loetakse spermatosoidide süstimist munaraku tsütoplasmasse ICSI. · See on võimalus isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude raviks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi ICSI · ICSI protseduur teostatakse võimsa mikroskoobi vaateväljas, mis võimaldab embrüploogil munarakku hoidjapipetiga kindlas asendis hoides teise nn. süstepipetiga süstida spermatosoid munaraku kestadest läbi tsütoplasmasse. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Kunstliku viljastamisega seotud ohud · Kunstliku viljastamise korral on lapse saamise tõenäosus umbes 15-20% ravikuuri kohta. · Olulisim kunstliku viljastamisega seotud oht on võimalikust ebaõnnestumisest tulenev pettumus. · Kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on mitmikrasedus. · Iga raseduse korral on võimalus raseduse katkemisele. · http://www.fert-c
2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermatosoid - liikumisvõimelised viburiga rakud), mis toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel
2)Sest uusi sugurakke ei teki. 4.1-c,d,e 2-a,c,d,e 3-c,d,e 4-a,b,c,e 5-b,c,e. 5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
(Siiami kaksikute lahutamisest on lugeda näiteks aadressidel: http://www.mega.ee/uudised/artikkel.asp/G=17/ID=82138 ja http://www.epl.ee/artikkel.php?id=101719 Siiam asub Tai Kuningriigis, seesuguseid kaksikuid on linna nime järgi hakatud kutsuma sealsete kunagiste tuntumate kaksikute järgi). Miks Siiami kaksikud on alati ühemunakaksikud, ja on seega samast soost? Kommentaar Paljunemine 17. Ühemunakaksikud arenevad ühe viljastumise (üks spermatosoid ühineb ühe munarakuga) tagajärjel. Sügoodist tekkinud kaks rakku arenevad kumbki iseseisvaks organismiks ühemunakaksikutel on seega sama genotüüp. Erimunakaksikud arenevad kahe viljastumise (osalevad kaks spermatosoidi ning kaks munarakku) tagajärjel, kummastki sügoodist areneb organism. Erimunakaksikud on seega juba algselt kaks eraldi rakku (organismi), mille liitumist nn liitorganismiks ei saa toimuda. KÜSIMUS Paljunemine 18. Ontogenees on isendi areng viljastumisest surmani
Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast)
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju
Munandimanus spermide talletamine Seemnejuha spermide liikumine Seemnepõieke ja eesnääre sperma tootmine Suguti sigitamine Munasarjad munarakkude valmimine Munajuha munarakkude liikumine, viljastamine Emakas looteareng Tupp ühendab sisemisi elundeid välistega http://www.abiks.pri.ee Sugurakkude ehitus ja erinevus keharakkudest Seemnerakk e spermatosoid e sperm pea, tuum, kael, vibur Munarakk e ovotsüit ümbris, tsütoplasma, tuum Erinevused: haploidsed, kehavõõrad rakud (ei kuulu kudedesse), puudub ainevahetus, ei pooldu, tuumaplasma/tsütoplasma spermid 1/1, munarakud 1/1000 Sugurakkude kujunemine sugunäärmetes Spermatogenees, spermatogoonid e alg seemnerakud _ 4 spermi Ovogenees, algmunarakud e ovogoonid _ 1 munarakk, 3 juhtkeha _= (n2)_mitoos_2n_kasvamine_2n_meioos_n
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
ulatusest puudub. (Medtours s.a) 2 Mis on viljastumine ja kuidas see toimub? Looduslik viljastumine on munaraku ja spermatosoidi ühinemine munajuha emakapoolses osas. See saab toimuda vaid kui vabanenud ja munajuha poolt kinni püütud munarakk kohtub läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis jõuavad läbi emakakaela munajuhade juurde umbes 1,5 tunni pärast. Seemnerakk võib säilida emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku ning sellest hulgast ainult üks seemnerakk viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud
kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt
(hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS
temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5) Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. 6) Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. Suguline-kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade õhinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sugulisel paljunemisel ehk generatiivsel paljunemisel ühendab uus organism endas mõlema vanemorganismi geneetilisi tunnuseid, sest pooled kromosoomid saadakse munarakust, pooled aga seemnerakust. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda
3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta. Embrüosiirdamine Meetodid Raske spermapatoloogia korral kasutatakse protseduuri, kus süstitakse seemnerakk otse munarakku (ICSI). http://www.youtube.com/watch? v=vGbIL9QWSsM&feature=related ICSI jaoks vajaminevad küpsemata spermatosoidid kogutakse otse seemne- juhast, epididüümisest või munanditest. ICSI käigus süstitakse üks spermatosoid otse munaraku tsütoplasmasse. Vastu argumendid Uuemate meetodite ohutuses ei saa täiesti kindel olla, sest pikaajalised tulemused ei ole veel teada. Kaheldakse, kas lastesaamine on mõttekas olukorras, kus maailma ähvardab ülerahvastumine ja niigi on palju lapsi, kes vajaksid adopteerimist. Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast.
Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). Kaksikud on ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Ühemunaraku kaksikute korral viljastab üks spermatosoid ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Kummastki lahknenud idulase osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused, ja välimuselt laus äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonna mõjust, sest nende geenid on ühesugused. Kui idulane jaguneb liiga hilja, sünnivad siiami kaksikud. Erimunaraku kaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermatosoidiga
Embrüoloogia ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ning lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestast. See on märkimisväärne protsess, kui üherakulisest sügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu. Inimese rasedus kestab keskelt läbi 38 nädalat, mis on jagatud 13-nädalasteks trimestriteks. Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni, mis on umbes sama palju kui kanal ning 98,5% DNAst langeb kokku šimpansiga. Esimesel päeval munarakk pooldub ning välimisest rakukihist moodustub platsenta. Identsed kaksikud saavad olla kontaktis, kuid mitteidentseid kaksikuid eraldab membraan
võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus (bulbus genitalis) mis tipul muutub peenemaks emboluseks (embolus). Sperma väljutatakse erilisele spermavõrgule ja imetakse eilise voolikulaadse pipettelunid poolt liikuvasse bulbusesse. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Spermi ehitus on üsna tüüpiline ja sarnaneb suurel määral inimese spermile. -4- Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid.
Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. 1 Viljastamisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.2 Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel.
seisund, mille ajal tema organismis areneb viljastatud munarakust laps. Raseduse kestus (viimase menstruatsiooni esimesest päevast) on keskmiselt 280 päeva, s. o. 40 nädalat (10 lunaar- ehk 9 kalendrikuud), normaalseks peetakse 259-293-päevast rasedust vaadeldavaks muutus elu edasiandmine alles 19. sajandi lõpus 1826. aastal avastas Karl Ernst von Baer imetaja (koera) munaraku 1875. aastal demonstreeris Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku (merisiil) 1930ndatel aastatel konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid 1953. aastal esitasid James Watson ja Francis Crick DNA struktuuri esimese korrektse mudeli Raseduse jälgimise hõlbustamiseks on võetud kasutusele arvestuslik taandatud raseduskestuse määratlus, mille kohaselt raseduse kestust arvestatakse nädalates viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Raseduse orienteeruv kestus on sel juhul 40 +/- 2
ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. Nukleiinhapet ümbritseb kas lihtsam või keerukam kapsiid. See sisaldab lipiide ja struktuurvalke. Nakatumise esimest
· Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga
Sugurakkude areng. Viljastumine Inimese sugurakkude areng Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel. Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom pea tuum kael Akrosoom si...
ei teki! II Kasvamine II Kasvamine III Meioos III Meioos algab looteeas. Jõuab I 46 kromosoomi (algrakud) teevad läbi jagunemise profaasi ja jääb sinna kuni meioosi, toimub kaks jagunemist. puberteedieani. Tekivad erineva Igast ühest areneb välja suurustega munarakud, kuna spermatosoid. tsütoplasma jaotub ebaühtlaselt. Hea tervise juures võib mehel kesta Viljastumine toimub munajuhas. spermatogenees kõrge vanuseni. Lõpeb umbes vanuses 50-55.
