Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millepuhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Karüokinees rakujagunemine. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine. Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku
Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull · Läbimõõt 6 - 10mm.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest
valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust).
Tagumine serv on vaba. kasvanud? Kuidas on suunatud alumine ja ülemine Ülemine ots on suunatud munajuha poole, munasarja ots? alumine ühendub emakaga munasarja-pärissideme varal. Milliseid osasid eristatakse munasarja Koor, säsi. siseehituses? Mis on naissuguhormoon? Östrogeen Mis valmistavad ja eritavad Sõmerkihi rakud. naissuguhormooni? Mis on folliikul? Munasarjanääpsud. Munarakk on folliikulis. Kolm arenguetappi : primaar folliikul, sekundaar folliikul, tertsiaal folliikul. Mis on Graafi põieke? põisfolliikulid ehk tertsiaalsed folliikulid. Nad on suguküpse naise munasarjas. Toodab östrogeeni.
meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng o Postembrüogenees lootejärgne areng o Viljastumine Ühinevad muna- ja seemnerakk- alus uue organismi tekkele ja järgnevale arengule o Ontogenees Isendi areng viljastumisest surmani o Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. o Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. o Folliikul Munasarjas munarakku ümbritsev rakkude kiht. o Kollakeha Rebenenud folliikul. o Sügoot viljastunud munarakk. o Gameet organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 7. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks
Spermatogenees- spermide küpsemine, algab puberteediea saabumisel ja lõpeb hea tervise juures väga kõrges eas. Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk
I profaas on kõige tundlikum hetk - tekib palju vigu: rakutsükli regulaatorvalkude, reparatsioonivalkude häired jne. Ovogoonidel kestab I profaas 10 - 50 aastat! Viiendat kuud ema kõhus kasvaval tulevasel daamil on kahes munasarjas kokku umbes 14 miljonit folliikulit – pisikest põiekest, milles igaühes leidub veel küpsemata munarakk. Seejärel hakkab apoptoosi abil vähenema munarakkude arv. Munaraku küpsemine (paisub, kogub varuaineid) toimub põiekeses - folliikulis. Folliikul toodab östrogeeni. Animatsioon folliikulist http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/images/stories/haigused_naiste/munasarjatsystid1.jpg Kui munarakk on küps, lõhkeb folliikul ja munarakk liigub munajuhasse - see on OVULATSIOON Lõhkenud
4.algab isendi areng ehk ontogenees. Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Ontogenees-isendi individuaalne areng.Sugulisel paljunemisel-vältab viljastumisest kuni surmanid. Mittesugulisel-vanemorganismisi eraldumisest surmani. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhas Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Folliikul-munarakku ümbritsev ja toitev Kollakeha-folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud toodavad hormoone, mis valmistavad ette emaka. Sügoot-Viljastatud munarakk, kus on diploidne kromosoomistik 1Lõigustumine:Moorula->mastotsüst->gastrula 2.Lootelehtede teke:Ehktoder, entoderm,mesoderm 3.Lootekestade teke:Vesikest, kõldkest, platsenda e. emakoog, kusekott 4.Organite teke:kujunevad lootelehtedest
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal.
ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega. 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull. Läbimõõt 6 - 10mm.
Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. (eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab 28 päeva kuskil). 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? 12-16 päeva ennem oodatavat menstruaaltsükli algust. 8. Millised riskid kaasnevad rasestumisvastaste vahendite kasutamisega?
Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. (eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab 28 päeva kuskil). 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? 12-16 päeva ennem oodatavat menstruaaltsükli algust. 8. Millised riskid kaasnevad rasestumisvastaste vahendite kasutamisega?
meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9
Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE
(1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine.
Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14
nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10
loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp
taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides
tulemusena saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti). Spermatogeneesi puhul jaguneb tsütoplasma mõlema jagunemise puhul võrdselt tütarrakkude vahel ning lõpuks tekin neli viljastumisvõimelist spermi. Menstruaaltsükkel Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas vaheldumisi 28-päevalise intervalliga. Folliikul ehk põieke toidab munarakku ja toodab naissuguhormoooni östrogeeni, mis põhjustab emaka limaskesta paksenemist ning ei lase teistel munarakkudel küpseda. Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid.
menstruatsiooni. (Beckmann 2010: 303) Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine folliikulis ja ovulatsioon. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Teine on luteaal faas: munasarjas areneb kollaskeha. (Kukk 2010: 8) Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk, mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37) Ovulatsiooni faasis folliikul rebeneb estradiooli mõjul ning vabastab juba küpse munarku, mis on valmis viljastamiseks. Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel.
Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1-eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon
Progesteroon- naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsiooni ja raseduse kulgu Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Ovotsüüt-viljastumise võimeline munarakk Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Vaegmoondeline areng- esineb putukatel, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid (rohutirtsudel) Tõene või väär Folliikul edastab toitaineid ovotsüüti õige Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Täismoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Õige vastusevariant Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a)23 b)26 c)43 d)46 Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b)profaasis c)metafaasis d) telofaasis
Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Viljastumisvastased vahendid: tabel õpikust lk 117
hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH) Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse "dominantseks folliikuliks". Meessuguelundid Munandid - paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. ·Ülesanne : toodavad meessuguhormoone Munandimanused - paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. ·Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!
munarakus 1:1000, seemnerakus 1:1); ainevahetus on väheaktiivsem. Munaraku kestad, nende päritolu: · Primaarsed munakestad munaraku poolt tekitatud vitelliinkest e rebukest; imetajatel zona pellucida. · Sekundaarsed munakestad neid toodavad abirakud, nt putukate koorin · Tertsiaarsed munakestad lisanduvad munajuhas, nt munavalge Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe: · Primaarne folliikul esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid. Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged
KONTROLLTÖÖ: ONTOGENEES 1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga
organismist menstruatsioonil. Liikumisvõimetu. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast Kaetud kestaga. tsükli algust. Eluiga kuni 36 U 12 tundi tundi. viljastumisvõimeline. MEHE SUGUELUNDID põis eesnääre 1. Küpsev folliikul suguti 2. Munarakk 3. Ovulatsioon munandid 4. Kollaskeha 5. Viljastumine Mehe suguelundid Mehe suguelundid Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt. toodavad suguhormoone . paljunevad ja valmivad seemnerakud. Spermid valmivad munandite väänilistes
Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine
munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad ; Tsükliline küpsemine. Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? Sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Munaraku ja seemneraku ühinemine munajuhas Selgita ovulatsiooni toimumist. Tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk umbes 36 tundi. Seemnerakk kuni 48 tundi. Nimeta erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid. Kondoom, pessaar, hormonaalsed vahendid, spiraal
Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel 4. Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. 5. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsiooni ajal ja mõned päevad pärast seda võib naine rasestuda. (28- päevane tsükkel) 6.Kehasisene viljastumine- esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 7. Kehaväline viljastumine- enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel.- suurem osa kala- ja kahepaiksete like, kelle
moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk. 10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv
suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid 45 55 aasta vahel algab naistel menopaus. Ovulatsioonid lakkavad ja enam viljastumist ei toimu. Menopaus on sellepärast et mujal loomariigis on naispool see, kes peab nende laste eest hoolitsema. Naise vananedes munarakkude kvaliteet langeb. Hakkab tekkima palju vigu. Võib tekkida palju pärilikke haigusi. Kui munarakk ei viljastata, elab 36 tundi ja ta sureb
Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha. Valmistab ette endomeetriumi viljastatud munaraku kinnitumiseks – sekretsioonifaas. Tagab endomeetriumi edasise arengu. Progesteroon lõõgastab emakat. Valmistab ette rindasid piima tootmiseks. 13. Millise toime alusel avaldab rasestumisvastast toimet östrogeenne ja gestageenne komponent? Östrogeen: takistab FSH tootmist – folliikul ei küpse ja munarakk ei vabane. Gestageen: jätab mulje, et ovulatsioon on toimunud + lisatoimed: tõstab emakakaela tihedust ja muudab endomeetriumi õhukeseks. 14. Mille poolest erinevad kombineeritud kontratseptiivides olevad gestageenid üksteisest? Gestageeni toimet saab muuta (toimemuutus), struktuurimuutused. (nt. androgeenseid omadusi muuta, antiandroeensed: akne vähenemine). 15. Kombineeritud preparaatide korvaltoimed ja kasutamisega seotud riskid.
