Sotsiaalfilosoofia (2)

SOTSIAALFILOSOOFIA EKSAM
1) Mis on sotsiaalfilosoofia: põhimõisted ja probleemid?
Sotsiaalfilosoofia on õpetus ühiskonnast kui tervikust. (Filosoofia-armastus tarkuse vastu). Põhiline küsimus on MIKS.
Põhiküsimused:

• Mis on maailm? Ontoloogia- olemisõpetus
  
• Mis on tõde? Gnoseoloogia
  
• Mis on hea, kurjus jne? Aksioloogia - väärtuste küsimus, mis praegu eriti levinud.
  

Sotsiaal-poliitilise filosoofia suurteks teemadeks on inimkonna ja ühiskonna suured eesmärgid: vabadus ja valitsemine e. impeerium , eesmärgid, mis suudavad kergitada kõiki inimesi välja oma õnnetutest ego’dest.
Kaasaja filosoofe käsitletavate probleemide järgi liigitada nõnda:

• Ontoloogid- kuidas on olemine struktueeritud?
  
• Gnoseoloogid- mis on teadmine, kuidas tõde tunnetada.
  
• Sotsioloogid- esiplaanil on inimsuhted
  
• Sünteetikud
  

2) Kas sotsiaalfilosoofia on teadus? Põhjenda.
Jah. Antud kursuse ülesehitamisel on lähtutud pigem esimesest seisukohast , et filosoofiat võib käsitleda kui humanitaarteadust, mis on seotud eelkõige maailmavaateliste küsimuste käsitlemisega. Tesistest humanitaarteadustest erineb filosoofia eelkõige oma uurimisobjekti universaalsuse ehk üldisuse poolest.
Filosoofia lähtub oma küsimuste lahendamisel mitte kogemustest ega mõistusest vaid mingitest üldprintsiipidest. Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee.
Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus.
3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus?
Võib eristada kolme lähenemist:

mingit erinevust ei ole

sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte.

otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel.
Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia- kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx).
4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik?
Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast.
Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes , Locke ja Hegel .
Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta.
Tsiviilühiskonna põhitunnused:

• majand , vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus .
  
• Inim- ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse.
  
• Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine
  
• Pluralistlik elukorraldus.
  

Tsiviilühiskond on riigi alus ja ta on riigivõimu pideva surve all.
Riigivõimu põhijooned:

• Võimu teostatakse riigiametnike abil
  
• Võim kehtib kindlal territooriumilm millele laieneb suveräänsus.
  
• Võim kasutab seaduslike sunnivahendeid.
  

Tsiviilühiskond on üks demokraatia ja stabiilse arengu peamisi eeldusi (eriti kriisiolukordades).
Tsiviilühiskond ja riik eksiteerivad koos, tsiv.ühis. peab kontrollima poliitilist võimu.
Tsiv.ühisko. ja riigivõimu vastastikustest suhetsest sõltub, kas tegemist on totalitaarse, autoritaarse või demokraatliku režiimiga.
Eesti ühiskond on demokraatlik, kuna meil on olemas inimesele vajaminev sõnavabadus, meid kontrollivad asutused ning mis peamine, meil on õigus arstiabile. Öeldakse, et inimesele on eluks vaja vett ja leiba, sama on vaja ka demokraatlikule riigile. Meil on olemas rahvas ja võim ning sellega suudame saavutada palju.