III vägivallatuse moraalsus- nii teistel kui mul peab olema HEA Seaduspärasused: PRENTAALNE ARENG Tsefalokaudaalne trend: ajust/peast allapoole; ülevalt-alla areng Loomade edukus 80%, inimestel 20-30% Proksimodistaalne trend: keskelt-väljapoole integreerumine Üldisest spetsiifilisemaks Diferentseerumine e eristumine Leeuwenheuk- spermatosoid Seemnerakud- elus 3-max 5päeva Viljastumine munajuha lõpposas; munarakk liigub 3-5p emakaõõnde. 1862-Baer- munarakk 1-2p pesastumiskoht e implanteerimiskoht blastotsüst 1975-Hertwig- munarakk+sperma Alates mens esimesest päevast = 40näd I. Germinaalstaadium - ...-10päevai Laps tegelikult 38nädalane II
he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensmid, mille abil ta tungib lbi munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist)
erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Prenataalne ja postnataalne periood Inimese ontogenees jaotab kaheks etapiks: a) Sünnieelne ehk prenataalne b) Sünnijärgne ehk postnataalne Seemnerakud – Leeuwenhoek, esimest korda kirjeldatud 1677. Munarakk – von Baer, 1862. 1875. aastal demonstreeris emrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Viljastumine toimub tavaliselt munajuha lõpposas, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- ehk pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab 5 päeva.
REFERAAT Loote areng. Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. ...
Loote areng Rasedus kestab 9 kuud, on selle pikkuseks täpsemalt võttes 40 nädalat ehk 280 päeva, mis jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, ...
Munasarjad – seal valmib munarakk Munajuha – seal toimub viljastumine Emakas – seal hakkab arenema loode Tupp – loode saab väljuda Munandid – moodustavad sperme Munandimanused – seal talletuvad spermid Seemnejuha – juhivad sperma mehe organismist välja Eesnääre – toodab seemnevedelikku Seemnepõieke – toodavad nõret, mis vedeldab spermat 3.Kuidas toimub viljastumine inimesel. Kirjeldus. Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte käigus viiakse tuppe umbes 300 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab umbes 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Kui seemnerakk on läbinud tänu spermil olevale ensüümile munaraku seina, ühinevad mõlema raku tuumad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. 4. Mis on partenogenees? Kellel ja miks?
Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud spermatosoidid tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Suguline paljunemine võib toimuda ka konjugatsioonil. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõnel vetikate rühmal puuduvad sugulise paljunemise elundid, ehkki neil esineb regulaarne suguline paljunemine. Sügoot tekib neil spetsialiseerumata rakkude või lülide liitumise tulemusena. Sellist sugulise paljunemise viisi nimetatakse sügogaamiaks
abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Vetikate emas- ja isasuguorganid arenevad kas ühel ja samal taimel või einevatel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoniteks. Viburitega isassugurakud- spermatosoidid- tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood. Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetiktaimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks.Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad viburitega zoospoorid või iburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid
Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm spermatosoid. Isasrakk, mis moodustub isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane. Sügoot viljastunud munarakk. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb
Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Spermatosoid on isalooma suguteedest väljudes kaetud erilise kitiinilaadse, vees lahustuva kestaga, mis kaitseb sperme ebasoodsate keskkonnamõjude eest (taluvad temperatuuri kuni 100°C). Skorpionide reproduktiivsüsteem koosneb nii isastel kui emastel omavahel ühendatud torudest, mis paiknevad tagakehas. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid. Hingamine
kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine,
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, V rühm Edita Moks EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Ave Kõrve- Noorkõiv RM MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 Millised olid minu eelnevad teadmised? Teadsin embrüoloogias vaid elementaarseid asju. Embrüoloogia on teadus loote arenemisest alates munaraku viljastumisest, mis lõppeb sünnitusega. Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks. Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks. Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljast...
