Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides (0)

Eestlaste suhtlemisstiilid ja nende väljendumine suhtlemissituatsioonides
Tavaliselt hakkab meie päev „tere hommikuga” ning lõppeb „head ööga”. Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades . Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad?
Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada
lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks.
Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav .1
Alistuv stiil
Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: „Ma pole mingi asjatundja ...”, „Ma pole selles kindel” jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil.
Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili:
•vaidlusalune küsimus pole eriti oluline;
•teise inimese seisukohti ei ole võimalik muuta ja pole võimalik asju arutada;
•kui tekkivast arutelust saadav kasu ei kaalu üles kaasnevaid probleeme3
Agressiivne stiil
Agressiivse suhtlemisstiiliga inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid sageli teiste kulul. Tal pole mingeid probleeme oma vajaduste edastamisega, tehes seda sarkasmi või naljatlevate nähvamiste kaudu. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule tekitades teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli kasutab vanduvaid sõnu ja absuluute näiteks: „alati” „mitte kunagi”. Kõne on varieeruv . Kehahoiakut iseloomustab võitluspoos: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud , žestid jäigad, järsud ja võivad olla isegi hirmutavad.
Olukorrad, kus üldiselt kasutatakse agressiivset stiili:
• hädaolukorras, kus on vaja kiirust ja koordineeritust;
• kui kompromissile jõudmiseks ei ole aega;
• kui sul on informatsioon ja teadmised, mis raudselt toetavad sinu positsiooni, kui
selgitamiseks pole aega.2
Kehtestav stiil
Kehtestav käitumine annab võimaluse kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teist ahistamata ja teise inimese üle domineerimata. Kehtestavat stiili kasutav inimene on võimeline otse välja ütlema, mida tunneb, mida mõtleb, suudab otsekohe ei öelda. Üldiselt on ta valmis kompromissideks, kuid mitte oma õiguste kulul. Kõnes kasutab komplimente ja tunneb sinu arvamuse vastu huvi. Kehahoiak on tasakaalus ja sirge. Kehtestava suhtlusstiili kasutamine oleks õige pea et igas olukorras.
Situatsioonid igapäeva elust
Püüame leida erinevaid olukordi , kus eestlane käitub sarnaselt.
700-aastane orjapõli ja lähiminevikust nõukogude liidu valitsemise stiil on mõjutanud
eestlaste suhtumist valitsusaparaati. Enamus olukordades loobudakse dialoogist
riigipeadega. Kui teema ei puuduta sind siis ei ole põhjust ka tähelepanu pöörata. Ja kui ollakse seotud olukorraga, siis leitakse, et valitsuse seisukohti ei ole võimalik muuta ja milleks sellega ennast vaevata. Kes vähegi riigiametnikuga suhelnud on, teab, et esmalt tuleks kasutada alistuvat suhtlusstiili. Las ta räägib ära, ma olen nõus, siis mul ei tule hiljem probleeme.
Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat. Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See, mida õpetaja õpetab, on õige ja vajalik; kui sa oled teisel avamusel, siis oled sa valel teel ja väärid kasinat hinnet. Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda , kuna õpetaja nõuab seda.
Teisalt ajalooline taust, mis mõjutab inimese suhtumist olukorda ja selle läbi ka suhtlusstiili valikut. Eestlastel on ajalooline pool enamjaolt keelav ja allutav . Mis on kindlasti jätnud rahvusele oma jälje. Eestlane hindab üldjuhul privaatsust, omaette olemise võimalust. Oluline on inimeste vahelise mõõduka distantsi hoidmine. Viisakaks peetakse teisele inimesele mitte liiga lähedale tungimist. See tähendab vaoshoitust, mis teisest kultuurist tulnule võib tunduda hoolimatuse, tuimuse ja külmusena teiste inimeste suhtes. Enamat kui käepigistus avalikus suhtluses üldjuhul ei aktsepteerita
Omamoodi privaatsusetaotluseks võib vist ka pidada eestlaste kommet oma mured enesele hoida. Loeb arusaam, et ennekõike tuleb ikka ise hakkama saada. Isegi kui asjad viltu lähevad, tuleb ikka hea nägu teha ja asjadest üle olla. See aitab varjata ka sisemist ebakindlust. Eestlase enesehoiu instinkt on kindlasti põhjuseks, miks just meie oleme alkohooli tarbimiselt Euroopas esirinnas.
Vestluses kasutatakse piiratud häälevaljust privaatsuse rõhutamiseks. Kui valjuhäälne jutt
ka kaugemate kõrvalviibijateni ulatub, tekitab see võõristust.
See kõik viitab sellele, et eestlane eelistab alistuvat suhtlusstiili kui on võimalik, see järel
kehtestavat ja viimase võimalusena agressiivset
Kokkuvõtteks võib öelda, et eeslased teadvustavad ennast grupina, kellel on oma mälu, ajalugu, tavad ja traditsioonid. See mõjutab ka nende käitumist ja suhtlusstiile. Keeruline on väita, et eestlane ei kasuta teatud suhtlusstiile või et ta kasutab ainult teatud suhtlusviise.
Enam jaolt üritab eestlane läbi ajada alistuva suhtlusstiiliga, kui võimalik ja teadmised võimaldavad, kasutab ta ka kehtestavat. Paljuski tarvitatakse aga kergema vastupanuteed ja kasutusele tuleb agressiivne stiil.

McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1995) Suhtlemisoskused . OÜ Väike Vanker

veenmi s kuns t .pbw or ks .com/ f /Kehtestav +suhtlemine ,IT .ppt