ebaregulaarsust. Emakas on hormoonide toimele tundlik organ. Emaka limaskesta tsüklilised muutused sõltuvad otseselt naissuguhormoonide hulgast ja relatsioonist organismis. Menstruatsioonitsükli häireteks on: menstruatsiooni puudumine, liiga lühike, liiga pikk, ebaregulaarne, liiga rohke vereeritusega või valulik menstruatsioon. · Ovulatsioon tsükliline protsess, mis toimub naise organismis, kui folliikul lõhkeb ja valmis munarakk paisatakse munajuhasse. Ovulatsioon toimub ligikaudu 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Naine saab rasestuda ainult ovulatsiooni ajal ja mõni päev pärast seda. · Premenstruaalne sündroom (PMS) sümptomid, mis esinevad menstruatsioonitsükli teisel poolel ja kaovad menstruatsiooni algamisel. PMS-i iseloomustab: menstruatsioonile eelnev pingesolek, meeleolukõikumine,
PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva KOLLAKEHA folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht
kromosoomistik. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest tema surmani. Partenogenees järglased saavad alguse viljastumata munarakust. N: mesilastel - isamesilased e lesed. Inimese viljastumine: *Mehe seemnerakud valmivad pidevalt suguküpsuse saabudes kuni kõrge vanuseni. 100 miljonit iga päev. *Naise sugurakud küpsevad tsükliliselt (28 päeva) puberteedieast 45-55 eluaastani. *Menopaus naistel ovulatsiooni lakkamine. *Munarakk küpseb munasarjades. *Teda ümbritseb folliikul toitvate rakkude kiht. *Folliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. *Folliikul ja kollakeha eritavad naissuguhormoone: östrogeeni ja progesterooni pidurdavad uue munaraku küpsemist. *Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. *Viljastumine toimub munajuhas. *Sügoot viljastunud munarakk pooldub palju kordi, kinnitub emaka limaskestale. *Menstruatsioon viljastumata munaraku ja emaka limaskesta eemaldumine organismist.
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus Sügoot - viljastunud munarakk. 45) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Mitoosi faasid: Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas.
ainult 3 faasi). · Follikli faas- toimub munaraku küspemine folliiklis, domineerib östrogeenide produktsioon · Pärast ovulatsiooni järgneb kollakeha faas- progesterooni produktsioon, tase väga kõrge. On ka östrogeeni pisut. · Munaraku väljutanud folliiklist saab kollakeha. Menstruatsiooni tsükli regultasioon. Tsükli alguses toimub hüpofüüsi eessagaras folliikula stimeluuriva hormooni (FSH) sekretsiooni suurenemine. · FSH mõjul hakkab folliikul munasarjas küpsema, ja selles munarakk. · FSH stimuleerib folliiklis pidevalt juurde östradiooli teket. · Östradiool saavutab oma maksimaalse produktsiooni 1-2 päeva enne ovulatsiooni (12- 13 päeval 28 tsükli korral). · Östradiooli tase tõuseb järsku enne ovultasiooni, östradiooli taseme järsk tõus kutsub esile hüpofüüsi eessagaras LH järsu tõusu, positiivne tagasisise (luteeriv hormoon).
arengut toetav funktsioon (interakteeruvad jätketega läbi ZP munaraku membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub. Toimub I meiootiline jagunemine, mille käigus tekib väikene I polaarkeha ja suur sekundaarne ootsüüt, mis pärib enamuse tsütoplasmast. Sekundaarne ootsüüt asub II meiootilisse jagunemisse, kuid meioos peatatakse uuesti metafaasi staadiumis. Käivitatakse ovulatsioon ehk munairre – ootsüüt vabaneb munasarjast. (LH ja FSH) Kui sperm ühineb munarakuga ja viljastab selle, läheb meioos lõpuni.
