk oleks tühi, siis peaks kehtima, et ja seega olema lõplik.
Seda
valikut saab piiramatult jätkata ja tekib lõpmatu jada ,
mille elemendid on paarikaupa erinevad, sest konstruktsiooni järgi
erineb iga valitud element kõigist eelmistest. Olemegi saanud
loenduva osahulga . ∎
Teoreem
Loenduva
hulga iga lõpmatu osahulk on loenduv.
Ratsionaalarvude
hulga loenduvus. Intuitiivselt tundub meile, et ratsionaalarve peaks olema palju rohkem kui
täisarve, sest iga kahe täisarvu vahel on lõpmata palju
ratsionaalarve. Georg Cantor (1845–1918) oli aga see mees, kes
esimesena näitas, et ratsionaalarvude hulk on loenduv.
Lause
Ratsionaalarvude
hulk
on loenduv.
Selle
väite tõestamiseks kasutame järgmist tulemust:
Lause
Hulk
on loenduv parajasti siis, kui hulga
elemendid saab esitada paarikaupa erinevate elementide lõpmatu
jadana: .
Ratsionaalarvude
hulga loenduvus
Teoreem
Loenduva hulga ja lõpliku hulga ühend on loenduv.
Kahe loenduva hulga ühend on loenduv.
Lõpliku hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv, st kui hulgad , on loenduvad, siis on loenduv.
Loenduva hulga loenduvate hulkade ühend on loenduv, st kui hulgad , on loenduvad, siis on loenduv
TÕESTUS
Loengu
videos
Lause
Kahe
loenduva hulga otsekorrutis on loenduv.
Lause
Kahe
loenduva hulga otsekorrutis on loenduv.
Järeldus:
Lõpliku arvu loenduvate hulkade otsekorrutis on loenduv. (Järeldub
matemaatilise induktsiooni abil.)
Lause
Olgu
ja
sellised lõpmatud hulgad, et .
Kui
on mitteloenduv, siis ka
on mitteloenduv.
TÕESTUS
Loengus
Näide:
Kui on lõplik tähestik , siis kõigi (lõpliku pikkusega) sõnade hulk tähestikus on loenduv.
Programmide hulk igas programmeerimiskeeles on loenduv.
Kui on loenduv tähestik , siis kõigi (lõpliku pikkusega) sõnade hulk tähestikus on loenduv.
Öeldakse,
et funktsioon on arvutatav,
kui leidub arvutiprogramm mingis programmeerimiskeeles, mis suudab
leida selle funktsiooni väärtusi.
Kuna
- programmide hulk igas programmeerimiskeeles on loenduv ja
- kõikide funktsioonide hulk on mitteloenduv,
siis
sellest järeldub, et on olemas mittearvutatavaid funktsioone.
LOENG
Kontiinumi
võimsusega hulgad. Cantor–Bernsteini teoreem. Võimsuste hierarhia
Meenutame:
Hulki
ja
nimetatakse ekvivalentseteks,
kui leidub bijektsioon .
Olgu
.
Kui
ja ,
siis ,
ja .
Lause
Tõestada,
et .
TÕESTUS
Olgu
ja .
Siis
,
sest ,
kus ,
on bijektsioon.
Otsitavaks
bijektsiooniks sobib ,
kus
∎
Meenutame:
Hulk
X on loenduv
parajasti siis, kui hulk
on esitatav kujul.
Teoreem
Vahemik
ei ole ekvivalentne hulgaga .
Cantori diagonaalprotsess:
TÕESTUS
Oletame
vastuväiteliselt, et hulgad
ja
on ekvivalentsed. Sellisel juhul peab vahemik
esituma loenduva hulgana :
kus
on arvude
kümnendnumbrid .
Moodustame nüüd uue arvu ,
, kus iga
korral ,
ja .
Seega, saadud reaalarv
ja
iga
korral, mis on vastuolu eeldusega, et . ∎
Seega
leidub lõpmatuid hulki, mis ei ole võrdse võimsusega.
