Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


DÜNAAMIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on inimesele massiga 70 kg mõjuv raskusjõud Maa pinnal ?
  • Kui suurt jõudu on vaja vedru venitamiseks 4 cm võrra ?
  • Milles on ABS pidurite eelis ?
  • Kui suur on sel juhul ketta pöörlemissagedus ?
  • Kust selline jõud tekib ?
  • Kui teda tõmmata horisontaalsihilise jõuga 50 N ?
  • Millise kiirendusega hakkavad koormused liikuma ?
  • Kui suur peaks olema tee profiili kalle, et tramm ei avaldaks rööbastele külgsurvet ?
  • Kui suur on Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud ?
  • Milline on keha kiirendus ?
  • Kui suur on teise keha mass ?
  • Kestab 0,001 s. Kui suur on naelale mõjuv keskmine jõud ?
  • Kui klots lastakse liikuma paigalseisust ?
  • Kui suurt jõudu tuleb rakendada vedru otsas olevale kehale, et nihutada teda 5 cm võrra ?
  • Palju pikeneb vedru siis, kui selle otsa riputada 1,2 kilogrammise massiga koormis ?
  • Kui suur on selle keha mass ?
  • Millise kiirendusega hakkavad koormised liikuma ?
  • Kui suur on kehale massiga 60 kg mõjuv raskusjõud Maa pinnal ?
  • Kui kaua kestab sellises katses kaaluta olek ?
  • Kui suur on 1 m pikkuse niidi otsas rippuva matemaatilise pendli võnkeperiood ?
  • Kui niidi pikkust vähendada kolmandiku võrra ?
  • Kui üks kehadest asendada 5 korda suurema massiga kehaga ?
 
Säutsu twitteris
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele)
2. DÜNAAMIKA
2.1 Newtoni seadused.
Newtoni seadused on klassikalise  mehaanika  põhialuseks. Neist lähtuvalt saab
kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise.
Newtoni I seadus
Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad
jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha
liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist.  Rangelt  võttes on inertsiaalsüsteemiks
mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka
maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga
inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti
inertsiaalsüsteem. 
Newtoni II seadus
Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina
r
r
=
a
 ,
kus on vaadeldava keha mass.
Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse
kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul
r
r
=
a
 ,
k
r
kus kehale mõjuv kogujõud   on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude
k
vektorsummaga
r
r
r
r
+ L +  .
k
1
2
n
1
Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise
mehaanika põhiseaduseks, sest see võimaldab kehale mõjuvate jõudude kaudu
leida tema liikumise. Keha trajektoori leidmiseks peame lisaks kehale mõjuvatele
jõududele teadma veel algtingimusi – keha  asukohta  ja kiirust mingil ajahetkel.
Newtoni III seadus
Newtoni III seadus kahe keha jaoks
r
r
= − ,
12
21
r
r
kus   on esimese keha poolt teisele kehale mõjuv jõud ja   vastavalt teise
12
21
keha poolt esimesele kehale mõjuv jõud. Mitme keha korral kehtib analoogiline
seos mistahes kahe keha jaoks.
Newtoni III seadust nimetatakse ka mõju ja vastasmõju seaduseks.
Näidisülesanne 1. Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m/s2
andmiseks .
Lahendus.
Antud:
Teeme illustreeriva joonise.
m = 400 g = 0,4 kg
a = 1,2 m/s2
F = ?
Lähtume Newtoni II seadusest
m a  ,
mis võimaldab keha massi ja kiirenduse kaudu arvutada kehale mõjuva jõu.
Asendades massi ja kiirenduse väärtused, saame
= ( ,
0 4 ⋅ ,
1 2 ) = ,
0 48
 .
Vastus: kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 
2
 andmiseks on vaja jõudu 0,48 N.
NB! Siin ülesandes oli tegemist Newtoni II seaduse lihtsaima rakendusega. Keha kiirendus
on alati kehale mõjuva jõu  suunaline . Viimane järeldub Newtoni teise seaduse vektorkujust

r
r
m a . Kuna sama seos kehtib ka jõu ja kiirenduse väärtuste jaoks: F = ma, siis me
ülesande lahendamisel lähtusime Newtoni II seaduse skalaarkujust.
2
Näidisülesanne 2. Kehale massiga 5 kg mõjub jõud 30 N. Leida keha kiirendus.
Lahendus.
Teeme selgitava joonise
Antud:
m = 5 kg
F = 30 N
Lahenduses lähtume
Newtoni II seadusest
a = ?
m a  ,
millest kiirendus avaldub järgmiselt
F
=
 .
m
Asendades andmed, saame
30
= (
) m/s2 = 6 m/s2.
5
Vastus: keha kiirendus on 6 m/s2 (suunatud kehale mõjuva jõu suunas).
Näidisülesanne 3. Kehale massiga 500 g, mis liigub kiirusega 3 m/s, hakkab mõjuma
konstantne  liikumissihiline jõud 2 N. Leida keha kiirus ja tema poolt läbitud  teepikkus  5
sekundi pärast peale jõu mõjumise algust.
Lahendus.
Teema selgitava joonise.
Antud:
m = 500 g = 0,5 kg
v0  = 3 m/s
F = 2 N
t = 5 s
v = ?
s = ?
Kuna kehale mõjub liikumissihiline jõud, siis jätkab  keha liikumist samas suunas. Hetke, mil
kehale   hakkab   mõjuma   jõud,   võtame   alghetkeks   ja   sellest   hetkest   hakkame   lugema   aega.
Konstantse jõu mõjul hakkab keha liikuma ühtlaselt kiirenevalt, mistõttu keha liikumise (kiiruse ja
läbitud teepikkuse) arvutamiseks kasutame ühtlaselt muutuva liikumise valemeid
2
a t
a t
v t +
 .
0
0
2
Arvutusteks vajamineva kiirenduse aga leiame Newtoni II seadusest
3
F
m a

