ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Vooruseetika. on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom, mitte tegu (deont. eetika) ega selle tagajärjed (teleol. Eetika). • Milline inimene on hea? Milliseid iseloomujooni oleks hea endas arendada? • Aretē – kr. k loomutäius, voorus • Head iseloomuomadused – voorused; halvad – pahed. Eetiline egoism. on teooria, kus õige ja vale sõltuvad sellest, kui palju need toovad mingisugust tagajärge isikule. Eetilise ettevõtte juhtimismudel. võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, panustavad oma töötajate rahulolusse,
suhtes nii, nagu soovid, et teised su suhtes käituksid. Mõkemad, kuid deontol. rohkem. Utilitaristlik sellepärast, et mul on peaaegu põhjendatud lootus saada midagi oma heategu eest. Deontol. sest, et näitab, kuidas üldiselt hästi või halvasti käituda. 7.Mis on positiivne õigus, mis negatiivne? Positiivne - garanteeritud; negatiivne - ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik 8.Kumb lähenemine kaldub rohkem moraatsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline? Miks? Deont. lähenemine, sest erinavad ühiskonnad olid isoleeritud ning igaühes neist olid omad ainuõiged reeglid. Religioossed ja territoriaalsed konfliktid lahendati vägivalla abil. Ei tahetud vaadata probleemi mõlemalt poolt, igaühel oli tema arvates suurim õiglus. 9.Mis on universalism? Kas teleol. või deontol. eetika alla? Tegu hindamine absoluutsete headuse mõtete põhjal; Deontol.(kategooriline imperatiiv) 10
Inimväärikus · Olles ratsionaalne ja autonoomne (ise endale seadusi andev), on inimesel väärikus. · Moraaliseadus on mõistuse seadus, ratsionaalne olend kehastab seda. · Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, kui vabasid ja autonoomseid olendeid. Eetika alused, 8. loeng:VOORUSEETIKA Vooruseetika e areetiline eetika · Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom, mitte tegu (deont. eetika) ega selle tagajärjed (teleol. Eetika). · Milline inimene on hea? Milliseid iseloomujooni oleks hea endas arendada? · Aret kr. k loomutäius, voorus · Head iseloomuomadused voorused; halvad pahed. Vooruseetika olemus · Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada selleks õigeid kalduvusi, emotsioone, motiive .
endis) võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi Egoism: Moraalsuse Teo-deontoloog. teooriad: standardiks on isiklik hüve Moraalsuse standardit ei saa Utilitarism: Moraalsuse üldistada: tuleb otsustada iga standardiks on ühiskondlik kord eraldi (Sartre) hüve Reegli-deont. teooriad Saame tuletada moraalselt õige 6 käitumise üldreeglist (Kant) Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia. Reeglipõhine mõtlemine keskendub normide järgimisele ning rõhutab tõde. See lähenemisviis seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised 3 kohustused kõige olulisemaks
· Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. · Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. · Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
annaabi.ee 