Definitsioon
Kontiinumi
võimsusega
hulgaks nimetatakse hulka, mis on ekvivalentne hulgaga .
Näide:
Olgu sellised, et . Iga vahemik , lõik ja poollõik on kontiinumi võimsusega;
Kõigi irratsionaalarvude hulk on kontiinumi võimsusega;
on kontiinumi võimsusega;
, kus , on kontiinumi võimsusega.
Cantor–Bernsteini
teoreem
Definitsioon
Ütleme,
et hulga
võimsus ei ületa hulga
võimsust, kui leidub injektsioon .
Asjaolu,
et hulga võimsus
ei ületa hulga
võimsust tähistatakse tavaliselt nii .
Näide:
Vaatleme lõplikku hulka . Funktsioon , kus , , on injektsioon, seega hulga võimsus ei ületa hulga võimsust.
Kui , siis funktsioon , kus , , on injektsioon. Seepärast osahulga võimsus ei ületa hulga enda võimsust. Näiteks, hulga , aga ka võimsus, ei ületa hulga võimsust.
Efektiivne
vahend hulkade ekvivalentsuse tõestamiseks on järgmine tulemus,
mille tõestuse võib leida näiteks P. Oja õpikust Hulgateooria .
Cantor–Bernsteini
teoreem
Kui
hulga
võimsus ei ületa hulga
võimsust ja hulga
võimsus ei ületa hulga
võimsust, siis hulgad
ja
on sama võimsusega.
Teisisõnu,
Cantor–Bernsteini teoreem ütleb, et kui eksisteerivad injektiivsed
funktsioonid
ja ,
siis hulgad
ja
on sama võimsusega.
Või
veel lühemalt, kui
ja ,
siis .
Näide:
Tõestada,
et .
TÕESTUS
Lahendus
1.
Kõigepealt märgime, et ei ole üldse ilmne, kuidas konstrueerida bijektsiooni hulkade
ja
vahel. Tänu Cantor–Bernsteini teoreemile piisab meil konstrueerida
ainult kaks injektsiooni, mis on palju lihtsam ülesanne.
Esiteks,
injektsiooniks hulgast
hulka
sobib
iga
korral, sest .
Teistpidi,
injektsiooniks hulgast
hulka
sobib
iga korral,
sest
on injektiivne ja .
Kuna
oleme konstrueerinud injektsioonid
ja ,
siis Cantor–Bernsteini teoreemi põhjal . ∎
Lahendus
2.
Olgu
Siis
,
sest ,
kus ,
on bijektsioon (kontrolli!). Otsitavaks bijektsiooniks sobib
(kontrolli!) ,
kus
∎
Teoreem
Lause
Teoreemi
ja lause tõestused on leitavad näiteks õpikust Hulgateooria.
Järeldus:
iga
korral.
TÕESTUS
Loengus?
Lõpmatute
hulkade otsekorrutise võimsus
Lause
Mis
tahes hulkade A ja B korral |A × B| = |B × A|.
TÕESTUS
Loengus?
Teoreem
( Tarski teoreem)
Mis
tahes lõpmatu hulga
korral .
Järeldus:
Kui
on lõpmatu hulk ja ,
siis .
Varasemast teame, et
Lause
Kui
ja
on lõplikud hulgad, siis .
Võimsuste
hierarhia
Olgu
ja
hulgad. Siis
, kui leidub bijektsioon .
, kui leidub injektsioon , aga ei leidu sürjektsiooni .
, kui või .
Näide:
Iga lõpliku hulga A korral .
.
.
iga korral.
Kas
on olemas hulki, mille võimsus on suurem kui hulga
võimsus?
Cantori
teoreem
Iga
hulga
kõigi osahulkade hulga
võimsus on suurem kui hulga
võimsus, s.t .
Märkus.
Varasemast juba teame, et see väide kehtib lõplike hulkade korral.
Kui ,
siis
Cantori
teoreemist järeldub, et:
Peame
näitama, et
ja .
