Muusika Ajalugu - Vana maailm (0)

Vana maailm
Vanad kõrgkultuurid:
Assüüria, Babüloonia, Egiptus , Palestiina
Muusika  täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid 
kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. 
Muusika  kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide 
poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi.
Aulos. Detail Vana-Kreeka 
keraamiliselt taldrikult, 
umbes aastast 460–450 
eKr
Vanakreeka muusika
Muusika kreeklaste jaoks oli   jumaliku  päritoluga. Esimeteks  muusikuteks 
pidasid   kreeklased  päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost
Muusika kaks põhiprintsiipi: 
Apollonlik  – korrastatult harmooniline ja mõistuslik
Dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline
KAKS ALGET MUUSIKAS
Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja 
veinijumala Dionysosega
Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat 
iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut
Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat 
iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist
Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge 
omavahelises võistluses  Apollon  alati peale
VANAKREEKA PILLE
ÜHENDKUNST MUSIKĒ
Vanakreeka kultuuris oli  muusikal , poeesial ja  tantsul  eriline koht ja neid nähti 
ühtsena
Termin musikē tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti 
tõeliseks kunstiks
Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse
Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks
Lahutamatu seos poeesiaga  määrab kreeka muusika omapära. Rütm – muusika 
põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi 
ehitusega on seotud ka  meloodia . 
NELI AJAJÄRKU KULTUURIS
Arhailine 8.-6.sajand eKr
Klassikaline 5.sajand – 330-ndad eKr ( Makedoonia  vallutused)
Hellenistlik 330-ndad – 146 eKr ( Rooma  vallutused)
Rooma  võimu ajajärk 146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi jagunemine)
ARHAILINE AJAJÄRK
Sellel ajal kujunes  rahvaluule  ja rändlaulikute looming 
kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks
Neid laule kandsid ette kutselised laulikud  aoidid  (olid ka 
ise autoriteks) ja rändlaulikud  rapsoodid  (esitasid ainult 
teiste kirjutatut)
Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni:
Paiaan  on Apollonile pühendatud laul kitara saatel
Ditüramb on laul Dionysose kultusest  aulose  saatel
Treen  on surnuitk aulose saatel
Hümenaios on pulmalaul aulose saatel
ARHAILINE AJAJÄRK
Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, 
mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida
See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise 
võistlemise
Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta 
oli kõikide kombetalituste, pidustuste, 
protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa
On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti 
kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid 
alasid peeti nii  rasketeks , et  sportlaste vaeva tuli 
kergendada
KLASSIKALINE AJAJÄRK
Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia 
tekkega
Tähtsamad autorid Aischylos,  Sophokles  ja 
Euripides
Nendes teostes ühendati esimest korda  laulmine  ja 
pillimäng näitlemisega
Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed 
lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra
Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane 
ühtsus luule ja tantsuga  lagunema , tekkis uus, 
subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus 
muusika”)
HELLENISMI AJAJÄRK
Selles  perioodis on ajaloolased näinud vanade 
väärtuste allakäiku
Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus 
keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, 
peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus
Muusika muutus võimu ja rikkust omavate 
inimeste elustiili lahutamatuks osaks
Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad 
muusikateoreetilised tööd
HELLENISMI AJAJÄRK
Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud 
muusikanäited
Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid 
eraldi süsteemid  vokaal - ja instrumentaalmuusika jaoks
Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa 
improvisatsioonil
ROOMA VÕIMU AJAJÄRK
Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata 
midagi oluliselt uut
Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende 
hulgas ka keiser  Nero
Suurte pidustuste puhul pandi kokku 
hiigelkoosseisudega orkestreid
Roomlased  kasutasid kreeklastest rohkem 
puhkpille , eriti erinevaid sarvi
Muusikute hulgas hakkasid järjest enam 
domineerima naaberaladelt sissetoodud  orjad
VANAKREEKA  MUUSIKATEOORIA
Võtsid kasutusele 7-astmelise  helirea , milline käibib Euroopas tänini
Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla
Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks 
oli kvartintervall
Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja  pooltoonid , tunti kolme 
põhilist  helilaadi :
VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA
Varakristlik muusika
Meie ajaarvamise alus on 
kristluse sünd 
PalestiinasMuutused inimese 
mõttemaailmas, riikluses, 
sotsiaalses elukorralduses...
. 
Varakristlik muusika
•Meie ajaarvamise alus on kristluse 
sünd Palestiinas. 
•Muutused inimese mõttemaailmas, 
riikluses, sotsiaalses elukorralduses...
•Esimestel sajanditel levis ristiusk 
peamiselt Süürias, Väike –Aasias, 
Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas
. 
Kristlik liturgia  (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon 
kujunes Süüria aladel.
 4. saj lõpus sai  kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks,  tugevnes  kiiresti, 
püüdes kinnistada ühtset õpetust. 
Rooma riigi lõplik lõhenemine tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise
tekkis ida-  ja läänekristlus
Idakristlus tekkis Bütsansi  Läänekristlus kujunes 
riigis, keiser sai  kirikupeaks ,  laguneva Lääne-Rooma riigi 
kirik  seoti riigivõimuga, 
aladel. Seal ei tekkinud pikka 
mistõttu sai väga  tugevaks  kuid 
samas jäi kinniseks.
aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, 
  Idakirik  on konservatiivsena kuid iseseisvaks.
säilitanud oma liturgias ja 
Läänekirik on aegade jooksul 
muusikas palju jooni 
dünaamiliselt muutunud
algkristlikust traditsioonist  Edaspidi keskendume vaid 
(keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale .
Keskaeg
 jagatakse kolmeks  perioodiks :
 
VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning 
seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel 
ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega 
kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult  muinasaega  
ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma 
impeeriumi õigusnormidest 
KÕRGKESKAEG - XI saj.  keskpaik -XV sajandi lõpp. 
HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-
Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-
Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
Keskaeg
Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. 
Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. 
See oli ka uhkete rüütlite ja  nendevaheliste  võitluste aeg. 
Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. 
Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse 
senitundmatud põllukultuurid. 
Keskajal toimus ka meie esiisade  ristiusustamine  ja Eesti alade langemine 
saksa-taani rüütlite valdusse.
Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii 
tavalised  asjad.
Millal algas keskaeg?
Nagu  nimetuski , on ka ajamääratlus kokkuleppe
küsimus.  Alguseks on loetud kahte aastat:
395 – seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga 
Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) 
ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas;
476 –  kukutati  viimane Lääne-Rooma keiser
Millal lõppes keskaeg?
Ka see on kokkuleppe küsimus:
1492 – Kolumbus avastas Ameerika;
1453 – muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise 
pealinna Konstantinoopoli;
1517 –  Wittenbergi  ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse 
ehk reformatsiooni.
Püha Augustinuse õpetus
Augustinus püüdis luua ristiusku usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal 
on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga 
sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema 
mõistmisele. Ta on  esitanud  nõude: “Usu, et mõista!”
Püha Augustinuse õpetus
Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki:
Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud 
inimesed; 
Saatanariik (Civitas Terrana), mille elanikkonnaks on kurjad  deemonid  ja 
päästmata inimesed. 
Nende kahe riigi vahel toimub lepitamatu võitlus, mille tulemuseks
peab olema Saatanariigi langus ja Jumalariigi üleüldine kehtestamine.
Pattulangemisest alates on peamiseks võitlustandriks olnud maa.
Kristluse tekkest alates on taevase riigi esindajaks maa peal muutunud
kristlik kirik. Kui saabub maailma lõpp, siis hävitatakse Saatanariik
jatema asemel kehtestatakse 1000-aastane rahuriik.
Gregorius  Suur
Läänekiriku sümboolne keskus oli Rooma. Eriti alates paavst Gregorius I-st 
(Gregorius Suur)
Võttis kasutusele uue liturgia, mis juurdus kogu Lääne-Euroopas
Ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks
7.-8.saj kirikulaulu nimetatakse  gregooriuse  lauluks
Gregooriuse laul
Ühehäälne
Saateta
Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor
Tekstid  ladinakeelsed
Vahetult tekstist lähtuv rütm, vabalt kulgev
 
Retsiteerimine – proosateksti laulmine peamiselt ühel noodil, kõrvalekalded 
vaid mõnetoonilised:  laused algavad tõusva algusvormaliga ja lõpevad laskuva 
lõpuvormeliga.
Psalmoodia – psalmitekstide laulmine, teksti lõigud lühemad 
 
neumad
8.saj tekkis vajadus noodikirja järele – taheti ühtlustada  liturgilist  laulu tohutul 
territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati 
neumasid. 
Guido  Arezzost  arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide 
kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e...
Liturgiline   draama
Liturgiline draama – teatraalne stseen jumalateenistuses,  kanti  ette lauldes selle 
püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik
Keskaegne ilmalik laul
Pikka aega  suuline  traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid 
goljaarid  ehk  vagandid  – rändavad  üliõpilased või teenistuseta  vaimulikud
Kangelaslaulud  – rahvakeelsed eepilised  poeemid  müütiliste kangelaste 
vägitegudest
Rüütlilaulud – õukondlik luule
Rüütlilaulikud
Rüütlilaulikud:  trubaduurid , truväärid,  minnesingerid
Alamast seisusest muusikud:  hulgaarid , žonglöörid,  menestrelid , spielmannid. 
Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. 
Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust 
(linnamuusikute  tsunftide  eelkäijad)
Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus.
Pillid  ja pillimuusika keskajal
 
Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed 
pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. 
Kirikuorel (9.saj)
Fiidel  ja rebekk poogenkeelpill
Harf,  lauto  näppekeelpill
Psalteerium – sai mängida nii  poognaga  keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele 
lüües
Flöödid
Šalmei – kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille
Organistrum (rataslüüra)
Mitmehäälne muusika keskajal
Burdoon  – saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra)
Parafoonia – sama meloodia mingi intervalli ( kvint  või kvart) võrra kõrgemalt või 
madalamalt 
Heterofoonia  – ühe meloodia pisut erinevate  variantide  kooskõla
Organum  – saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi 
arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. 
Notre-Dame`i koolkond
Gooti  ajastu muusika. 
Pariisi Notre-Dame`i koolkond. 
Tihedalt seotud katedraali ja ülikooliga. 
Esimesed nimepidi tuntud  heliloojad : Leonius ja  Perotinus . 
Kahe muusiku esilekerkimine on märgiks  uuest ajastust, mille aluseks on 
eredad kuntsnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed.
Motett   - mitmehäälne laul 13. Sajandil. Muusika rütmipilt muutus tunduvalt 
mitmekesisemaks
1260. aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni
Franco  uue notatsioonisüsteemi, mis oma
põhialustes on käibel tänaseni:
Iga noodimärk tähistab ühte heli
Iga  noot  ja paus said kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted
Eesti keskaeg
Siin hakkasid keskajale  omased  tunnused tekkima
alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid
suuremal -vähemal määral välja alles 13. sajandiks,
mil Läänemere idakalda  rahvad (eestlased,  liivlased ,
latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt.
Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine:
1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus
1558 – Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp
Keskaegne Eesti:
kuulus koos Lätiga Vana- Liivimaa  koosseisu.
oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), 
Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel.
 Taani müüs oma  valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel 
Saksa ordule, kes pantis selle  1347 . aastal Liivi ordule.
Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis 
järgmised moodustised:
Liivi ordu
Saare-Lääne  piiskopkond
Tartu piiskopkond
Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale.
Ametlikult kuulus kogu Vana- Liivimaa  Saksa-Rooma riigi koosseisu
Eesti muusika keskajal:
Eestis 12. saj katoliku usu tulek
Eestlased jäid paiksaks  u 2000 a tagasi, kuni 12.saj  eestlastel regilaul
Suuremad muutused 8-9 saj kui kokkupuuted teiste Läänemere rahvastega
1164 rajati  klooster  Kuusalus 
1165  a pühitseti Eestimaa piiskopiks  munk Fulco
Eesti kultuurilugu keskajal
13. saj kloostrite ja kirikute juures vaimulikud koolid Haapsalus, Päenus, 
Tartus, Tallinnas
1329 esimesed teated orelitest Paistus ja Helmes
1514 - reformatsioon

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Vanakreeka muusika
• Muusika kaks põhiprintsiipi:
• KAKS ALGET MUUSIKAS
• VANAKREEKA PILLE
• ÜHENDKUNST MUSIKĒ
• NELI AJAJÄRKU KULTUURIS
• ARHAILINE AJAJÄRK
• ARHAILINE AJAJÄRK
• KLASSIKALINE AJAJÄRK
• HELLENISMI AJAJÄRK
• HELLENISMI AJAJÄRK
• ROOMA VÕIMU AJAJÄRK
• VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA
• VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• tekkis ida-  ja läänekristlus
• Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks:
• Keskaeg
• Millal algas keskaeg?
• Millal lõppes keskaeg?
• Püha Augustinuse õpetus
• Püha Augustinuse õpetus
• Gregorius Suur
• Gregooriuse laul
• neumad
• Liturgiline draama
• Keskaegne ilmalik laul
• Rüütlilaulikud
• Pillid ja pillimuusika keskajal
• Mitmehäälne muusika keskajal
• Notre-Dame`i koolkond
• Slide 36
• Eesti keskaeg
• Keskaegne Eesti:
• Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised:
• Eesti muusika keskajal:
• Eesti kultuurilugu keskajal