Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri teaduskond Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond NEOLIITILINE ARHITEKTUUR EDELA AASIAS Referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann..........................
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
dekooriga ehisraam, mis ümbritseb kirja, vappi, embleemi. Teemantkvaader- ristkülik , mille pind on viimistletud püramiidina või tüvipüramiidina. Maskaroon- stiliseeritud inim- või fantaasiaolendi groteskne näomask. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis talastikku kandes asendab sammast v. piilarit. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997. 5. Kunstileksikon Eesti Klassikakirjastus. Tallinn 2001. 6. Umberto Eco Ilu ajalugu.Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006. 7. Üldine Kunstiajalugu. kirjastus Koolibri 1999. 8. Ilus maja, kaunis ruum. Prisma prindi kirjastus 2001.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav.
transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal. Transept pikihoonet risti läbivruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaaniristikujuliseks Hüpokaust küttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvate tellispostide kuumakskütmise teel. Soovitavat kurjandust: 1. A-C.KrauSe. Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani Tallinn. Koolibri 2006. 2. Jan Gympel, Arhitektuuriajalugu antiigist tänapäevani. Varrak 2006. 3. D.Piper, Kunstiajalugu Tallinn Varrak 2006. 4. E.H.Gombrich, Kunstiajalugu Tallinn Avita 1997. 5. Kunstileksikon Eesti Klassikakirjastus. Tallinn 2001. 6. Umberto Eco Ilu ajalugu.Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006. 7. Üldine Kunstiajalugu. kirjastus Koolibri 1999. 8. Ilus maja, kaunis ruum. Prisma prindi kirjastus 2001.
sageli sisu ja alati vormi poolest: need on tõelised kõnekunsti ja ehtsa luuleloomingu musternäidised. Kasutatud kirjandus: 1. Vojtech Zamarovsky Hetiitide imeepriumi saladuste jälil, 1963. Tõlkinud Leo Metsar. 2. Carel J. Du Ry Art of the ancient Near and Middle East 3. Internet: http://heritage-key.com/category/hk-cultures/hittites Hetiitide arhitektuurist ja kultuurist Arhitektuuriajalugu Õppejõud: Elo Sova Koostaja: Aivo Arusaar Sisearhitektuur II kursus Eesti Kunstiakadeemia 2009
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
..........24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register..........................................................................................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri stiilidest ning nii sakraal- kui profaanarhitektuurist.. Paremaks jälgimiseks on stiilid järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast. Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning üldiselt läks töö valmis saamisega üsna kiireks, on kasutatud vaid allikaid internetist.
Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet; - kunstikriitiku jaoks on tähtsad üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust esindavad kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis moraalset, poliitilist, ühiskondlikku [estetismi traditsioon]. 20. sajandi arhitektuuriajalugu saab alguse tegelikult 19. sajandi keskpaigas inseneriteaduse arengust, kui insenerid võtsid enne arhitekte kasutusele uusi tehnoloogilisi võimalusi ja materjale (teras). Nii võib pilvelõhkujate eelkäijaks pidada 1851. a. Londoni maailmanäituse Kristallpaleed, mis nägi meie mõistes välja nagu hiiglaslik kasvuhoone, koosnedes vaid terasvarbadest ja klaasist. Aga samuti insenerimõtte imet Eiffeli torni, mis kerkis Pariisi 1889. aastal,
annaabi.ee 
