Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas (10)

Minu võimalused demokraatikus ühiskonnas.
Üheksakümnendate aastate alguseks taastus Eestis demokraatlik ühiskond, mille eelduseks oli Eesti riikliku iseseisvuse taastumine.
Elame Eesti Vabariigis, mis on demokraatlik riik – riik, kus saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaleda mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldada oma arvamust ajakirjanduses või internetis ning samuti omandada haridust. Samuti on kõigil võrdsed õigused ja võimalused muuta end ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Kui soovida lihtsalt head ja omada häid ideid ning suuta neid ka ellu viia, peakski nagu piisama. Ometi ei kasuta neid võimalusi ühiskonna ja seeläbi enda elu parendamiseks kõik õiguslikud kodanikud.
Niisamuti võin öelda ka enda kohta. Tahe midagi „ära teha“ on minus olemas ning samuti on erinevaid mõttekäike. Kuid ei ole leidnud südamelähedast teemat ega konkreetset ideed, milles tunneksin end kindla ja võimekana ning seetõttu pole ka otsinud väljundit selle teostamiseks. Hetkel panustan enamjaolt enda harimisse, mille käigus peaksid välja kujunema selgemad arusaamad ning eesmärgid.
Mulle on antud võimalus valida isikuid linnavalitsusse kui ka parlamenti, kes demokraatlikus ühiskonnas peaksid meid esindama ja meie soove ja ideid läbi viima. Kuid minu kohus on hoolikalt valida enne kui annan oma hääle, sest paraku valmiseelsete kampaaniatega lubatakse ühiskonna heaks palju ära teha, aga kas see on alati kodanikukeskne, edasiviiv ning reaalne?
Kahtlemata üks menukamaid uuendusi meie demokraatlikus ühiskonnas on e-valimised, see on väljakutse ühiskonnale ning kodanikud, kes on otsustanud e-hääle andmise kasuks arendavad veelgi Eestis niigi laialdaselt levinud interneti kasutust . Eelhääletamine tagab maksimaalselt paljude kodanike osavõttu.
Meie riigis valitseb sõnavabadus. See õigus hõlmab vabadust omada arvamusi ning saada ja väljendada teavet ning ideesid avaliku võimu sekkumiseta ning riigipiiridest sõltumatult. Ükskõik, milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, ei tohi arvamustele piiranguid seada. Isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks seda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Selline tulem oleks ebasoovitav.
Oma väljavaadete kohaselt on väga hea võimalus püstitada teema (täpsustavalt lisada oma mõttekäik konkreetsel teemal) millegi kohta, mis on hetkel aktuaalne ning sellele on alati reageerijaid, kes esitavad poolt- ja vastuargumente ning seeläbi on võimalik avardada inimeste silmaringi ning kutsuda kõiki aktiivselt arutelust osa võtma. Kõik on nö avalik ning kuskil on alati keegi kaasmõtleja. Inimestel on avaliku välja kaudu esiteks maailmas ja ühiskonnas toimuvast ülevaade, teiseks saavad nad oma suhtumisega suunata nii avaliku välja moodustavaid arvamusi kui ka reaalseid protsesse ja otsustusi.
Teame, et haridusel on ühiskonnas täita oluline sotsiaalse sidustaja roll, seega on vaja kindlustada, et kõik saaksid omandada kvaliteetse hariduse. Pea 20 aastat on möödas Eesti taasiseseisvumisest, kuid kas praeguseks meie haridussüsteem koolitab aktiivseid noori kodanikke piisavalt või jääb süsteemis siiski midagi vajaka. Võiks ju arvata, et tänastel noortel on juba kinnistunud teadmised demokraatlikest väärtustest ning ollakse aktiivseks partneriks oma keskkonna kujundamisel.
Huvi on olemas, aga tegutsemise võimalusi napib. Paljud noored on huvitatud poliitikast ja koolielu korraldamisest, kuid reaalselt võtavad otsustamisest osa vaid vähesed. Seega on määrava tähtsusega, millise kogemuse saavad täna noored erinevates organisatsioonides tegutsedes ning kuidas nendesse suhtutakse. Demokraatlike väärtuste ja osaluse õpetamist peavad propageerima kõik koolis, töökohas, kohalikus elus või ärimaailmas. Meie ühise demokraatliku riigi tuleviku kujundamise selgrooks on noorteorganisatsioonid . Seega, usaldagem noori ning kuulakem neid! Meie kõigi võimalused seeläbi suurenevad.
Kodanik peab täitma oma kohustusi riigi ees - peab teadma rahvushümni, peab oskama oma asjade ajamiseks edukalt suhelda ametkondadega ning lisaks mitte vähem tähtsam - kontrollida oma lapsele antava hariduse kvaliteeti. Nii jõuame ka suurema õiglusega riigikorrale lähemale, mis loomulikult ka suuremale hulgale ühiskonnaliikmetele heaolu tagab.
2 / 2