Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
suhtes nii, nagu soovid, et teised su suhtes käituksid. Mõkemad, kuid deontol. rohkem. Utilitaristlik sellepärast, et mul on peaaegu põhjendatud lootus saada midagi oma heategu eest. Deontol. sest, et näitab, kuidas üldiselt hästi või halvasti käituda. 7.Mis on positiivne õigus, mis negatiivne? Positiivne - garanteeritud; negatiivne - ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik 8.Kumb lähenemine kaldub rohkem moraatsesse absolutismi - kas utilitaarne või deontoloogiline? Miks? Deont. lähenemine, sest erinavad ühiskonnad olid isoleeritud ning igaühes neist olid omad ainuõiged reeglid. Religioossed ja territoriaalsed konfliktid lahendati vägivalla abil. Ei tahetud vaadata probleemi mõlemalt poolt, igaühel oli tema arvates suurim õiglus. 9.Mis on universalism? Kas teleol. või deontol. eetika alla? Tegu hindamine absoluutsete headuse mõtete põhjal; Deontol.(kategooriline imperatiiv) 10
selgemalt ilmneb tema moraalsus! Vooruste ja tegude vahekord · Voorused avalduvad toimepandud tegudes : häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed; halvad, pahelised inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid. · Kas see on alati nii? Vooruslikul võib vahel sekka juhtuda ka halbu tegusid ja pahelisel häid. · Peab olema võimalik hinnata eraldi tegu ja karakterit. Vooruste koht moraaliteooriates Teleol. ja deont. teooriates sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas primaarne: · Vooruseetikas on vooruste omamine ise esmatähtis, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Antiikne vooruseetika · Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas": "Mis on inimese jaoks hüve?"
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
· Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. · Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. · Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
Manipulaatorlikule tegevusele? Aktsiakursi kõigutamine vastavalt oma soovile, hinna muutumise väärkujutluse loomine. 5. Kas manipulaatori tegevus on utilitaarsest seisukohast eetiline? Ei ole, kuna tulem on hea ainult temale ja halb kõigile teistele. Võrreldes spekulandi tegevusega? Manipulaatori tekitatud turu ebastabiilsus on palju hullem. Spekulandi tegevus ei ole eetiline. Võrreldes investori tegevusega? Eetiline konflikt puudub. 6. Millise deont. printsiibi rikkumisel põhineb manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada ebaeetiliseks austuse või laiendatavuse printsiibi järgi või mõlema järgi? Miks? Manipulaator rikub kategoorilist imperatiivi. Mõlema järgi, sest on võimatu laiendada neid petumanöövreid kõigile osalistele ning teisalt, kasutab manipulaator ka teisi osalisi ära, kuna teised ei tea, mis olukorda nad on sattunud. 6. TÖÖ JA EETIKA 1. Milles seisneb "pearaamatupidaja dilemma"?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
