"Piirid meis ja meie ümber" (16)

Piirid meis ja meie ümber
Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma . Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ?
Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus . Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on mul endalgi lähiaegadest vastavaid kogemusi ja fakt see on. Aga seadused kehtivad näiteks Euroopas siiski küllaltki edukalt. Kuidas ?
Kallis, kuid vägagi tõhus lahendus on palku tõsta. Just parasjagu nii palju, et seadusesilmal poleks mõtet enam riskida ja jännata taoliste tempudega. Kindlasti pole ma mingi geenius . Sellise järelduse peale on juba ammu enne mind tulnud mitmed mõtlejad inimesed. Aga paraku pole igale riigile taoline ulatuslik riigirahakoti kergendamine võimalik ja säilib riike, kus altkäemaks jääb siiski võimalikuks.
Neil riikidel on oma õlekõrs, millele nad loodavad. Tahetakse loota inimese eneseväärikusele ja aatelisusele. Samas nagu ma ka enne juba nimetasin seda õlekõrreks, siis paraku ta seda ka on – üldsegi mitte usaldusväärne ja kergesti purunev. Kapitalistlik inimene on materialist .
Aatelisuse all eelmises lõigus mõtlesin ma kodaniku soovi olla oma riigile ja rahvale kasulik, justkui elu mõtte leidnud Faust . Ma ei taha sugugi väita, et seda omamoodi riigireetmist ei loeta enam mingisuguseks piirist üleastumiseks. Olenevalt riigist, on see siiamaani vägagi tõhus efekt. See on sõltuvuses masinavärgi poolt tehtavast riiklikust propagandast. Näiteks Venemaal on isamaalisus jube populaarne sõna. Selles riigis on säilinud ainult üks suurem mõjutamisvahend – ikka ja jälle see sama räpane raha. On ka riike, kus propaganda töötab ilma utsitamata, näiteks kuningriigi kunagise hiilguse arvelt. Nii et venelaste puhul toimub see siis lausa topelt .
Seaduse kui meid ümbritseva piiri tähtsus on vaatamata võimalikule korruptsioonile kokkuvõtvalt öeldes siiski hiiglaslik , meenutades mulle tihedat kalavõrku, kust osavaimad ja rikkaimad võivad ka läbi lipsata. Siit lausa naeruväärselt pikast politseinike arutelust tuleb välja aga oluline fakt, et individuaalsete piiride laius oleneb riigist, kus inimene viibib.
Huvitav võre inimese tegutsemisvabadusele on kodaniku soov mitte eristuda ühiskonnast. Teistest eristumine on määratud peamiselt kodanikkonna poolt eetikanormidega ehk väga lihtsalt öeldes : mis on normaalne ja mis ebanormaalne . Huvitav on ta kahel põhjusel. Esiteks, ta on piir meie sees, mis on tugevalt seotud meid ümbritsevaga. Teiseks, viimase aja tendents näitab, et kasvab inimeste arv, kes tahavadki just olla nii-öelda massist võimalikult erinevad.
Kõik inimese sisesed piirid ongi tegelikult seotud just selle viimase, minu poolt endale nimeks saanud huvitava võrega. Üks väga tore ja imetlust vääriv nii-ütelda piirivalvur inimeste sees on soov säilitada eneseväärikus ja järgida oma tõekspidamisi ja veendumusi. See on joon, mis on meile just tõkkeks eriti meie vabal ajal ja igapäevaelus. Samuti on see just rikkamate inimeste, keda ühiskonna arvates on alati liiga palju, mõõdupuuks. Kindlasti kasvab selle aia kõrgus koos isiku vanusega, sest paratamatult tekib inimesel aja jooksul juurde nii kindlaid põhimõtteid kui ka eneseväärikust.
Tõekspidamised ja veendumused on väga suuresti mõjutatud meid ümbritseva ühiskonna poolt. Näiteks juhul, kui keegi on kasvanud kristlikus perekonnas, siis väga suure tõenäosusega jäävad teda tema eluteel saatma ka Piibli kümme käsku ja sellest tulenevad põhimõtted. Kui inimene on üles kasvanud rikkas riigis,ilusas linnas ja täiuslikus peres, on tal kahtlemata piirideks eetilisemad ja ühiskonna silmis õigemad tõekspidamised kui inimesel, kes on oma lapsepõlve iseseisvalt näiteks kuskil Moskva äärelinnas elanud.
Need siis ongi iga inimese peamised nii-öelda lõigud, mis kokku moodustavad ühe ringi ja terviku. Nende tekkimise ja muutumiste kohta ütleks kokkuvõtteks, et nii inimese sees olevad kui ka teda ümbritsevad piirid on suuresti mõjutatud teda ümbritsevast ühiskonnast nii antud ajahetkel kui ka lapsepõlves. Eluajal, nagu riikidelegi tavaks, need vahel laienevad , teinekord jälle kahanevad , olenevalt isiku personaalsest eluteest.