, sest funktsioon , kus iga korral, on injektiivne.
Oletame vastuväiteliselt, et . Siis leidub bijektsioon .
- Olgu , . Seejuures kas või .
- Tähistame .
- Tähistame veel , siis .
- Kuna , siis .
- Kas ?
- Kui oletada, et , siis saame hulga definitsiooni põhjal, et ehk , vastuolu.
- Kui aga oletada, et , siis saame hulga definitsiooni põhjal, et ehk , vastuolu.
- Seega viivad mõlemad võimalused vastuoluni, mis näitab, et bijektsiooni ei eksisteeri.
Hulga
võimsust tähistatakse sümboliga
või card
ning nimetatakse kardinaalarvuks.
Kui
,
siis kirjutame ,
samuti .
Loenduva
hulga võimsust tähistatakse sümboliga
(loe: alef-null) ehk .
Kontiinumi
võimsusega hulki tähistatakse sümboliga
ehk .
Kokkuvõtvalt
teame, et iga
korral
Kontiinumi
probleem
Kas
leidub hulk
nii, et ?
Kontiinumi
hüpotees:
sellist hulka
ei leidu.
Georg
Cantor
(1878): Ei leidu hulka, mis oleks võimsam kui ,
kuid vähem võimas kui .
Kurt
Gödel
(1940): Tavalisest aksiomaatikast lähtudes, ei saa tõestada, et
vahepealseid võimsusi ei ole.
Paul
Cohen
(1963): Vahepealsete võimsuste olemasolu, samuti mitteolemasolu ei
ole vastuolus teiste aksioomidega.
Lihtsustatult
võib öelda, et saab vaadelda kahesugust hulgateooriat: üht, milles
kontiinumi hüpotees kehtib, ja teist, milles kehtib kontiinumi
hüpoteesi eitus.
Eeldusel,
et kontiinuumi hüpotees on tõene, defineeritakse
hulga
võimsusena. See kardinaalarv on võimsuselt järgmine
järel ja kehtib:
LOENG
Seose
mõiste ja omadused
Meenutame:
Hulkade
ja
otsekorrutiseks nimetatakse hulka
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Seoseks
ehk relatsiooniks
hulkade
ja
vahel nimetatakse otsekorrutise
mis tahes osahulka.
Olgu
.
Paari
korral öeldakse, et elemendid
ja
on seoses
ning tähistatakse ka .
Seost
nimetatakse universaalseks
seoseks
ja seost
tühiseoseks.
Kui
ehk, kui ,
siis räägitakse seosest
hulgal .
Näide:
- Olgu ja . Siis on seos hulkade ja vahel.
- Olgu ja . Võime vaadelda veel näiteks seost , mis on antud tingimusega, et see koosneb paaridest , milled korral jagub arvuga . Siis .
- Olgu kõigi Tartu elanike hulk. Ütleme, et elanikud ja on seoses parajasti siis, kui ja elavad teineteisest ülimalt 1 kilomeetri kaugusel.
- Olgu mis tahes hulk, siis seost nimetatakse ühikseoseks ehk hulga diagonaaliks.
- Seos on kujutatud järgmisel joonisel.
- Tasandi kõigi sirgete hulgal võime vaadelda seost , mis tähendab, et sirged ja on paralleelsed. Samuti oleksime võinud vaadata seost , mille korral sirge on risti sirgega .
- Olgu õppeaine „Matemaatiline maailmapilt ” kuulajate hulk. Siis üheks seoseks hulgal on üliõpilane on sümpaatne üliõpilasele .
- Olgu maakeral elavate inimeste hulk. Siis , kui inimestel ja on ühised vanemad.
- Olgu kõigi riikide hulk. Ütleme, et riigid ja on seoses , kui neil on ühine riigipiir .
Seose
esitusviise
Kui hulgad ja on lõplikud ja ei sisalda väga palju elemente, siis võib seost kujutada ka tabelina.Näiteks, kui ja , siis üheks seoseks on:
A
2
2
3
3
B
2
3
1
5
Joonisel on esitatud seos hulkade ja vahel.
Maatriksesitus. Olgu ja ning seos hulkade ja vahel. Seame seosele vastavusse maatriksi , kus , kui ja , kui , kus ja .
Näiteks,
olgu
ja
ning .
Siis
Seoseid võib kujutada ka mitmesuguste nooldiagrammide abil. Joonisel on kujutatud seos hulga elementide vahel, kus on väljendatud noolega elemendist a elementi . Seega antud juhul .
Eespool oli juba mainitud, et seost võib määrata ka sõnaliselt, mingi omaduse või tingimuse abil, valemina jms.
Funktsioon
kui seose erijuht
Olgu
ja
hulgad. Mis on funktsiooni
definitsioon?
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Kui on antud eeskiri, mis seab hulga
igale
elemendile vastavusse täpselt
ühe
hulga
elemendi, siis öeldakse, et on defineeritud funktsioon
,
ja kirjutatakse .
Mis
see eeskiri
ikkagi on?
Olgu
funktsioon. Meenutame, et funktsiooni
graafik on defineeritud võrdusega
Teisisõnu,
funktsiooni
graafik on seos hulkade
ja
vahel, kusjuures
parajasti siis, kui .
Tähelepanek
Seose
puhul kehtivad järgmised väited
iga korral leidub nii, et
kui ja on sellised, et ja , siis .
Põhjendus.
Võime võtta .
Kui ja ehk ja , siis , sest on funktsioon.
Olgu
selline seos, mis rahuldab tingimusi
iga
korral leidub
nii, et
kui
ja
on sellised, et
ja ,
siis .
Tähelepanek
Tingimusi
1. ja 2. rahuldav seos
määrab üheselt ära funktsiooni ,
mille graafik
on .
Põhjendus.
Defineerime
eeskirja
hulgast
hulka
nii, et
parajasti
siis, kui .
Siis
on funktsioon, mille graafik on . ∎
Kokkuvõttes
saab tõestada, et: Kõikide
funktsioonide ja kõikide seoste, mis rahuldavad tingimusi 1. ja 2.,
vahel on üksühene vastavus.
Seetõttu
defineeritakse funktsiooni mõiste ka nii:
Definitsioon
Olgu
ja
hulgad. Seost
nimetatakse funktsiooniks,
kui
iga korral leidub nii, et
kui ja on sellised, et ja , siis .
Edaspidi
mõtlemegi funktsioonidest kui kindlatest seostest.
Seose
omadused
Definitsioon
Seost
hulgal
nimetatakse
(a)
refleksiivseks,
kui iga
korral ;
(b)
irrefleksiivseks,
kui iga
korral ;
(c)
sümmeetriliseks,
kui iga
korral, kui ,
siis ;
(d)
antisümmeetriliseks,
kui iga
korral, kui
ja ,
siis ;
(e)
transitiivseks,
kui iga
korral, kui
ja ,
siis .
Märkused
- Sümmeetrilisus ja antisümmeetrilisus ei ole teineteise vastandid.
- Samuti ei ole refleksiivsus ja irrefleksiivsus teineteise vastanditeks.
Ülesanne
Olgu
ja olgu antud hulgal
seosed
ja .
Siis seos
on refleksiivne, sest ta sisaldab kõiki paare kujul
;
nimelt,
ja .
Seos
ei ole refleksiivne, sest ta ei sisalda paari .
Seos
ei ole samas ka irrefleksiivne, sest ta sisaldab paare
ja .
Näide:
Seos
≤ hulgal
on refleksiivne, antisümmetriline ja transitiivne.
- Vaatleme hulga kõikide osahulkade hulka ja sisalduvuse seost hulgal . See seos on refleksiivne, antisümmetriline ja transitiivne.
Pöördseose
mõiste
Definitsioon
Seose
pöördseoseks
nimetatakse seost ,
mis määratakse samaväärsusega
ehk .
Märkused
Igal
seosel on olemas pöördseos.
On
lihtne näha, et .
Näide:
- Kui , siis .
- Olgu . Siis .
Millal
on funktsiooni pöördseos ise funktsioon?
Meenutame,
et seos
on funktsioon, kui
iga korral leidub nii, et
kui ja on sellised, et ja , siis .
Olgu
funktsioon. Siis
on
- injektiivne, kui ja on sellised, et ja , siis .
- sürjektiivne, kui iga korral leidub nii, et .
Funktsiooni
pöördseos on .
Millal
rahuldab tingimusi 1. ja 2.?
Tahame, et iga korral leiduks nii, et ehk . Seega peab olema sürjektiivne funktsioon.
Tahame, et kui ja on sellised, et ja , siis . Ehk, kui ja , siis . Seega peab olema injektiivne.
Kokkuvõttes
oleme saanud, et pöördseose
funktsiooniks olemiseks peab
olema bijektiivne
funktsioon.
Lause
Olgu
funktsioon. Siis
on bijektiivne parajasti siis, kui tema pöördseos
on funktsioon. Veelgi enam, pöördseos
ongi funktsiooni
pöördfunktsioon.
Küsimused
Olgu . Milline element kuulub seosesse ?
Olgu . Milline element kuulub seosesse ?
Olgu lõplik hulk, milles on elementi. Kui palju on erinevaid seoseid hulgal ?
Olgu seos hulgal , kus . Kas on funktsioon hulgast hulka ? Ei
Olgu seos hulgal , kus . Kas on funktsioon hulgast hulka ? Jah
Olgu . Kas on funktsioon? Ei
Olgu ja seos . Siis seos on irrefleksiivne, antisümmeetriline, transitiivne.
Olgu selline seos reaalarvude hulgal , et . Siis seos on refleksiivne, sümmeetriline, transitiivne.
Ekvivalentsusseos. Klassijaotus ja faktorhulk. Järjestusseos
Definitsioon
Seost
hulgal
(olgu
suvaline mittetühi hulk) nimetatakse ekvivalentsusseoseks,
kui ta on
(a)
refleksiivne,
s.t kui
iga
korral;
(b)
sümmeetriline,
s.t kui ,
siis ;
(c)
transitiivne,
s.t kui
ja ,
siis .
Kui
on ekvivalentsusseos ja ,
siis öeldakse, et elemendid
ja
on ekvivalentsed (seose järgi).
Sageli väljendatakse ekvivalentsusseost kirjutades ka .
Näide:
Tasandil
asuvate kolmnurkade sarnasuse seos on samuti ekvivalentsusseos. Olgu
märgitud, et sel juhul kasutatakse just sümboolikat .
Näide:
Olgu
.
- Ühikseos on ekvivalentsusseos.
- Universaalne seos on ekvivalentsusseos hulgal .
Näide:
Olgu
mingi hulkade hulk. Seos
on ekvivalentsusseos.
Näide:
Seose
reaalarvude hulgal ,
kus
parajasti siis, kui ,
on ekvivalentsusseos.
Definitsioon
Öeldakse,
et mittetühjal hulgal
on antud klassijaotus
,
kui
1.
iga
korral ;
2.
iga kaks erinevat hulka on mittelõikuvad, s.t iga
korral tingimusest
järeldub, et ;
3.
hulk
võrdub osahulkade
ühendiga, s.t .
Hulki
,
,
nimetatakse selle klassijaotuse
klassideks.
Üldjuhul
võib
olla ükskõik milline indeksite hulk (lõplik või lõpmatu).
Näide:
Olgu
mingi gümnaasiumi kõikide õpilaste hulk ning ,
ja
vastavalt kõikide 10. klassi, 11. klassi ja 12. klassi õpilaste
hulgad. Süsteem
on klassijaotus hulgal .
Näide:
Hulga
kõik üheelemendilised osahulgad
moodustavad klassijaotuse. See on kõige peenem klassijaotus hulgal
.
Näide:
Ühest
tervest hulgast
koosnev klassijaotus
on kõige jämedam klassijaotus hulgal .
Näide:
Kui
,
siis moodustavad klassijaotuse poollõigud .
Meenutame,
et seost
hulgal
nimetatakse ekvivalentsusseoseks,
kui ta on
(a)
refleksiivne,
s.t kui
iga
korral;
(b)
sümmeetriline,
s.t kui ,
siis ;
(c)
transitiivne,
s.t kui
ja ,
siis .
Definitsioon
Olgu
ekvivalentsusseos hulgal .
Ekvivalentsiklassiks
elemendi
järgi nimetatakse hulga
osahulka ,
mis koosneb hulga
kõigist elementidest, mis on seoses
elemendiga ,
s.t .
Definitsioon
Olgu
ekvivalentsusseos hulgal .
Hulka, mille elementideks on seosele
vastava klassijaotuse kõik klassid , nimetatakse hulga
faktorhulgaks ekvivalentsusseose
järgi
ja tähistatakse .
Seega,
.
Näide:
Olgu
eesti keele tähestik. Ütleme, et sõnad
ja on
seoses ,
kui nad on sama pikad. Millised sõnad kuuluvad hulka ?
Lahendus:
Näide:
Loeme
tasandi
punktid
ja
ekvivalentseteks, kui nad asuvad samal vertikaalsel sirgel. Siis
on kõigi punktide hulk, mis asuvad punktiga
ühel ja samal vertikaalsel sirgel, ehk punkti
läbiv vertikaalne sirge. Faktorhulk
koosneb siin kõigist vertikaalsetest sirgetest.
Teoreem
(klassijaotuste ja ekvivalentsusseoste vaheline vastavus)
Kui
on ekvivalentsusseos hulgal ,
siis faktorhulk
on klassijaotus hulgal .
TÕESTUS
Meenutame,
et .
iga korral. Tõepoolest, seose refleksiivsuse tõttu iga korral , s.t iga korral .
Kui , siis . Teise tingimuse kontrollimiseks näitame, et kui, siis .
Olgu
.
See tähendab, et meil on
ja .
Kuna ,
siis ka
(sümmeetrilisus), seega saab kasutada transitiivsust ning saan, et
.
Nüüd tuleb tõestuse jaoks näidata, mõlemapidist kuuluvust
(tõestus loengu videos)
. Kuna 1. osa põhjal iga korral , siis. Vastupidi, et iga korral, siis . ∎
Teoreem
(klassijaotuste ja ekvivalentsusseoste vaheline vastavus)
Kui
on klassijaotus hulgal ,
siis seos ,
kus
tähendab, et elemendid
ja
kuuluvad ühte ja samasse klassi, on ekvivalentsusseos hulgal .
TÕESTUS
Vaatleme
seost ,
kus .
on refleksiivne. Olgu . Kuna , siis leidub nii, et ehk .
on sümmeetriline. Kui korral ehk , siis ka ehk .
on transitiivne. Kui korral ja , siis leiduvad nii, et ja ning ja . Kuna nüüd , siis järeldub klassijaotuse definitsiooni 2. tingimusest, et . Järelikult , millest tuleneb, et . ∎
Näide:
Suvalises hulgas
antud võrdusseosele vastav klassijaotus koosneb hulkadest .
Seega vastab võrdusele kui kõige kitsamale ekvivalentsusseosele
kõige peenem klassijaotus .
Näide:
Vaatleme hulgas
ühehulgalist klassijaotust .
Talle vastava ekvivalentsusseose R korral .
Seega antud juhul ,
s.t kõige jämedamale klassijaotusele
vastab kõige laiem ekvivalentsusseos ehk universaalne seos .
Meenutame,
et hulki
ja
nimetatakse ekvivalentseteks,
kui leidub bijektsioon .
Tähis on
või .
Varasemast
teame ka, et seos
on ekvivalentsusseos.
Definitsioon
Hulga
võimsuseks nimetatakse tema ekvivalentsiklassi seose
järgi. Olgu
mingi hulkade hulk, siis .
Definitsioon
Seost
hulgal
nimetatakse järjestusseoseks, kui ta on
(a)
refleksiivne,
s.t kui
iga
korral;
(b)
antisümmeetriline,
s.t kui
ja ,
siis ;
(c)
transitiivne,
s.t kui
ja ,
siis .
Kui
on järjestusseos, siis asjaolu
märgitakse
või samaväärselt .
Öeldakse ka, et a eelneb
elemendile
või
järgneb
elemendile .
Definitsioon
Kui
hulgas on antud järjestusseos, siis nimetatakse seda hulka osaliselt
järjestatud
hulgaks.
Definitsioon
Osaliselt
järjestatud hulka nimetatakse lineaarselt
järjestatud hulgaks
ehk ahelaks,
kui iga elementide paari
ja
korral
või ,
s.t kaks suvalist elementi on omavahel võrreldavad.
Näide:
- Võrratuse seos ≤ reaalarvude hulgal on lineaarne järjestus, sest iga kaks arvu on võrreldavad.
- Hulkade sisaldumise seos ⊂ hulga kõigi osahulkade hulgal on järjestusseos, aga ei ole lineaarne, sest kaks hulka ei pruugi olla võrreldavad.
Ülesanne
Olgu
kõigi lõigus
määratud pidevate funktsioonide
hulk. Defineerime seose
iga
korral. Kas tegemist on järjestusseosega? Jah. Kas see järjestus on
lineaarne? Ei ole.
Näide:
Määrame
tähestikus
järjestuse .
Defineerime
sõnade hulgas järjestuse
Taolist
järjestust nimetatakse alfabeetiliseks
ehk leksikograafiliseks,
ta on lineaarne ning teda kasutatakse sõnaraamatutes.
Küsimused:
Millised järgmistest seostest on ekvivalentsusseosed hulgal ? A ja C
<
<
<
<
Millised klassid moodustavad hulga klassijaotuse? B ja C
<
<
<
<
Millised järgmistest seostest on järjestusseosed hulgal ? A ja C
<
<
<
<
Kas jaguvusseos naturaalarvude hulgal on järjestusseos? Jah
Millised elementide paarid on võrreldavad osaliselt järjestatud hulgas ? B ja D
6, 9
8, 16
4, 14
7, 7
LOENG
Järjestusseose
Hasse diagramm, minimaalsed ja maksimaalsed elemendid
Meenutame,
et seost
hulgal
nimetatakse järjestusseoseks,
kui ta on
(a)
refleksiivne,
s.t kui
iga
korral;
(b)
antisümmeetriline,
s.t kui
ja ,
siis ;
(c)
transitiivne,
s.t kui
ja ,
siis .
Näide:
1.
Hulk
on osaliselt järjestatud hulk.
2.
Hulk
on osaliselt järjestatud hulk.
3.
Hulk
on osaliselt järjestatud hulk.
Hasse diagramm
Vaatame
osaliselt järjestatud hulka ,
kus
parajasti siis, kui .
See järjestusseos on esitatav nii:
Lõpliku
osaliselt järjestatud hulga Hasse diagrammi leidmise algoritm:
Esita järjestusseos suunatud graafina
Kuna järjestusseos on refleksiivne, siis igas punktisesineb silmus. Eemalda need silmused .
Järgmisena eemalda kõik servad , mis peavad seal olema transitiivsuse tõttu. Ehk eemalda kõik servad , mille korral leidub nii, et ja .
Säti servad nii, et graafi algtipp oleks allpool lõpptippu.
Eemalda kõik suunad, sest kõik servad on nüüdseks juba suunatud üles.
Vähim
ja suurim element
Definitsioon
Osaliselt
järjestatud hulga
elementi
nimetatakse vähimaks,
kui
iga
korral. Analoogiliselt, elementi a0 ∈
P nimetatakse suurimaks,
kui
iga
korral.
