Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine (0)

Bioloogia KT (paljunemine)
1. Paljunemine on järglaste saamine.
2. Mittesuguline paljunemine - mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, paljunemine võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt, nt: vegetatiivselt: taimed, algloomad , eoseliselt: sõnajalgtaimed, sirmik.
3. Mittesuguline paljunemine jaguneb - vegetatiivne ja eoseline paljunemine.
4. Vegetatiivse paljunemise võimalused – pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks, n: bakterid , käsnad, pungumine: alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel, tekib väljasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
5. Iseviljastumine -  ühel ja samal isendil on olemas mõlemad sugurakud , sugurakkude ühinemisel saab ta järglasi, nt: kaanid, vihmaussid .
6. Partenogenees - ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev  paljunemisviis , mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigiisassugurakkude osaluseta.
7. Paljunemise tähtsus - mittesugulisel paljunemisel – lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond, sugulisel paljunemisel – järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi.
8. Mõisted
Rakutsükkel - rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Interfaas - Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood .
Mitoos – on eukarüootse raku jagunemine, millepuhul  kromosoomid  jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Karüokinees – rakujagunemine .
Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine.
Embrüogenees – loote areng.
Postembrüogenees – lootejärgne areng.
Viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine.
Ontogenees – organismi individuaalne areng.
Ovogenees – munarakkude areng naistel.
Spermatogenees – spermide areng mehel, pidev protsess.
Folliikul – asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk , toodab naissuguhormoone .
Kollakeha – toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda.
Sügoot – viljastatud munarakk.
9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi.
10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele ), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku).
11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus.
12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke.
13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku.
14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus.
15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke .
16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik , moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist.
17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks.
18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp.
19. Sugurakkude areng naistel ja meestel – mehe spermid moodustuvad munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel.
20. Ontogenees - diferentseerumine  ja morfogenees on ontogeneesi etapid.
21. Viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine , naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku).
22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane.
23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi.
24. Rasestumisvastasedvahendid - beebipillid, plaastrid , spiraal, tuperõngas, naise kondoom, mehe kondoom, SOS – pillid , vasektoomia.
25. Viljastatud munaraku muutused 7 päeva jooksul -Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine — moodustub tsügoot. See jaguneb hoolega (ühest rakust tekib kaks, kahest neli, neljast kaheksa jne) ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha.
26.Lõigustumine – munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustub moorula ja hiljem blastula.
Õpiku mõisted:
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena .Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46).
 
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.
 
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid.
 
Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
 
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks  sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n (inimesel n=23).
 
Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
 
Kahekromatiidiline kromosoom  - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
 
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
 
Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
 
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
 
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
 
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
 
Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
 
Ovulatsioon  - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
 
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
 
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk.
 
Sperm - seemnerakk ( isassugurakk ), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
 
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
 
Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane.
 
Sügoot - viljastunud munarakk.
 
Tsentromeer  - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
 
Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
 
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
 
Ühekromatiidiline kromosoom  - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.