Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles.
välistas näomiimika, võisid näitlejad mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Näitemänge oli kahte liiki komöödiaid ja tragöödiaid. Tuntuim komöödiakirjanik oli Aristophanes (,,Linnud"), tähtsamad tragöödiakirjanikud aga Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Kreeka kultuur oli erinevalt Idamaade omast üldiselt reeglitevaba ja humanistlik. FILOSOOFIA ALGUS Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi.
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase
Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem
omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas osalesid ka need, kes voorusest suurt kõige tõelise, hea ja voorusliku midagi ei teadnud. olemust. Lihtsad ateenlased umbusaldasid Hüve idee mõistmine teeb võimalikuks Sokratest, sest tema õpilased püüdsid tõeliselt voorusliku käitumise ja on seega Ateena demokraatiat relva jõul kukutada. filosoofia ülim eesmärk. Vankumatu ja vaba hoiak tundus Kujundas tervikliku õpetuse riigist. kohtunikele väljakutsuv ja nad mõistsid Riik pidi põhinema hüvel, filosoofi surma. olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles Antiikaja mitm.külg. õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust, maailma üldist korraldust
Sümboliks lüüra ja loorber.Oli üks kreeklaste armastatumaid jumalaid. 4. Kes olid ja millepoolest paistsid silma/olid olulised järgmised isikud: DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Kõik kommentaarid