Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut
Olga Dalton
104493IAPB

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Retsensioon

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2010

Kirjatöö eesmärgid
Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on.
Kirjatöö põhisõnum
Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada.
Märkmed
Selgituseks:

• Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud.
  
• Poolikud või ebaselged laused , üleliigsed komad , stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud.
  
• Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,).
  
• Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte.
  

Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab teemaarendusele midagi juurde?
Poolik lause →
Üsna ülevaatlik annotatsioon , tuuakse välja nii kirjatöö eesmärk, olulisemad käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb annotatsioonis arusaamatuks, kuidas autor tõestab eesmärkide vajalikkust.
Esseed alustatakse elu mõtte ja õnnega, kuigi teemaks on hoopis eesmärkide vajalikkus.
Paljud inimesed ei üritagi elumõtet otsida.
Neid näiteid võiks tuua hoopis eesmärkide näidetena, siis oleks sissejuhatus paremini teemaga seotud.
Nõustun väitega, et eesmärk on motivatsiooniks .
Mõtted on esitatud üsna segaselt. Lõigu keskel vahetab autor teema. On vaieldav väide, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem püstitab ta endale pikemaajalisi eesmärki, sest inimesi on väga erinevaid.
Vägagi huvitav on väide, et eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Sellise eesmärgi püstitamine oleks iseendale vasturääkiv, kuna tegemist oleks just pikema eesmärgiga.
Autor räägib väiksemate ja suuremate eesmärkide seosest ja siis jõuab hoopis elu mõtteni. Siis arutleb ta elu mõtte vajalikkuse üle ning jõuab järelduseni, et meil on vaja eesmärke, kuigi pole seda enne tõestanud. Autor oleks pidanud elu mõtet ja eesmärke omavahel paremini seostama.
Eesmärkide püstitamine ei ole minu arvates enamikul juhtudel alateadlik.
Lõigus tuuakse välja kaks head mõtet: eksimine on inimlik ja kõigil inimestel on erinevad eesmärgid. Autori mõttekäiku on raske jälgida ning seos eksimise ja eesmärkide erinevuse vahel jääb selgusetuks.
Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud segamini (rääkis lapsest ja siis hoopis endast).
Autor kaldub teemast kõrvale, kuna peatub liiga kauaks sellel, milliseid eesmärke enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on eesmärgid tähtsad.
Terve lõik on pühendatud hariduse tähtsusele, mis ei anna mingeid uusi tõendeid sellele, et inimesel on vaja eesmärke.
Hariduse ja harituse omavaheline seos ei puutu üldse teemasse!
Täiesti üleliigne lõik!
Kuidas on karjääritegemine seotud eesmärkide vajalikkusega?
Kui rääkida eesmärkide vajalikkusest , siis on sageli tähtis keskenduda kindlale eesmärgile. Kõikides eluvaldkondades ei saa olla võrdselt hea!
Arutletakse kuulsaks saamise raskustest, kuid ei sõnagi sellest, miks on taolise eesmärgi püstitamine mõne inimese jaoks tähtis.
Autor mõistab hukka neid inimesi, kelle jaoks on raha kõige tähtsamaks eesmärgiks. Antud teema puhul ei tohiks nii teha, sest ka selline eesmärk annab ju paljudele elu mõtte.
Armastus ei tähenda vaid laste sünnitamist ja abiellumist!
Järgnevas kahes lõigus arutleb autor perekonna ja sotsialiseerumise vajalikkuse üle, kuid ei arutle eesmärkide püstitamise vajalikkusest üldse.
Kõigis eelnevates lõikudes paistab silma autori ühepoolne suhtumine väärtushinnangutesse: ta väidab, et raha ei tohi olla peamine eesmärk ning perekond on tähtis. Samas võib mõni inimene hoopis teistmoodi arvata.
Nõustun, et eesmärgid on omavahel seotud.
Autor räägib iseendale vastu. Enne on ta väitnud, et peame andma endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt, nüüd aga räägib prioriteetidest.
Ilmselt tahab autor öelda, et eesmärke on palju ja peame ise tegema õige valiku, kuid jällegi jääb puudulikuks seos teemaga, jääb vastamata küsimus, miks on tähtis eesmärke PÜSTITADA.
Lõiku alustatakse mõttega, et eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Edaspidi arutletakse eesmärkide saavutamise üle, seega oleks loogiline, et lõpus jõutakse järeldusele, et õnnelikuks teeb ka eesmärkide poole püüdlemine. Seda aga ei tehta , seepärast jääb lõigu mõte poolikuks.
Seos eesmärkide püstitamise vajalikkusega?
Nüüd jõuab autor lõpuks oma essee teemani.
Minu arvates on aga eesmärkide püstitamisel hoopis suurem tähtsus kui eesmärkide saavutamise tagamine. Ka eesmärgi poole pürgimine võib muuta õnnelikuks.
Nõus.
Kaotamise sissetoomine kokkuvõttes on täiesti üleliigne, kuna seda ei mainitud teemaarenduses.
Kuid vaatamata vahepealsetele teemast kõrvalekalletele, vastab autor kokkuvõttes üsna hästi pealkirjas püstitatud küsimusele: Miks on tarvis püstitada eesmärke?
Nõustun, et eesmärke on vaja igale inimesele, et eksisteerida.
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS.
Essee “Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus” eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi – õnne.
Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik, et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu , pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine . Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult.
Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke, ning nad elavad vaid päev korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi.
Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on.
Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte? Kahjuks küll. Inimesed, kes kaotavad või ei leia enda elule mõtet, kaotavad motivatsiooni üldse elada. Kui ma ei tea enam, mis mulle rõõmu valmistab, mis mind õnnelikuks teeb. Kui ma tunnen , et ma ise ei leia enda elus midagi ning kui siia juurde tuleb ka see, et keegi teine minust ei sõltu, või usun ma, et keegi minust ei hooligi. Tekib tunne, et miks üldse tõusta, kui sellel pole minu ega kellegi teise jaoks mingit mõtet. Inimene langeb depressiooni ja kui sellest välja ei tulda, võib kaduda eluisu ning tulla otsus, et pigem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Seega, tegelikult on meil eesmärke vaja selleks, et elus püsida. Õnneks teeme me enamuses selle valiku siiski alateadlikult ja sisetunde järgi.
Loomulikult oleme me aga siiski inimesed ja eksimine on inimlik. Saame kõik aru lapsest, kelle jaoks on oluline süüa sama kommi, mis teine laps. Samuti on mõistetav, kui ta seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm . Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted.
Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad?
Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus . Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus . Ka kui talle enam mõne aasta pärast ta valik ei meeldi, saab ta ümber spetsialiseeruda või õppida midagi uut. Paljud inimesed ei pea jällegi haridust oluliseks ja osad neist saavutavad ka edu ja töötavad heal kohal, omamata head haridust. Aga kas haridus annabki harituse? Mõnele inimesele kindlasti mitte.
Hea haridus tagab suurema võimaluse parema sissetulekuga tööle. Suurema võimaluse saada parem töökoht, et alustada edukat karjääri. Me ei pea virelema madala palgaga ja vaatama, kuidas palgapäevani ots-otsaga toime tulla.
Ka karjääritegemine võib olla üks eesmärke elus. Saada ülemuseks, teha tähtsaid otsuseid, saaga kõrget palka, omada võimu. Kui karjääritegemine muutub domineerivaks, jäävad tahaplaanile perekond ja lapsed. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks , me peaks seda siiski hästi tegema, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt.
Mõne inimese eesmärk on saada kuulsaks. Neile inimestele meeldib tähelepanu ja neile meeldib, kui neid imetletakse. Kuid selleks, et kuulsaks saada, peab omama annet ja tegema palju tööd. Tippu jõuavad tavaliselt need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust.
Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid , autosid, maju. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk?
Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja tänapäeval on järjest loomulikum, et ei elata vaid soo jätkamiseks, vaid „nauditakse“ kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega.
Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate inimestega. See, et meie hindame teisi inimesi ja meid hinnatakse, tekitab hea tunde. Kuigi kõigile ei saa meeldida, vajame me seda, et keegi meiega arvestab , meid toetab ja hindab. Me vajame lähedasi, olgu need sõbrad, perekond või sugulased.
Paljud eesmärgid on omavahel tihedalt seotud. Hea haridus ja töökus tagab hea palga ja karjääritegemise võimaluse. Raha annab võimaluse saada eluase, auto, riided. Armastus on seotud perekonna ja lastega. Perekonna ja laste ülalpidamiseks on vaja head töökohta ja raha. Head suhted teiste inimestega teevad meid õnnelikuks.
Et eesmärgid on omavahel tihedalt seotud, annab ka selle, et tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid . Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos perega , hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme.
Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb vaeva näha, neid tuleb saavutada. Ükskõik, mis eesmärke tahame saavutada, ei tule see iseenesest. Peaaegu alati peame me selleks midagi ohverdama, olgu selleks kas selleks on siis aeg, suhted või raha. Sellepärast ongi raske midagi saavutada, sest me ei taha ega ole nõus alati midagi ohverdama. Nii nagu on erinevatel inimestel erinevad eesmärgid, varieeruvad ka viisid, kuidas või kui kiiresti me neid eesmärke saavutada plaanime. On neid, kes ei mõtle välja konkreetseid astmeid, mis tuleb trepil astuda, ega ka seda, millal täpselt tippu jõuda. Ning on neid, kes planeerivad iga väiksema detailini ning tegutsevad jõuliselt, et seda kõike ellu viia.
Kindlasti tuleb valida viis, kuidas oma eesmärke saavutada. Minnes üle laipade oma eesmärgi poole, võib anda hetkelise rahulolu, kuid vaevalt teeb püsivalt õnnelikuks. Süüdistades teisi, kui meil hästi ei lähe, tuleb mõelda, kas oleme ise teinud kõik selleks, et saavutada seda, mida me tahame, ja kuidas me seda teeme.
Eesmärkide püstitamine endale on kindlasti vajalik selleks, et seada oma igapäevased tegemised, otsused ja valikud selles suunas, et eesmärke saavutada. Ka iga väikese eesmärgi saavutamine tõstab eneseusku ja enesekindlust, et püstitada endale veel raskemaid eesmärke.
Millegi saavutamine teeb meid õnnelikuks. Püstitades aga kaugeid eesmärke, ei tohiks unustada vahepealsed astmed, mis on olulised selleks, et tunda rõõmu elu üle. Et tunda rõõmu oma kaugemast eesmärgist ning mõista, et see pole kättesaamatu, vaid iga sammuga lähemal ja lähemal.
Elus kord võidad, kord kaotad. Ent kui võtta kaotusi, kui õppetunde iseenda või ende tegevuse muutmiseks, võime astuda jälle väikese sammukese oma eesmärkide saavutamise poole. Saavutades oma eesmärgid, olemegi õnnelikud ja et olla õnnelikud, on meil vaja eesmärke, mille poole püüelda ja mida saavutada. Milleks on siis eesmärke vaja? Et teada, miks me eksisteerime. Olgu siis me mõte elada enda, laste, Jumala, raha või teiste põhjuste nimel, on meil vaja eesmärke, et seda õigustada. Ilma eesmärgita meid justkui ei eksisteeri. Seega eesmärke on vaja nagu õhku – elamiseks.



S
I
S
S
E
J
U
H
A
T
U
S



































K
O
K
K
U
V
Õ
T
E
Sisukord

Töö eesmärgid

Ülevaade autori teemakäsitlusest

Esmamulje tööst

Autor kaldub veidi teemast kõrvale

Kas eesmärke on vaja üksnes selleks, et saavutusi nautida?

Kas eesmärgid ainuüksi teevad õnnelikuks?

Üldistused enda veendumuste põhjal

Loogiliste seoste puudumisest

Inimene vajab eesmärke nagu õhku?

Hinnang

RETSENSIOON
Retsenseeritavaks tööks on essee teemal „Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus“. Essee eesmärgiks on arutleda eesmärkide püstitamise vajalikkuse üle, kuid räägitakse ka enimlevinud eesmärkidest ning väärtushinnangutest. Samuti rõhutatakse õnne ja eesmärkide lahutamatut seost.
Esmapilgul tundub tegemist olevat iga inimese jaoks tähtsa teemaga, mille üle peaksid kõik ka mõtlema. Tõepoolest, just eesmärkide püstitamine paneb inimest pingutama ning elus edasi jõudma. Ilma eesmärkideta kaotab inimene elu mõtte, mida ka essees rõhutatakse.