meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees. Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni. Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid. Demokraatlikus ühiskonnas on loodud kõik eeltingimused, nüüd piisab vaid inimeste aktiivsest pealehakkamisest ja huvi välja näitamisest. Kodanikel on võimalus leevendada mingeid kindlaid probleeme lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS'i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti
Kõigil demokraatliku ühiskonna liikmetel on võrdne sõnaõigus ja võrdsed kohustused,kedagi ei suruta alla ja teisitimõtlejaid ei vangistata vaid selle eest , et nende arvamus lahkneb võimul olijate omast.Kui teisitimõtlejate hulk muutub piisavalt suureks vahetatakse valitsus välja demokraatlikel valimistel ning rahvas on saanud oma tahtmise.Samal ajal pole autoritaarses ühiskonnas inimesel mingit sõnaõigust selles kes,kui kaua ja kuidas teda valitsevad. Minu võimalused demokraatlikus Eestis on üha avaramad.Eesti on viimaste uuringute kohaselt(PM 20.01.2010) majandusvabaduselt 16. Riik maailmas ,mis näitab selgelt ,et just demokraatlikus Eestis on väga edukalt võimalik tegeleda äri,investeeringute ja kõikvõimaliku muu majandustegevusega.Eesti turg on avatud välisinvestoritele ,ning see võib mul tulevikus võimaldada ettevõtluses tegeleda kordades suuremate rahaliste vahenditega,kui seda võimaldaks Eesti makromajanduslik siseturg
Tavaliselt on sellises riigis valitsemiskorraks diktatuur, kus võim on ühe isiku või grupi käes ning mis ei esinda rahva huve. Üheks selliseks näiteks on Põhja- Korea, kus üks inimene kontrollib riiki ja inimesed on tema ,,orjad". Nendel inimestel puuduvad inimõigused, kuna puudub toimiv riik. Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning see on omakorda demokraatliku riigi üheks eelduseks. Sõnavabadus on saanud demokraatlikus riigis väga suureks võtmeteguriks. Nimelt aitab see väljendada mõtteid ja maailmavaadet ilma moonutusteta ning tagab ka näiteks korruptsiooni vähendamise riigis. Tänapäeval on aktuaalseks muutunud interneti käsitlemine inimõigusena. Interneti kasutab juba üle kolmandiku maailma inimestest ja see suureneb väga kiiresti. Interneti võimalused nagu informatsiooni kiire otsimine ja levik on pannud paljusid inimesi väitma, et internet peaks olema osa inimõigusest
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.» Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse. «Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.»
võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. o Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigid tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Kodanike enamusele on valimised kõige levinum ja ehk ainuke viis poliitilises elus osaleda. Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused: · Üldised osa võtab reeglina kogu täisealine elanikkond (v.a töövõimetud, kinnipeetavad, parlamendivalimistel ka mittekodanikud) · Ühetaolised kõigi valijate hääled on võrdsed, enamasti on igal valijal üks hääl ja kõik hääled on võrdsed.
b) kõigil olulisematel sotsiaalsetel jõududel peab olema võimalus lülituda poliitiliste otsuste tegemise protsessi. Eelnevast järeldub, et poliitiline võim vajab efektiivseks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur - s.o. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtushoiakute ja levinud käitumismallide kompleks.(vt. õpik lk.89-93) 7. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Lk.101-109 Parlamendile kuulub demokraatlikus riigis seadusandlik võim 1) Parlamentide ülesehitus P. võib olla ühekojaline (näit. Eesti) või kahekojaline. Enamus parlamente on tänapäeval kahekojalised. Reeglina on riigi tegeliku poliitika kujundajaks alamkoda, kuigi kojad on formaalselt võrdsed. Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR)
kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine. KOALITSIOON- ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul. OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee. Seadusandlik võim
Kõik kommentaarid