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Säsi paikneb munasarja tsentraalses osas ja koosneb sidekoest ja temas kulgavad veresooned ja närvid. Munasarja perifeerne osa, nn. parenhümatoosne tsoon e. koor sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. folliikuleid. Vastsündinud tütarlapse kumbki munasari sisaldab ~200000 (-- 400000) esmast e. primaarfolliikulit. Iga folliikul koosneb ühekihilisest follikulaarepiteelist, mis ümbritseb munarakku. Alates puberteedieast hakkavad osas primaarfolliikulites munarakud suurenema ja follikulaarepiteel muutub mitmekihiliseks - kujunevad sekundaarfolliikulid. Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e
ainult 3 faasi). Follikli faas- toimub munaraku küspemine folliiklis, pärast ovulatsiooni järgneb kollakeha faas. Munaraku väljutanud folliiklist saab kollakeha. Follikulaarfaasis domineerib östrogeenide produktsioon, kollakeha faasis, progesterooni produktsioon, tase väga kõrge, ka östrogeeni pisut. Menstruatsiooni tsükli regultasioon. Tsükli alguses toimub hüpofüüsi eessagaras folliikula stimeluuriva hormooni (FSH) sekretsiooni suurenemine. FSH mõjul hakkab folliikul munasarjas küpsema, ja selles munarakk. FSH stimuleerib folliiklis pidevalt juurde östradiooli teket. Östradiool saavutab oma maksimaalse produktsiooni 1-2 päeva enne ovulatsiooni (12-13 päeval 28 tsükli korral). Östradiooli tase õtuseb järsku enne ovultasiooni, östradiooli taseme järsk tõus kutsub esile hüpofüüsi eessagaras LH järsu tõusu, positiivne tagasisise (luteeriv hormoon). LH järsu tõusu mõjul tekib ovulatsioon ehk munaraku väljutamine.
Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid. Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi: 1) Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt.
sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist). Diöstrus lõppeb, kui toimub luteolüüs ehk kollaskeha taandareneb – luteolüüs - valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb. Seejärel on anöstrus – muutusi ei ole ja taas tekib proöstrus. Follikulaarfaas Munasarjas esinevad primoridaalsed, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Sekundaarne folliikul on kaetud väljast teekarakkudega ja sees on granuloosarakud. Nende vahel on basaalmembraan. Munarakku ümbritseb zona pellucida. Granuloosarakud toodavad östrogeeni ja inhibiini ja sünteesivad zona pellucida. Teeka rakud toodavad testosterooni, difundeeruvad granuloosarakkudesse, kus need konverditakse östrogeeniks. Tertsiaalses folliikulis tekib vedelikuga täidetud õõnsus. Proöstruse ajal mõned folliikulid hakkavad kasvama (FSH mõjutab) ja nad sekreteerivad östrogeeni,
Tüümus Platsenta Diffuusselt paiknevad endokriinrakud KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset Kilpnäärmes eristatakse kahte tüüpi epiteelirakke:
puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi
Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha. Ovulatsioon- protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja. Kollakeha- on lõhkenud follikulile moodustunud kude, mis toodab kormooni nimega progesteroon. Valkjas keha- armkude, mis jäb kollakeha taandarenemise kohale.
Hormonaalne regulatsioon kulgeb aeglasemalt ning kestab kauem vrdl neuraalsega. Näärmed: ajuripats, käbinääre, kilpnääre jt. Hormoonisarnaseid eritavaid rakke esineb ka teistes elundites nt magu, neerud, süda. 38. Kilpnääre. Glandula thyreoidea. Koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest. Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis
annaabi.ee 
