Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Refeksiooni tagasisidemaatriks (0)

1 Hindamata
Punktid
Refleksiooni tagasisidemaatriks (koostatud õppejõududega)
Tagasiside kokkuvõtvale refleksioonile: Karin Lausmaa
Tagasiside andja: Tiina Liiv
Kriteerium
1 – puudub/ on pigem vähesel määral olemas
2 – mõningal määral olemas
3 – olulised elemendid olemas
Selgitus:
Refleksiooni fookus ja selle tähenduslikkus (fookus on määratletud ja põhjendatud; välja on toodud, mille poolest see tähenduslik/ oluline on; esitatud on aspektid praktika erinevatest kogemustest ( vaatlus , harjutamine, arutelu)
3
Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse mida ta jälgis ja mille rakendamist ka ise harrastas. Jah , sõnaliselt ei olnud ta välja toonud konkreetse lausena, mis oli tema huviobjekt sellel praktikaperioodil aga teksti lugedes võis aru saada, et õpilastega kontakti leidmine ja kontakti hoidmine oli see, mida ta jälgis ja millega tegeles oma harjutuspäeval. See oli ka teema, millel oli fookus mentorarutelus.
Seosed teadmiste ja kogemuste vahel (kooskõla/vastuolud õppeaines õpitud teoreetiliste teadmiste (sh viited), mentorõpetaja (ja/või kaasüliõpilaste) tegevuse vaatluse ja enda läbiviidud tegevustest saadud kogemuste vahel)
3
Viited on Karini töös kenasti olemas koos omapoolsete täiendustega. Ka mentorõpetajaga arutelust leitud ühised arusaamised on kirjas ja kirjutises ilustreeritud teoreetiliste teadmiste ja viidetega. Karini poolt kasutatud kirjanduse loetelu on muljetavaldav.
Oma arvamuse põhjendamine (seisukohad /mõtted on esitatud koos selgete põhjendustega; mõtete illustreerimiseks/ tõestamiseks on lisatud asjakohaseid näiteid)
3
Karin kirjutas kenasti sellest, kuidas ta kasutas klassi haaramiseks juhtimisteemanti dimensioone ja kuidas nende kasutamine tunnis sujus. Kindlasti oluline oli ka mentorõpetaja tagasiside tema tegevuste kohta tunnis.
Õpikoha väljatoomine (praktikaperioodist õpitu selge esiletoomine , põhjendamine ning selgitamine, miks see on oluline ja kuidas seda teadmist edaspidi rakendada)
3
Kirjutises oli selgesti välja toodud mida Karin tahab enda juures veel arendada ja kuidas praktikaperiood teda arenemisel toetas. Tema soov toime tulla just erinevates probleemsetes situatsioonides on mõistetav ja eripedagoogi töös igapäevaoskuste hulka kuuluv oskus. Hea oli lugeda tema olukorra lahendust praktikal – kus noormees keeldus tahvli juures ülesannet lahendamast.
Refleksioonimudeli kasutamise kajastamine (kasutatud mudel on nimetatud, kirjeldatud oma kogemust, välja toodud mudeli tugevused ja kitsaskohad)
2
Karin on kenasti välja toonud millist refleksioonimudelit ta kasutas ja põhjendanud ka miks. Kippusin mõttes tema ja enda valikut võrdlema. Tugevused ja kitsaskohad antud refleksioonimudelil ei olnud küll pikalt välja kirjutatud – aga ehk jäi see selle taha, et ei soovinud refleksiooni liiga pikaks venitada.
Refeksiooni tagasisidemaatriks #1 Refeksiooni tagasisidemaatriks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiina Liiv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas

Alternatiivpedagoogika
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun