ANTIIKAEG JA KESKAEG (0)

ANTIIKAEG JA KESKAEG

inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt 
kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika  roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks , söömaajal, 
tantsuks, võistlusteksVana - Kreeka ❀Vana - Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja 
Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud  said sealt 
alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad 
Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike  -  muusade   kunst , lauldes ettekantud luule. ainus  valdkond  
kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased   pidasid  esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on  ekstaatiline  ja meeleline Arhailine ajajärk ✿Vana - Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid -  kutselised  laulikud , kes  lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood -   rändlaulik ✿ paiaan -   kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen -  surnulaul, aulose  saatel ✿ hümenaios -   pulmalaul , aulose saatel
✿ hümn -  kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos -  reeglite kogum mida kitarrat  mängides  peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia -   zanr , mis arenes Dionysose  kultusest  ja põhineb 
koorilüürikal… + muusika,  näitlemine ,  lavategevus ,  arhitektuur ❀ ditüramb -   koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia -  Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos ,  Sophokles , Euripides  -  kuulsaimad  tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes  -  komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas  uuelaadne  peen ja  õpetatud  musitseerimine , kus peamine oli juba puhtmuusikaline  väljendus . 
sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd Rooma  võimu ajajärk ✿ kaks erinevat tähtnoodikirja - vanem  pillimuusika jaoks ja uuem  
vokaalmuusika  jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat  meelelahutuse , kui kasvatuslikuse 
küljest ✿ lihtrahvas  kui ka ülikud  tegelesid muusikaga ✿ pillid  muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne 
mitmehäälsus ✿ pillimehed  korraldasid võistlusi Kreeka  muusikaõpetus ❀ kreeka helisüsteemis jaguneb  oktaav  seitsmeks  astmeks ,  diatooniline  
helirida  koosneb kahest neljatoonilisest lõigust. kolm  põhilist   helilaadi
❀ dooria -  ülevalt alla, mehelik , julge, kindlameelne ❀ früügia -  metsik,  kirglik , ekstaatiline ❀lüüdia -  kaeblik, õrn, intiimne  (meile tuttav  duur helilaad ) ❀ Phytagorase arvates  alluvad  muusikahelid ja kosmos  samadele 
arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. ❀ Platon  leidis, et  muusikal  on kõlbeline kasutuslik mõju ja ta jätkas 
Phytagorase õpetust. kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone . 
kritiseeris uut muusikat. ❀ Aristoteles  rõhutas muusika tähtsust kasvatuses ja jättis ruumi 
meelelosele naudingule. omistas esimesena esteetilist väärtust ❀ Aristoxenes oli üks tähtsaimaid vanakreeka muusiaõpetlasi.  koondas  
kreeka  helilaadid  täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. 
süstematiseeris rütmiõpetuse KESKAEG ✾ Gregorius  I oli Rooma paavst , kes juhtis läänekiriku 
ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue  liturgia ja ühtlustas 
kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾liturgia -  jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa -  päeva  keskne  jumalateenistus ✾ ordinarium -  tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium -  tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve ” ( Pater  noster) loetakse ette  armulaualiturgia  ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo   Pärt  ja Urmas Sisask missa muusikalised osad Credo  im  unum   Deum  / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus  või Benedictus  / Püha või Kiidetud  olgusanctificetur  Nomen  tuum. 
Adveniat  regnum  tuum.  Fiat   voluntas  tua, 
sicut  in coelo et in  terra .  Panem nostrum quotidianum da nobis hodie, 
et dimitte nobis debita nostra  sicut et nos dimittimus debitoribus nostris. 
Et ne nos inducas in tentationem,  sed  libera  nos a malo. 
Amen   Meie Isa, kes sa oled taevas!  Pühitsetud olgu sinu nimi! 
Sinu riik tulgu,  sinu tahtmine sündigu 
nagu taevas, nõnda ka maa peal!  Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! 
Ja anna meile andeks meie  võlad ,  nagu  meiegi  andeks anname oma võlglastele! 
Ja ära saada meid kiusatusse,  vaid päästa meid ära kurjast! 
[Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au  igavesti .]  Aamen . Ole  tervitatud , Maarja, täis  armu ,
Issand  on Sinuga. Õnnistatud oled Sa naiste seas
ja õnnistatud on Sinu ihu vili  Jeesus .
Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie,  patuste   eest, nüüd ja meie  surmatunnil . Aamen. Ave Maria,  gratia   plena ,
Dominus   tecum , benedicta tu in mulieribus, et benedictus  fructus  ventris tui,  Jesus .
Sancta  Maria,  Mater  Dei, ora pro nobis peccatoribus,
nunc  et in hora  mortis  nostrae. Amen Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne , harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta,  laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate 
grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv  rütm  - ilma perioodilise rütmikorralduseta, 
taktimõõduta ❁ väheliikuv   meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj 
paigutati  neumad  noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele 
kandilised noodipead ❁ keskaegsete  laulude  autoreid  ei teata  kuna suulise  traditsioonina  ei 
antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju
muutusi  laulus Liturgiline   draama ✾ liturgiline draama on treatraalne  stseen  jumalateenistuses, kus  kanti  
lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud 
piiblilõik ✾ müsteerium  on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti 
pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati 
kolmekorruseline lava  ✾ Ars  longa , vita  brevis  est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne  muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse  organiumiks. Organiumi peahääleks on  gregooriuse   koraal .  Organume  oli kahte liiki: 
paralleelorgaanum, kus  hääled  liiguvad parallelselt, ja vaba  organum , kus hääled liiguvad 
vabaltb) parafoonia- sama meloodia   dubleerimine  mingi intervalli võrra  kõrgemalt/madalamaltmuusikas  gooti ajastu langeb sama  ajavahemikku  gooti stiilis Notre-
Dame katetraali ehitamise järguga / 13. saj ❁ gooti ajastu silmapaistvaim koolkond oli Notre-Dame koolkond. see 
oli esimene lääne muusikaajaloos ❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on 
erakordselt liikuv ja jätab alumise põhihääle varju. kaks noodivältust ❁ Perotinuse looming- kolme- ja neljahäälse organiumi  ilmumine . 
gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks. pikad tugihelid ❁ motette  hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett  on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea 
pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises  hääles . 
mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon  oli liiga keerukas 
milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast 
põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist

Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded

Euripides, Stasimon Chorus from Orestes (408 B.C.E.) Gregorian Chant Kyrie Eleison Ave Maria - Gregorian Viderunt Omnes - Leonin Perotinus - Viderunt omnes. Motet - El mois de Mai/De se debent/Kyrie