Keskkonnamõju hindamise ajatelg (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Keskkonnamõjude hindamine - spikker

kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud

Keskkonnamõjude hindamine

8

doc

Küsimused-vastused eksamiks

mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a

Keskkonnamõjude hindamine

40

pdf

Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum- haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2. KHM on kohustuslik nimekirjes olevatele projektidele (positiivne nimekiri) Lävikriteeriumid: • Objekti suurus ; • Asukoht (tundlik ala, kaitsealune maa, puhkeala jm.) • Emissioonid- väljundid (jäätmed, õhk, vesi, pinnas) • Kulutõhusus, maksumus; • Keskkonnamõju (pöördumatu) •Rahvusvahelised kokkulepped • Rahvuslikud standardid • Väärtuslik põllumaa, asukoht vähendamine, infrastruktuur • Maksumus-väikese projekti-väikese maksumusega mõju võib olla suur • Leevendavate meetmete rakendus võimalused • Suure maksumusega projekti mõjud võivad olla väikesed, Projektid, mis ületavad finantslävekriteeriumid, võivad olla ilma olulise keskkonnamõjuta

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

4

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

48

doc

Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

Näiteks: nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; malmi või terase esmane sulatamine; ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine jne.(neid on väga palju,vaadake KESKK.MÕJU HINDAMISE JA KESKK. JUHTIMISSÜSTEEMI seadus). Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste puhul tuleb rakendada õigusaktidest tulenevaid ettevaatusmeetmeid, nagu tegevuse asukoha valikut, keskk.mõju hindamist, parima võimaliku tehnoloogia rakendamist, avalikkusele info edastamist jne. Potentsiaalselt keskk.ohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, neid on 3. 1) Tegevust loetakse potentsiaalsetl keskk. ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust ja

Keskkonnapoliitika

31

doc

Keskkonnaõigus

1 materiaalseid/mittemateriaalseid huve ja otsest julgeolekut) VS ökotsentriline (kk iseväärtus) maailmavaade (heaoluühiskond: kk kaitstakse ikkagi selleks, et inimesel oleks hea). Heaoluühiskondade suund materiaalsetelt väärtustelt mittemateriaalsetele väärtustele toob kaasa kk iseväärtuse suurema hindamise ning tugevdab sellega kkõiguse eetilist alust. Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne e kasutamisväärtus (otsesed materiaalsed kasud loodusest sellesse sekkudes või seda tarbides) b) eksisteerimis e kaudne väärtus (kk esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises, ilma et sellesse sekkutaks või seda kasutataks) c) ise e sisemine väärtus (kk on väärtus iseenesest, olenemata selle materiaalsest

Õigus

46

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne

Keskkonnakorraldus

71

docx

Ökoloogia konspekt

nimetuse all (lokaalpopulatsioon, mikropopulatsioon). Näiteks sobiks saima hüljes, kellel puudub võimalus oma populatsiooni uuendada, toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on populatsiooni arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas näiteks 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Arvukuse hindamise aluseks on suurulukite korral nende loendamine, mille jaoks on välja töötatud vastavad metoodikad ja mis loomulikult on õiged vaid teatud vea piirides.( Huntide, karude arvukus populatsioonis, ilveste arvukus Alutaguse metsades.) Populatsiooni võib iseloomustada ka populatsiooni tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku/ruumala kohta. Minimaalne arvukus on väikseim isendite hulk, mille korral populatsioon saab püsida (Amuuri tiigrid)

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)