Näide:
Hulgas ei ole vähimat ega suurimat elementi.
Hulgas on vähim element ja suurim .
Lause
Osaliselt
järjestatud hulgas ei ole üle ühe vähima ega üle ühe suurima
elemendi.
TÕESTUS
Olgu
ja
vähimad elemendid. Siis ,
sest
on vähim element. Samuti ,
sest
on ka vähim element. Kuna osalise järjestuse seos on
antisümmeetriline, siis .
Suurima elemendi tõestus on analoogiline. ∎
Minimaalne
ja maksimaalne element
Definitsioon
Osaliselt
järjestatud hulga
elementi
nimetatakse minimaalseks,
kui sellest, et
ja
korral järeldub, et .
Analoogiliselt, elementi
nimetatakse maksimaalseks,
kui sellest, et
ja
korral järeldub, et .
Märkus:
Vähima ja minimaalse elemendi põhiline erinevus seisneb selles, et
vähima elemendi korral nõutakse, et kõik teised vaadeldava hulga
elemendid on temaga võrreldavad, kuid minimaalse elemendi puhul seda
ei nõuta.
Näide:
Reaalarvude hulgas, kus peetakse silmas loomulikku järjestust, ei ole minimaalseid ega maksimaalseid elemente.
Osaliselt järjestatud hulgas on vähim element (seega ka minimaalne) , maksimaalsed elemendid on ja , kuid suurimat elementi ei ole.
Minimaalne
ja maksimaalne element
Märkus:
Hasse diagrammil on alumised elemendid minimaalsed ja ülemised
maksimaalsed.
Näide:
Millised
elemendid osaliselt järjestatud hulgas on
minimaalsed ja maksimaalsed? Kas on olemas vähim ja suurim element?
Vastus:
Minimaalsed on
ja ,
maksimaalsed on ,
ja
ning vähimat ega suurimat elementi ei ole.
Vähima
ja minimaalse elemendi vaheline seos
Lause
Osaliselt
järjestatud hulga vähim element on selle hulga ainus minimaalne
element ja suurim element on selle hulga ainus maksimaalne element.
TÕESTUS
Olgu
vähim element, st
iga
korral. Kui mingi
korral kehtiks veel ,
siis järjestuse antisümmeetrilisuse tõttu ,
mis tähendab, et
on minimaalne element.
Viimaks
veendume, et see element on ainus. Kui leiduks veel mingi minimaalne
element ,
siis ,
sest
on vähim element. Tingimuse
korral ei oleks
minimaalne element, seepärast . ∎
Meenutame,
et osaliselt järjestatud hulka nimetatakse lineaarselt
järjestatud hulgaks,
kui iga elementide paari
ja
korral
või .
Lause
Lineaarselt
järjestatud hulgas on minimaalne element vähim ja maksimaalne
element suurim.
TÕESTUS
Olgu
lineaarselt järjestatud hulgas
element
minimaalne, st kui
iga
korral, siis .
Näitame, et
iga
korral. Oletame vastuväiteliselt, et leidub
nii, et ei kehti .
Lineaarse järjestuse tõttu
või ,
seega saab kehtida ainult .
Seejuures ,
sest
korral oleks .
Kuid
ja
on vastuolus elemendi
minimaalsusega. ∎
Järeldus
Lineaarselt
järjestatud hulgas vähima ja minimaalse elemendi ning suurima ja
maksimaalse elemendi mõisted ühtivad.
Küsimused
Vähim ja suurim element hulgas ({1, 2, . . . , 2017 }, |)? Vähim element 1, aga suurimat ei ole
Märkida kõik tõesed väited. A,B,C
A.
minimaalne element on a
B.
vähim element on a
C.
maksimaalsed elemendid on b, c, d
D.
suurimad elemendid on b, c, d
3.
Märkida kõik tõesed väited. A,C
minimaalsed elemendid on a, b
vähimad elemendid on a, b
maksimaalsed elemendid on d, e
suurimad elemendid on d, e
Kõik kommentaarid