Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnamõju hindamise ajatelg (0)

1 Hindamata
Punktid
KMH ajatelg
  • Tegevusloa taotlus . Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse.
  • Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine. Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama ) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul.
  • Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust.
  • KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi. Ekspert on füüsiline isik, kellel on KMH litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu.
  • KMH programmi avalik väljapanek. Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku(kestusega vähemalt 14 päeva). Peale seda korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. Otsustaja teatab arendaja kulul programmi avalikust väljapanekust ning arutelust avalikkust. Arutelul esitatakse avalikkuse poolt küsimusi, ettepanekuid, vastuväiteid.
  • KMH programmi avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine . Kõik küsimused, ettepanekud ja vastuväited edastatakse arendajale. Ekspert teeb nende alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, vastab küsimustele, selgitab ja põhjendab.
  • KMH programmi heakskiitmine ja heakskiitmata jätmine. Arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi, koos ettepanekute ja pretensioonidega KMH järelvalvajale heakskiitmiseks. Järelvalvaja teeb otsuse KMH programmi heakskiitmisest või heakskiitmata jätmisest 30 päeva jooksul. KMH järelvalvaja teatab KMH programmi heakskiitmisest menetlusosalistele ning arendaja kulul ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  • KMH aruande koostamine. Ekspert koostab, lähtudes heakskiidetud KMH hindamise programmist, KMH aruande.
  • KMH aruande avalik väljapanek ning avalik arutelu. Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku(kestusega vähemalt 14 päeva) ning arendaja korraldab aruande tutvustamiseks avaliku arutelu. Otsustaja teatab arendaja kulul aruandei avalikust väljapanekust ning arutelust avalikkust . Arutelul esitatakse avalikkuse poolt ettepanekuid, vastuväiteid, küsimusi.
  • KMH aruande avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine. Ekspert ja arendaja teevad avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal arutelu kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, vastavad küsimustele ning vajadusel põhjendavad ja selgitavad.
  • KMH aruande heakskiitmine ja heakskiitmata jätmine. Arendaja esitab KMH aruande peale avalikku arutelu koos avaliku arutelu programmiga järelvalvajale heakskiitmiseks. Järelvalvaja teeb otsuse KMH arutelu heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta vähemalt 30 päeva jooksul. Järelvalvaja teatab KMH programmi heakskiitmisest menetlusosalistele ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  • Tegevusloa andmine. Otsustaja peab KMH andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ning aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Tegevusluba ei anta , kui arendaja ei täida määratud keskkonnanõudeid.
  • Järelhindamine.KMH järelvalvaja teostab keskkonnaseire tulemuste alusel KMH järelhindamist. Kui sellekäigus selgub , et keskkonnaseire tulemused ei vasta õigusaktides või tegevusloas sätestatud nõetele, muudab otsustaja KMH järelvalve ettepaneku alusel tegevusloa tingimusi
  • Keskkonnamõju hindamise ajatelg #1 Keskkonnamõju hindamise ajatelg #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor missL Õppematerjali autor
    keskkonnamõju hindamise ajatelg. Kõik tegevused perioodilises järjekorras.

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnamõjude hindamine - spikker
    3
    doc

    Keskkonnamõjude hindamine - spikker

    kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud

    Keskkonnamõjude hindamine
    Küsimused-vastused eksamiks
    8
    doc

    Küsimused-vastused eksamiks

    mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a

    Keskkonnamõjude hindamine
    Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud
    40
    pdf

    Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

    Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum- haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2. KHM on kohustuslik nimekirjes olevatele projektidele (positiivne nimekiri) Lävikriteeriumid: • Objekti suurus ; • Asukoht (tundlik ala, kaitsealune maa, puhkeala jm.) • Emissioonid- väljundid (jäätmed, õhk, vesi, pinnas) • Kulutõhusus, maksumus; • Keskkonnamõju (pöördumatu) •Rahvusvahelised kokkulepped • Rahvuslikud standardid • Väärtuslik põllumaa, asukoht vähendamine, infrastruktuur • Maksumus-väikese projekti-väikese maksumusega mõju võib olla suur • Leevendavate meetmete rakendus võimalused • Suure maksumusega projekti mõjud võivad olla väikesed, Projektid, mis ületavad finantslävekriteeriumid, võivad olla ilma olulise keskkonnamõjuta

    Keskkonnamõjude hindamine ja audit
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine
    4
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted
    48
    doc

    Keskkonnaõiguse konspekt ja mõisted

    Näiteks: nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; malmi või terase esmane sulatamine; ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine jne.(neid on väga palju,vaadake KESKK.MÕJU HINDAMISE JA KESKK. JUHTIMISSÜSTEEMI seadus). Potentsiaalselt keskkonnaohtlike tegevuste puhul tuleb rakendada õigusaktidest tulenevaid ettevaatusmeetmeid, nagu tegevuse asukoha valikut, keskk.mõju hindamist, parima võimaliku tehnoloogia rakendamist, avalikkusele info edastamist jne. Potentsiaalselt keskk.ohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, neid on 3. 1) Tegevust loetakse potentsiaalsetl keskk. ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust ja

    Keskkonnapoliitika
    Keskkonnaõigus
    31
    doc

    Keskkonnaõigus

    1 materiaalseid/mittemateriaalseid huve ja otsest julgeolekut) VS ökotsentriline (kk iseväärtus) maailmavaade (heaoluühiskond: kk kaitstakse ikkagi selleks, et inimesel oleks hea). Heaoluühiskondade suund materiaalsetelt väärtustelt mittemateriaalsetele väärtustele toob kaasa kk iseväärtuse suurema hindamise ning tugevdab sellega kkõiguse eetilist alust. Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne e kasutamisväärtus (otsesed materiaalsed kasud loodusest sellesse sekkudes või seda tarbides) b) eksisteerimis e kaudne väärtus (kk esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises, ilma et sellesse sekkutaks või seda kasutataks) c) ise e sisemine väärtus (kk on väärtus iseenesest, olenemata selle materiaalsest

    Õigus
    Keskkonnakorraldus vastatud
    46
    docx

    Keskkonnakorraldus vastatud

    1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne

    Keskkonnakorraldus
    Ökoloogia konspekt
    71
    docx

    Ökoloogia konspekt

    nimetuse all (lokaalpopulatsioon, mikropopulatsioon). Näiteks sobiks saima hüljes, kellel puudub võimalus oma populatsiooni uuendada, toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on populatsiooni arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas näiteks 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Arvukuse hindamise aluseks on suurulukite korral nende loendamine, mille jaoks on välja töötatud vastavad metoodikad ja mis loomulikult on õiged vaid teatud vea piirides.( Huntide, karude arvukus populatsioonis, ilveste arvukus Alutaguse metsades.) Populatsiooni võib iseloomustada ka populatsiooni tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku/ruumala kohta. Minimaalne arvukus on väikseim isendite hulk, mille korral populatsioon saab püsida (Amuuri tiigrid)

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun