Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine
Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest
MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.) MANERISM iseloomulik müstika, rafineeritus, kunstlikud efektid, väänlevad-väikese peaga-ebakindlas asendis pikaksvenitatud figuurid, ekstaatiline meeleolu, dünaamilisus, sillerdavad murtud värvitoonid, keerdunud üksteise haardes figuurid. SKULPT. Michelangelo Bounarroti ,,Taavet", ,,Mooses" Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn
alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima
1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krišna liikumine. Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Šri Šrimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks š. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aašram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krišnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas
magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil. Kui Lassus suri, asendub madalmaade vokaalpolüfoonia stiil juba uuega. Lassuse mõju katolikus kirikumuusikas jäi võrdlemisi nõrgaks, kuigi panus oli väga suur. Tänu paljudele õpilastele ja väljendajatele oli väga suur tema tähtsus saksa muusika järgnevale arengule(Bach ja Hendel).
Psalmoodia psalmtekstide laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist Hümn stroofilise värsstekstiga laul; Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 1
esitasid kaks koori või koor ja solist. 4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1. Süllaabiline ehk silbiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot -- retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides 2. Neumaline ehk rühmaline stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm -- tüüpiline antifoonidele 3
Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites.
Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad
Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus – inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema
saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3
vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused. reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta
Pärast kohtupäeva avaldas Talvik ainult neli luuletust, käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu Käsikirja jäi ka tema 1945. aastal kirjutatud "Fööniks" TEISTE ARVAMUSED TEMAST Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi prohvet selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline oraakel. See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult temal, see on kõik..." Karl Ristikivi ütleb: ..."Talviku kõneviis on alati otsene, mitte mõistukõneline või sümbolistlik." "...Ei ole mõttetult elatud aegu..
Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid? Apollonit peeti I muusikuks, ta mängis lüürat. Tema mängu ajal tõusid kivid iseenesest Teeba müüriks. Dionysos aulost (matkib inimhäält). Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionüüslik ekstaatiline ja meeleline. Topeltaulos topelthuulikuga puhkpill, sama, mis salmei Barbiton lüüra väiksem variant, pikkade (sirgete) harudega. Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad)
William Holman Hunt (1827 - 1910) Preraffaelismi meister. Maalis peamiselt usulisi pilte. William Holman Hunt "Lambakarjus" John Everett Millais (1829 - 1906) Preraffaeliit Imiteeris Madalmaade 17. sajandi meistrite pintslitehnikat. John Everett Millais "Must Brunswicker" Dante Gabriel Rossetti (1828 - 1882) Tuntuim preraffaeliit. Lõi omapärase, fantaasia- ja tundeküllase ilulaadi. Maale iseloomustavad müstiline, ekstaatiline ja luuleküllane meeleolu, peen lineaarne käsitlus ja sügav leegitsev koloriit. Tihti esineb töödes naisetüüp. Dante Gabriel Rossetti "Maarja kuulutus" Edward Burne-Jones (1833 - 1898) Hiliseim preraffaeliit. Tegutses rakenduskunsti alal. Lõi kavandeid klaasmaalile, vaipadele ja keraamikale. Töötas koos koos kunstkäsitöömeistri William Morris'ega (1834 - 1896). Edward Burne-Jones "Ingel" Teised tuntud kunstnikud:
· Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
brace tugevdama, ergutama, jõudu kasvõi elu koguma hinnaga tegev ilme break in sisse murdma doubtful - kaheldav, küsitav, kõhklev bring up üles kasvatama driving licence juhitluba broad lai, avatud eagerness innukus broad-shouldered laiaõlgne ecstatic ekstaatiline build kehaehitus electrical wire elektrijuhe bump (into) kokku põrkama, otsa emoticon emotikon jooksma (pseudograafiline märk, nt :- bushy (eyebrows) puhmas () bustling sagiv, lärmakas encourage julgustama candy-scrape kommi-kraapimine ? engagement kihlus capable of võimeline, suutlik excited erutatud, põnevil
Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule.
oma nime. Kirik lammutati ning teatris oli kokku üle 3000 istekohta . Ehitus kulud katis plachi müük , mis olid rikkalikult kaunistatud nende omanikude poolt . La Scala (nagu see sai tuntuks) kohtumispaik sai täidetud üllate ja rikaste Milano inimestega. La Scalas on galerii, kus vaesemad inimesed saavad vaadata etendusi, mida nimetatakse loggione .Loggione on tavaliselt tulvil kõige kriitilisem ooper aficionados, kes võib olla ekstaatiline või halastamatu suunas lauljate edu või ebaõnnestumisi. La Scala loggione peetakse tuleristsed ka ooperi maailma . (Üks hiljutine juhtum leidis aset aastal 2006, kui tenor Roberto Alagna oli booed laval täitmas Aida rolli , sundides tema dublant , Antonello Palombi , kiiresti asendada teda keskpaigaks stseeni ilma muuta kostüümi.) La Scalas oli ka kasiino , kus mängurid istusid fuajees. Tingimuseks oli auditoorium , samuti võib olla heidutav
El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid □ kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline;
2.2 El Greco mõju kunstile Tema mõju hispaania barokile oli väike ja tema looming taasavastati alles üheksateistkümnenda sajandi lõpul, umbes samal ajal kui Grünewaldi omagi (Pepier 2006:175). 5 2.3 Teosed Kuulsaim teos ,,Kristuse lahtiriietamine" (Õli lõuendil. 1577-1579. 285x 173 cm), mis säilib Toledo katedraalis. Nagu kõigis hilisemates maalitud teostes, valitseb selles rahutu, süngelt ekstaatiline ja pateetiline põhitoon, ühtlasi mingi visionaarsus, viirastuslikkus. Kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujutus on ebamäärane, valgus järsk, hüplev, rahutu, värvid leegitsevad; figuurid on pikaks venitatud ja väikeste peadega, neis on mingi murtud rütm, nad seisavad ebakindlalt (Vaja 1999:556). ,,Toledo vaade", u 1595-1600. El Greco viimastel aastatel maalitud vähesed väikesed nägemuslikud maastikud, mis kujutavad Toledot Jeruusalemma või Soodomona, on omas
viinamarjavõrsed hakkasid väätidest välja kasvama, ja kestsid viis päeva. Need olid täieliku rahu ja rõõmu päevad, isegi vangid vabastati, et nad saaksid pidustustest osa võtta. Tseremoonia kujutas endast teatrietendust. Esimesed tragöödiad toodi lavale Dionysose teatris. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid
tõenäoliselt Sigatüübist põhjusel. Järgmisel päeval hoiatab Harry Cedricit esimesest ülesandest; Moody üle kuuleb, tunnustab Harry kavalust ja näitab, et Harry peaks oma draakonist mööda saamiseks kasutama oma luudmestikku. Harry ja Hermione kulutavad harjutusi harjutades tunde ja esimese ülesande päev Harry kutsub oma luuarõivast välja ja lendab lohe üle, kullatud muna hõivamiseks ja kõrgete märkide saamiseks. Igaühel Gryffindoris on ekstaatiline ja Ron ja Harry on taasühinenud. Hiljem Hermione tõmbab Harry ja Roni alla köögidesse, kus nad kohtuvad Dobby'iga, kes on oma vabaduse vastu ja Winky, hr Crouchi ema-elf, kes on tema õnnetu. Klassis professor McGonagall teatab, et Yule Ball läheneb ja et mehed peavad leidma partnereid; see on ootamatu ja raske ülesanne. Harry kogub oma julgust küsima Cho't, kuid avastab, et ta juba Cedriciga läheb. Hermione on
psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud. B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud),
Aju biovoolud ja ülikiirgus. 1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krisna liikumine. Krisna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Sri Srimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks s. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aasram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krisnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krisnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas
Kaitstud Vilgas Lõbus Muretu Turvaline Rahul Usaldav REIPUS Rõõmus HAARATUS Õnnistav Õnnelik VÄRSKUS Kütkestatud Ekstaatiline Juubeldav Elustav Erk Ülev Meeldiv Nooruslik Uudishimulik Köitev Naljatav Puhanud Süvenenud Ülevoolav Kosutav Võlutud Sädelev INSPIRATSIOON
mõjutatud tantsust. Sajandi algul nägi ta tantsimas Mary Wigmani. M.Wigman lõi uue tantsustiili, nn absoluutse tantsu, mis taotleb keha liikumise kaudu muusika tõlgendamist, sisaldab akrobaatika sugemeid, väldib tegevuse matkimist ja pantomiimilisust ning kasutab saateks ainult löökpillimuusikat. Seda stiili on nimetatud ka Gestalt im Raum'iks ehk energia piirjoonteks ruumis. Talle oli tants keel, millega inimene on sündinud, s.o. tema eksistendi ekstaatiline manifestatsioon ehk näitamine/väljaütlemine. Tema juures on õppinud nt eestlane Elmerice Parts, kes on just loonud palju tantse lastele, kuid praegu neid ei tantsita. 3 tähtsamat asja last kasvatuses : uni, vabadus ja armastus! Günter-Schules oli C.Orff muusikaline nõuandja ja juhendaja. Ühine tõekspidamine : "liikumisest muusikani, muusikast tantsuni." Lähtudes maailma muusikakultuuri arengust, oli C.Orffi üks peamine põhimõte - "alguses oli trumm" ehk rütm alustas kõike
astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks · Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik 5. Keskaja üldiseloomustus · Periood kestis u 10 saj (5-15saj) · Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates · Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud talupojad ning hiljem linnakodanikud · Enamik ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud · Toimus ristiusu levik · Tähtsamaiks raamatuks sai piibel · Jumalateenistustel laulsid munkade koorid · Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. 6. Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad.
See laev seikleb sihitult, ei järgi plaane vaid naudib pigem torme ja igatseb purjetada luulemerel. Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis.
teise kohustusi hästi. Moksa ehk ülima vabanemise, inimeksistensti eesmärgi saavutamine tähendab vabaneda täielikult sansaarast ehk ümbersündide ahelast, seega rahulolematusest, kannatusest ja surmast, aga ka rõõmudest ja mõnudest, mis eluga kaasas käivad. Joogad Vaimse täiuse saavutamiseks on kolm suuremat teed (margat ehk joogat): dznjaana (teadmine, arusaam, tarkus), karma (tegu) ja bhakti (ekstaatiline pühendumine). Mõned hindud arvavad, et igaüks neist kolmest teest nõuab täielikku keskendumist ja see on vabanemise jaoks piisav. Ometigi õpetavad paljud tänapäeva õpetajad ja gurud joogade sünteesi ja väidavad, et need kolm teed on omavahel seotud ning vabastavat teadmist võib leida kõigi kolme kaudu. Dznjaanajooga vabastab karmast ja ümbersündidest ning haigustest, vanadusest ja surmast. See viib teadmatusest vabanemiseni ja brahmani realiseerumiseni
) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus
Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti
pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed
Kaitstud Vilgas Lõbus Muretu Turvaline Rahul Usaldav REIPUS Rõõmus HAARATUS Õnnistav Õnnelik VÄRSKUS Kütkestatud Ekstaatiline Juubeldav Elustav Erk Ülev Meeldiv Nooruslik Uudishimulik Köitev Naljatav Puhanud Süvenenud Ülevoolav Kosutav
Tähtsaimad proosaluulekogud ,,Hooaeg põrgus" ,,Illuminatsioonid" . Poeem ,,Joobunud laev" on mitmeosaline jutustav luuletus, mille kaudu antakse edasi tegelikult in rännakut elus (laev = in , meri = elu). In rännak elus on kaootiline ja sõltub paljuski juhusest, elu on väga tormine, aga seda tuleb nautida ja igast kogemuses viimast võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised, aga olulised ongi kujutluspildid, mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine. Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes. Kõige sümbolirikkam oli luulekogu ,,Illuminatsioonid" Maurice Maeterlinck 1862-1949 Sümbolistliku draama rajaja, mis kujut elu sümbolite abil. Esimene kuulsaim näidend draama -,,Pimedad"
Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed, millest arenes kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed.
püüdja varem ning sellele Tõenäoliselt Sigatüükas põhjusel. Järgmisel päeval Harry hoiatab Cedric umbes esimene ülesanne; Moody overhears, kiidab Harry moraalinormidega ning vihjeid, et Harry peaks kasutama oma Luudanvarsi saada viimase draakon. Harry ja Hermione veedavad tundi harjutamiseks kutsumise võlusid ja päeval on esimene ülesanne, Harry kohtukutse tema Luudanvarsi ja sõidab mööda lohe, kinnipüüdmine kuldne muna ja saavad kõrgeid hindeid. Igaüks Gryffindor on ekstaatiline ja Ron ja Harry on taasühinenud. Varsti, Hermione tõmbab Harry ja Ron alla kööki, kus nad puutuvad Dobby, kes on elevil tema vabadus ning Winky hr Crouch's ex-house-elf, kes on õnnetu juures tema päralt. Klassis, professor McGonagall teatab, et Yule Ball läheneb ning et Meistrite tuleb leida partnereid, see on ootamatu ja raske ülesanne. Harry kogub oma julguse küsida Cho, kuid avastab, et ta on juba lähen Cedric. Hermione on kuupäev, kuid ei
aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast: Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda. Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi prohvet selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline oraakel. See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega. Kõik need elemendid, mis ta luules esinevad prohvetlike piltidena, olid juba ajas olemas, oli vaja ainult selget pilku, et neid näha, selget mõistust, et neist järeldusi teha. Juhtus nii, et need omadused olid ainult temal, see on kõik..." Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult
Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Kreeka muusikaõpetus 1) Oktaav, helisid käsitleti arvudega seoses. Helilaadid: dooria(mehelik, kasutati koolides), früügia(ekstaatiline, metsik, kirglik), lüüdia(kurb, kaeblik, õrn). Helilaadi loeti ülevalt alla, helide arvsuhteid määrati lihtsa keelpilli, monokordi, abil. 2) Pythagoras fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted 3) Platon jätkas Pythagorase õpetust arvudest. Kaitses muusika traditsioone. 4) Aristoteles Rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, omistas suurt tähendust eetilistele väärtustele.
kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi. Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus. Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel oli õigus pidada kaaskonda (esialgu noormehed, kes said sõjalist väljaõpet, hiljem karastunud sõjamehed, kes andsid truudusvande, mis kohustas neid oma juhti teenima surmani). Germaanlastel oli kolm jumalat: Wodan (ODIN), surnute saatja ja nõiakunsti valitseja, hiljem sõjajumal, kelle ekstaatiline kultus viitas orientaalsele päritolule (hobusel ratsutamine); Thor (DONAR), talupoegade kaitsja hiiglaste vastu, ja Tiwz (ZlU, TYR), sõjajumal, kes põhjas konkureerib WODA-NIGA. Jumalaid austati kultuspühadel, mida hõim korraldas perioodiliselt või pärast võidukaid sõdu kindlates kultuspaikades: ohvriloomade tapmine ning ühine eine laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus
Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): apollonlik – korrastatult harmooniline ja mõistuslik dionüüsoslik – ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost
uurijad (Jane Harrison, James Frazer, Gilbert Murray) mõnevõrra hiljem pöördusid tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka tragöödias müüdi ülimat avaldumisvormi, milles väljendub müstiline ja ekstaatiline kogemus. Tragöödia mõju suhtes tõstis ta esiplaanile esteetilise külje, mida seletas kunsti metafüüsilise olemusega. Eetilise aspektina lisandub sellele kaastunde ülev mõju, kuid tragöödiast saadavat naudingut ei saa mõista ainult eetiliste kategooriate alusel. Teos on katse suhtestada tragöödiat kreeka elureligioosse ja vaimse küljega. Nietzsche sai inspiratsiooni Wagneri müütilisest maailmanägemusest. N leidis sarnasust tragöödia ja
Lastes kehal, vaimul ja hingel rohkem nautida seesmist ja välist rahu, on võimalik luua harmoonilisemat elu. 6 SUFISM Sufismi peetakse üldiselt üheks islami müstitsistlikuks vooluks, kuid on arvatud, et selle juured peituvad hoopis kaugemas minevikus. Nii või teisiti on sufismil eriline koht teistlike religioonide hulgas, nimelt selle poolest, et temas ilmneb jumaluse ekstaatiline ootus ja soov temaga üheks saada. Sufistlikest meditatsioonidest on Läänes kõige enam tuntud Mevlevi ordust pärinev graatsiline keerlemistants (,,Pöörlevad dervisid"). Vasak käsi välja sirutatud, peopesa pööratud ülespoole jumaliku õnnistuse vastuvõtmiseks ning parem käsi sirutatud peopesaga allapole selle õnnistuse edasiandmiseks maale, keerleb tantsija ühel kannal suunaga parmale, jumalapüüdlusele. Voogavad
Amphion. * Tähtsaimaks muusika kaitsjaks oli valguse- ja tõejumal Apollon, keda kujutati koos harmoonilisi kooskõlasid mängiva lüüraga. * Kultusmuusikaga oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli eksalteeritud inimhäält matkiv aulos Müüt jutustab võistlusest, milles vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi (alget): * apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik * dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline Umbes 1400-st aastast e.m.a. on püsinud traditsioon korraldada Delfis Apolloni auks erilisi pidustusi, mis suuremalt osalt kujutasid endast muusikalisi võistlusi. Sageli peeti neid koos spordivõistlustega, näiteks olümpiamängudega. Paiaan oli Apollonile pühendatud laul kitara saatel. Vastukaaluks Apolloni kultusele oli elurõõmsa veini- ja lõbujumala Dionysose auks korraldatud pidustused, kus mängiti teravakõlalist aulost. Laulu, mida aulosel Dionysose auks lauldi,
Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul, vaba iprovisatsioon, palju melisme. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) rafineeritud, rahvalaulukauged. Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides
· psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid.
Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero. Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega. Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur. Kultuuri liigitus: 1) Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse, on
Kriitika esindaja. Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero. Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega. Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur. Kultuuri liigitus: 1) Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse, on ta siis muusik, vabakutseline kirjanik
annaabi.ee 