See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb. Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostumist. Kuidas viljastumine toimub? 1.Implanta tsioon(embrüo kinnitub emaka limaskestale) 2. Munajuha Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku
SINU SEKSUAALSUS Reproduktiivtervise loengu läbiviijad Juta Fjodorova Kristina Mai naine mees Naine & Mees · Siin on esindatud mõlemad sood; · Soo määrab spermatosoid, mis viljastab munaraku; ning naiselikkust ja mehilikkust mõjutavad hormoonid · Hormoon organismi toodetud aine, mis ringleb kehavedelikes (näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid
Ja seda ta siis teeb emaüsas. Sellega naise roll piirdus. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munarkk Aastal 1826. rääkis Karl Ernst von Baer, Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlane, et ka naisel on mingi rakk olemas, mis seostub järglase saamisega. - Munarakk on organismi kõige suurem rakk. Aastal 1875 demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. 1. Tänapäeval on arusaam, et emarakk teeb tegelikult ka selle valiku, millise spermatosoidi ta sisse laseb, aga see süsteem ei ole veel selge, mille alusel ja kuidas see valik tehakse. 2. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - tekib üherakuline sügoot, mis hakkab kohe arenema. 3. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk. Olukorda, kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Polüploidne kromosoomistik nt kas 3 või 4 kordne kromosoomistik (rohkem kui kahekordne). Organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. (nt tripoloidsus (3n); tetrapoloidsus (4n)) Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm e spermatosoid seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatogenees meessugurakkude areng e seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku e spermi eellane Sügoot viljastunud munarakk Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis
See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaalselt. Seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Sünnieelne areng.- ehk prenataalne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi: eostumis, embrüonaal- ja looteperiood. Väga olulised on kaks esimest perioodi, sest siis moodustuvad kehaorganid. Viljastumine,- Spermatosoid tungib munarakku ehk toimub viljastumine. eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100- rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. embrüonaalne periood,- kolmandast nädalast kuni 8 nädala lõpuni. Sel
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist
ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel, enamik hilineb või sünnib varem. NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all - sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega Munarakk Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Sisaldab 23 kromosoomi. Munarakud tekivad munasarjades. Ovulatsioon Eluiga on umbes 1 ööpäev Seemnerakk Seemnerakk ehk spermatosoid ehk sperm umbes 0,06 mm pikk eluiga tavaliselt 2-3 ööpäeva liikumiskiirus umbes 3-3,5 cm minutis viljastub kõige elujõulisem Про первые признаки беременности, я думаю и так знаешь) 2) Toitained http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/toitained.html Pilet 6
päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Teine rasedusnädal Juba sellel varasel hetkel teab organism täpselt, kas sulle sünnib poiss või tüdruk. Kohtudes moodustavad naise munarakk ja mehe spermatosoid unikaalse kromosoomide paari. Kui on moodustunud paar XX, siis tuleb tüdruk, kui aga XY, siis on poiss. Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal
Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes II Kasvamine (tsütoplasma hulk väheneb) III Küpsemine (meioos) 1 spermatogoonist 4 spermi IV Transformatsioon vibur, et liikuda Erinevused: toimumine temp: a) kehatemp b) kehatemp 0,2-0,3 C madalamal, toimumisaeg, viljastumisvõimeliste rakkude arv 1 eellasest a) 1 b) 4 Munarakk Spermatosoid Rebust ja kestadest Tuum, mitokondrid, vibur, ensüüm Eluiga 36 h 72 h Tuuma tsütopl suhe 1/100 1/1 Halploidse kromosoomistikuga Erinevused keharakkudest: halpliodne kromosoomistik, tsütoplasma ja tuuma suhe muutunud, ainevahetus alla surutud, ei ole paljunemisvõimelised, kõrgelt diferentseerunud (munaraku eri osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani
milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. K...
saa hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha taandarenema, emaka limaskesta verevarustus halveneb ja tekib uus limaskesta irdumine. 24 tuni pärast ovulatsiooni tõuseb temperatuur poole kraadi võrra ja jääb kõrgenenuks kogu tsükli teise poole. Viljastumine ja raseduse hormonaalne regulatsioon · viljastumine tähendab seemnerkkude tungimist munarakku. Sisse saab tungida üks spermatosoid. Ülejäänutele blokeeritakse sissepääs. Selleks, et munarakk viljastada, peab olema ~100 spermatosoidi abis, kes panevad munaraku pöörlema. · viljastamine normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel või järgselt. Ovulatsiooni eel - kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad liikuvuse kuni 48 tunniks. Munaraku eluiga on ~24 tundi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
