Eesti keele ajalugu (5)

Eesti keel
Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega „Sõida tasa üle silla.”
Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski. Kui suhteliselt väike keel ei suudaks täita kõnelejate üha muutuvaid vajadusi ega poleks riigikeele staatuses , tähendaks see peatset taandumist. Suurimate ohtude seas eesti keelele nähakse paljudele muudelegi keeltele tuttavaid probleeme: emakeelena kõnelejate arvu langust, keelenormi hägustumist, liigset võõrkeelte mõju ning raskust pidada keeletehnoloogia osas suuremate keeltega sammu. a“.
Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges , kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes.

Vägev eesti keel  (4)

http://www.ekspress.ee/2008/04/16/arvamus/2180-vagev-eesti-keel
Sirje Kiin
16.04.2008 07:00

Missugune on eesti keele tänane seis maailma keelte paabelis? Kas elame oma miljoni emakeele rääkijaga ikka saatuslikul elu ja surma piiril , pidevas hääbumis-sulamisohus, nagu endid nii tihti kartmas ja kurtmas kuuleme: et see, mida varem ei suutnud korda saata vene keel, tegevat täna ära inglise keel, et selle hävitustöö, mis varem oli sunduslik, teeme nüüd ise ära täitsa vabatahtlikult jne.

Kas eesti keelel on veel lootust saada ja jääda arvutikeeleks või on juba tuleviku keelterong läinud ja lahing ette kaotatud ? Kas meie lapselapsed räägivad homme oma kodumasinatega ja isekeskis eesti või inglise või hiina keeles?
Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop , Martin Ehala , Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta:
- maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud;
- kõrgharidust saab maailmas umbes sajas keeles, Euroopas 30 keeles, sh eesti keeles, Aafrika paarituhandest keelest ainult kümnes keeles;
- maailmas on umbes 200 riiki, sh Eesti riik, kus põhirahvuse keel on riigikeel ;
- infotehnoloogia arengus oleme maailma esimese 30 arenenuma keele hulgas, näit Microsofti ehk Pisipehme tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval , sh eestlastel, (kuid eesti koolides on emakeelne tarkvara kasutusel vaid 10% koolides ja kui paljudel meist?);
- keelesüntesaatoriga ehk kõnetuvastusega st häälega toimiv arvutiprogramm on olemas-valmimas ainult 25 rahval ja meie, eestlased oleme juba täna nende esimese 25 hulgas tänu TTÜ keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule programmile aastaiks 2004-2011; keeleteadlased ennustavad muide, et tumedamas tulevikus jäävad elama just need mõnikümmend keelt, kellel on juba täna olemas korralik arvutitehniline tugi;
- pärast taasiseseisvumist on eesti keele kasutajate arv kasvanud ja kasvamas, mitte kahanemas (see nähtub ka viimasest Inimarengu aruandest).
Niisiis võime täna tõdeda, et nii nagu Tartu Ülikooli üleminek eesti keelele võis otsustada ligi sada aastat tagasi ära Eesti riigi sünni ja euroopaliku kõrgkultuuri tekke, nii oleme täna ilmselt ületanud või kohe-kohe ületamas seda kriitilist piiri, kus selgub , kas eesti keelt kõneldakse ka 22. sajandi teadmusühiskonnas ja sealt edasi.
Mõistagi pole eesti keele tänane edu tulnud iseenesest, selleks on tehtud palju tööd ja see nõuab meilt igaühelt iga päev rohkem pingutusi, sh suuremat keelehoolt, paremat keeleharidust nii suulises kui kirjalikus vormis (jah, koolikirjandid peavad jääma, tõdes foorum üsna üksmeelselt ), vaja on uut ja selgemat keelestrateegiat, vaja on palju rohkem raha nii teadus- kui rakenduslikele töödele ja rohkem tegijaid, kuid põhisõnum oli siiski see, et meie keel on vägev, meie keel on elus ja tal on head eeldused jääda ellu ka tulevikus, kui vaid meie ise seda soovime.
Muidugi kaardistati laupäevasel foorumil ka palju probleeme, sh rõhutati eriti kõrghariduse ja emakeelsete teadustööde kriitilise piiri teemat, st et kui pole emakeelset teaduskeelt, kui pole emakeelset kõrgharidust, siis pole peatselt ka enam emakeelset keskkooli, aga mitte see ei jäänud arutelust kõlama.
Foorumit juhatas haridusminister Tõnis Lukas , kes kokkuvõtvas sõnavõtus
lubas lahkesti täitmisele võtta kaks foorumil kõlama jäänud tõsist (korduv)ettepanekut: esmalt eesti keele veebikeskkonna loomine Keelevärava, Keelevara jne baasil (Urmas Sutrop) ja teiseks, eesti kultuuri ja teaduse veebikeskkonna ehk nn ESTIKA loomine (Maarja Lõhmus), mis ei oleks lihtsalt üks uus parem andmebaas, vaid tõeline suhtluskeskkond, mis oleks tõlkeväravate kaudu avatud kõigile eesti keele ja kultuuri huvilistele kogu maailmas.
Kui me veel need kaks suurt eesti keele asja esimestena maailmas ära teeksime, võiksime rääkida üleilmsest eesti keele vägevusest. Eesti keel võib siis tõesti taevani tõusta.