=
 .
m
Asendades siit kiirenduse, saame
F t
F t 2
+
v t +
0
 ,
m
0
m
mis peale andmete asendamist ja lihtsaid  arvutusi  annab
2 ⋅ 5
2 ⋅ 52
= (3 +
)  m/s = 23 m/s,
= (3 ⋅ 5 +
) m = 65 m .
5
0
2 ⋅ 5
0
Vastus: 5 sekundit peale jõu mõjumise algust on keha kiirus 23 m/s ja keha on läbinud 65 m.
Antud ülesanne on näiteks selle kohta, et  kiirendusega  liikumisel mõjub kehale mingi jõud ja see
jõud  annabki  kehale kiirenduse.
2.2  Kehadele  mõjuvaid jõudusid
Mehaanikas  on peamisteks jõududeks raskusjõud, elastsusjõud ja hõõrdejõud.
Raskusjõud
m g  ,
kus g on  raskuskiirendus  ja on vaadeldava keha
mass. Maa pinnal on raskusjõud tingitud peamiselt Maa
ja keha vahelisest gravitatsioonijõust.
Elastsusjõud
= − k x  ,
kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus
ja märk näitab seda, et elastsusjõud on
alati deformatsiooniga vastassuunaline (suunatud tasakaaluasendi x = 0 poole).
Hõõrdejõud
Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub kehale liikumissuunale  vastupidine
hõõrdejõud
4
= µ F
h
 ,
kus µ on hõõrdetegur (liughõõrdetegur), mille väärtus sõltub kokkupuutuvatest
pindadest ja  FN  on libiseva keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent
(jõu normaalkomponent). Tavaliselt me eeldame, et kokkupuutuvad pinnad on
piisavalt siledad ja kokkupuutepind on tasapinnaline.
Lisaks liughõõrdele räägitakse ka seisuhõõrdejõust. Juhul kui keha on teise keha
pinnal paigal ja me püüame teda välise jõu toimel liikuma panna, siis väikese jõu
korral keha tavaliselt liikuma ei hakka, seda takistab pindade vaheline
hõõrdejõud, nn seisuhõõrdejõud. Maksimaalset seisuhõõrdejõudu
iseloomustatakse analoogilise valemiga  = µ F
µ
m
s
, kus suurust 
 nimetatakse
seisuhõõrdeteguriks.  Samade  pindade korral on seisuhõõrdetegur alati suurem
liughõõrdetegurist.
Kesktõmbejõud
Ringjoonelisel  liikumisel mõjub ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud
2
m
 ,
r
kus v  joonkiirus  ja r ringi raadius. Kiirendust  a
v2
 nimetatakse
kesktõmbekiirenduseks.
Kesktõmbejõud ei kujuta endast eraldi jõuliiki, vaid annab jõu, mida tuleb
rakendada  ringjoont   (või ringjoone kaart) mööda liikuvale kehale, et see saaks
püsida ringjoonelisel trajektooril. Auto liikumisel teekurvis tekitab selle rehvide
ja tee vaheline seisuhõõrdejõud.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
DÜNAAMIKA #1 DÜNAAMIKA #2 DÜNAAMIKA #3 DÜNAAMIKA #4 DÜNAAMIKA #5 DÜNAAMIKA #6 DÜNAAMIKA #7 DÜNAAMIKA #8 DÜNAAMIKA #9 DÜNAAMIKA #10 DÜNAAMIKA #11 DÜNAAMIKA #12 DÜNAAMIKA #13 DÜNAAMIKA #14 DÜNAAMIKA #15 DÜNAAMIKA #16 DÜNAAMIKA #17 DÜNAAMIKA #18 DÜNAAMIKA #19 DÜNAAMIKA #20 DÜNAAMIKA #21 DÜNAAMIKA #22 DÜNAAMIKA #23 DÜNAAMIKA #24 DÜNAAMIKA #25 DÜNAAMIKA #26 DÜNAAMIKA #27 DÜNAAMIKA #28 DÜNAAMIKA #29 DÜNAAMIKA #30 DÜNAAMIKA #31 DÜNAAMIKA #32 DÜNAAMIKA #33 DÜNAAMIKA #34 DÜNAAMIKA #35 DÜNAAMIKA #36 DÜNAAMIKA #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim951 Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
26
pdf
KINEMAATIKA
105
doc
Füüsika konspekt
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
6
docx
Dünaamika kokkuvõte
477
pdf
Maailmataju
29
doc
Põhivara füüsikas





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun