Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest
Uuralid asuvad Landstrassest umbes 2500 kilomeetri kaugusel. Nii Metternich, de Gaulle kui ka Putin pidasid silmas Euroopat kui kultuurilist mõistet. Ükski ei rääkinud geograafiast, vaid kultuurilisest kuuluvusest, kultuurilist väärtust. Geograafiale apelleeriti märkimaks väärtuste ühtekuuluvust või selle puudumist. Ja nagu iga ebakompetentsuse pärast tagasi astunud Eesti Vabariigi minister, kelle sammu parteigenossed kiidavad ,, euroopalikuks", teame meiegi kõik, et Euroopa on hea, kultuurne, haritud, arenenud. Ühesõnaga- euroopalik. Kuid mida see tähendab ja kust üldse säärane mõiste pärineb? Paraku on Euroopa defineerimine erakordselt keeruline, sest läbi aegade on Euroopa, selle piiridest rääkimata, hõlmanud väga erinevaid asju. Ent samas, nagu Usa Mikk Hödemann 12. d klass ülemkohtunik Stewart Potter ütles kunagi pornograafia kohta, teame meiegi: ,, Ma ei oska seda defineerida, aga ma tunnen ta ära, kui teda näen.
Andestus aitab vabaneda süüst ,,... ja anna meile andeks meie võlad nagu meiegi andeks anname oma võlglastele." Piibelgi õpetab andestama. Andestamine on elu osa, nagu vigade tegeminegi. Olgu siis see viimane meelega või kogematta. Hinge ja südame puhtana hoidmiseks võid paluda andestust sellelt, kellesse usud. Tihti ei ole inimestes julgust minna kannatajalt endalt andestust otsima. Olenevalt süüteo suurusest on ka süütunne erinev. Mõrv jääb kripeldama elupäevade lõpuni, valetamine ununeb paari päeva või nädalaga.
Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja toitude maitsestamiseks pulbrit. Viigipuu: Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasias. Neid on mitmeid liike, sadu liike teeb neist perekonna.
uhke ja pidas ennast kõikidest meist paremaks,just tüdrukutest.Nad tulid tuppa ning keegi ei suhelnud nendega kuna nad ei soovinud sünnipäevalapsele õnnegi ja lihtsalt olid.Probleemide vältimiseks keegi ei öelnud midagi.Pärastpoole õhtu saabudes mina ja mu sõbranna rääkisime" ülbest käitumisest "ja tibidest.Siis need tüdrukud paratamatult arvasid et me räägime nendest ja tundsid ennast väga puudutatuna ja hakkasid meid sõimama.Ega meiegi end vaos ei hoidnud ja ütlesime neile ka et me ei rääkinud nendest kuid kes meid siis enam uskus.Õhtu läks edasi ja meie neli veetsime õhtut erinevates toa nurkades.Juhtus olema siis selline maamaja,kus aknad olid madalad ja sai rahulikult sisse astuda vaid väikese jalatõstega.Istusin mina siis seal akna peal kui järsult üks nendest tibidest sealt sisse astuma hakkas ja mind selja tagant ründas,tõmbas mu juukseid pidi maha ja kiskus oma kunstküüntega mu nägu
Sellised kaklused ei ole pelgalt poisikeste tembud. Kallale minnakse erinevate vahenditega, alates ktest, lpetades raudkangidega. Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ei suuda aktsepteerida venelasi kui normaalseid inimesi. Ise ei suhtu ma venelastesse halvustavalt. On nad ju inimesed nagu meiegi. Ometi olen pidevalt kuulnud spradelt lauseid: Oleks nad siin, peksaks lbi!, Haiged olevused! jne. Ma kahtlen, et selliseid asju igavusest tehakse. On ju tnapeval kllalt vimalusi vaba aja sisustamiseks. Tnavale tullakse pigem spradega kokku saama. Eriti kui on tegemist suurema rhmaga. Kuhu minna kahekmnekesi? Tallinnas puuduvad sellised kohad, kus lihtsalt kokku saada ja olla. Kui on umbes kmme inimest, siis jah saab minna kuhugi kohvikusse. Aga kahekmnekesi ei saa kuhugi.
Sinu nimi olgu Iisrael Enne filmi vaatamist, poleks ma eales arvanud, et juute kiusati nii julmalt. Ma teadsin, et neid hukati ning saadeti laagritesse sunnitööd tegema. Kuid see, et neid lihtsalt niisama maha lasti, elusast peast lausa põletati, lihtsalt võttis sõnatuks. Mis nad ometi tegid, et seda väärisid? Nad on inimesed nagu meiegi. Filmis nähtud pildid, kus olid juudid maha lastud mingite palkide peal ja vahel, avasid mu silmad. Enne arvasin, et nende kodust ära saatmine oli julm, aga nüüd sain aru, et see polnud veel alguski. Ma ei oska ettegi kujutada, mida nad tunda võisid. Tean seda, et minu tunded pole sugugi head olen pettunud ning ka imestunud nendes, kes nende tapatalgudega kaasa läksid. Kas tõesti ei julgetud vastu hakata? Kas nende
Võime küll mõelda, et milleks metsa mustikale minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud. Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega '' tule metsa!'' See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.
Samuti on välja tulnud see, et tee sõbra majja pole kunagi pikk. Sellest olen aru saanud tänu sellele, et oleme üksteisel mitu korda külas käinud olenemata meie elupaikade suurest vahemaast. Sõbrad on tähtsad ning eluks vajalikud, sest ilma nendeta ei ole elu midagi väärt. Sõpru tuleb hoida ning neile ei tohi kunagi valetada ega haiget teha. Sõbrad on meile lähimad, nad saavad kõige paremini aru, mida elu meie jaoks tähendab, nad tunnevad sedasama, mida meiegi tunneme, nad on köidetud meie külge õnnes ja õnnetuses, nad murravad meie üksilduse nõiduse.
Unustatakse aga seda, et see pole esimene Maal toimuv temperatuurimuutus. Praeguseks on leitud neli põhjust, miks osad liigid on kadunud: Maa kokkupõrkamine hiiglaslike asteroididega, küttimine, põllu harimine ja võõrliigid. Küll aga puuduvad teaduslikud tõendid väljasuremise kohta kliimajoonemise tagajärjel. Ennekõike saadakse valesti aru, mida tähendab ,,välja suremine". Maa on nii suur, et kõigile mahub ruumi elamiseks ja paljunemiseks. Nagu meiegi inimesed, rändame ühest kohast teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähemale kui mägedes kõrgemale, säilitades areaali aladel, kus nad sooja tõttu enam edasi levida ei saa. Idsod arvavad, et ka atmosfääri CO2-sisladusel on ka oma roll selles kõiges: soodustab taimede kasvu, on taimedele väetiseks. Paljud bioloogid on leidnud uusi tõendeid, et liikidel on suurepärane kohastumisvõime. Hea
500 milj aastat tekkisid esimesed kalad. Maismaataimed sünteesisd tänu päikesele maismaale hapniku mille tõttu elu maal muutus. Esimesed maismaa loomad olid tillukeses selgrootud nagu putukad ja ämblikulaadsed loomad. Kahepaiksetest, ehk need kellel on võimalik elada nii maal kui vees, arenesid välja esimesed roomajad.peale neid 200 milj aastat oli sauruste ajastu. Mõned olid lihtsalt hiiglaslikud. Roomajatest kujunesid välja esimesed imetajad, nagu meiegi. Nendest arenesid ka esimesed lindude eellased. Õistaimedega arenesid esimesed taimtoidulised imetajad. Kuid tänu kliima jahtumisele surid need saurused välja. Imetajad jäid seda maailma valitsema. Inimene on maal olnud juba tegelikult 5-7 mil aastat. Meie lähimad sugulased on inimahvid. Algul olime nagu ahvid. Siis 1.6 milj aastat tagasi arenesime me suurema ajumahuga inimesteks. 300 00 aastat tagasi tekkis selline liik nagu Homo sapiens ehk meie
ühiskonda oma olemasoluga. Tõsi on see, et vahel võivad üksikud neist korda saata jubedusi. Lisaks moslemitele on olemas näiteks ka budistid ja katoliiklased. Kindlasti on nendegi seas kurjategijaid. Vahest õpetab islamistide tegevusest mõjutatud maailm meid andestama ja leppima olukorraga, kus meil on erinevad maailmavaated ning sihid. Tihti räägitakse meedias, et loodust tuleb hoida, selle mitmekülgsuse säilimiseks. Meiegi oleme üks osa loodusest, olenemata rahvusest või usundist, seepärast tuleks ka ühiskonna üksikute ,,kiskjatega" leppida ja aktsepteerida erinevusi. Tean, millised muslimid on, kuna olen reisides leidnud nende seast kaks tuttavat, kellega iga paari kuu tagant internetis suhtlen. Võin oma kogemusest väita, et kõigil muhameedlastel ei ole islam ja koraan kinnisideeks. Ka nemad on inimesed, kes tahavad näha maailma ja on huvitatud teiste rahvaste kultuuridest
Stiilide töö Argistiil See oli jälle üks jumala tavaline pühapäevaõhtu. Dinneriks makaronid hakklihaga. Ikka oli emps sinna sibulat toppinud. Ma ei salli seda, aga ta ei suuda kunagi meeles hoida, et sibulaga on head ainult soustid ja salatid ja muu selletaoline. Ahjupraed. Makaronide juures on see aga viimane äka. Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski e...
Post, Kultuur, Tervishoid, Kaubandus, pangandus Eesti hariduselu Üldhariduskoole on igas suuremas asulas,kõrgkoolid on ainult suuremates linnades Riigi asutatud ülikoolid on Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,Tartu Ülikool,Eesti Kunstiakadeemia, Põllumajandusülikool Põhiharidusega noored võivad soovil minna õppima kutsehariduskooli üle kogu Eesti Kutsekooli lõpetanu on saanud keskerihariduse nagu meiegi koolis Enamik elukutset õpetavad õppeasutused võtavad vastu vaid keskharidusega noori ,andes neile rakendusliku või kutsekõrghariduse. Tallinna Tehnikakõrgkool õpetab mitmesuguseid ehitus- ja metallitöö spetsialiste,Mereakadeemia laevajuhte ja – mehaanikuid jne. Väike lisa: Statistika viimase 12 õppeaasta nii õpilaste kui ka üld- Hariduslike koolide Arvu kohta. (v.a. Õppeaastad 2001-2002,2002-2003 Ja 2003-2004) Eesti tervishoisüsteem
Kirjand Üleminek talveajale. Hiljuti läksid eurooplased üle talveajale, mis tähendab, et kellasid pöörati tagasi 1 tund. Meil, eestlastel, ei olene sellest väga palju. Meie naaber, suur Vene föderatsioon, kella ei keera. Mõtlen, kas meiegi peame seda kella keerama. Inimesi on kahte sorti, ühed kelle elustiili kellakeeramine ei mõjuta ja teised, kelle päevakava rikub see täiesti ära. Ei saa õigel ajal magama, ei saa õigel ajal ülesse. Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka.
noormees läheb aega teenima, kuid tal peaks olema õigus valida, kuna ja kuhu. Tuleks leida kompromiss riigi ja tulevaste ajateenijate vahel. Me oleme planeedi kõige targemad isendid, meil kõigil peaks olema õigus valida ja luua enda tulevik ise. Pole õige, et otsustajaks võib olla inimene, kellel on võim. Meie ühiskonnas on kahjuks sajandeid otsustajate rollis olnud võimukad inimesed, kes panevad paika paljude saatuse. Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Loodame meiegi, et selline pilt meie ühiskonnast kaob ja asendub pildiga, kus igaüks on oma tuleviku sepp. Merit Terras 12b
Artur Alliksaar 15.IV 1923 - 12. VIII 1966 Elulugu Alliksaar sündis 15 aprill 1966 Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. Aastal 1966 suri vähki. Luule Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlal...
Mida me peame tegema? Meiegi küsime endilt sedasama, nagu igaüks, kes mõtleb sügavalt elu mõttele, olgu ta siis budist või luterlane. Igal inimesel on erinev seisukoht usust ja arusaam sellest, mis on ,,õige". Kas jumal määrab inimesi hukatusse või mitte? Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidig...
sevaid seaduspärasusi ja neid siis matemaatiliselt kirjeldada. Järgnevalt näitame, kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, millest ja kuidas sõltub keha soojendamiseks vajaminev soojushulk. Eelneva põhjal võime öelda, et keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub kolmest asjaolust: temperatuuri muudust, keha massist ja keha ainest. Üsna sageli, kuid mitte alati, on füüsikaliste suuruste vahelised sõltuvused võrdelised. Eeldame meiegi sõltuvuse võrdelisust ja püüame katseliselt leida keha soojendamiseks vajali- ku soojushulga valemi, uurides eraldi soojushulga sõltuvust temperatuuri muudust, keha massist ja keha ainst. Kaitse 1. Kehale ülekandunud soojushulga sõltuvus temperatuuri muudust. Katse 2. Kehale ülekandunud soojushulga sõltuvus kehab massist. Katse 3. Kehale ülekandunud soojushulga sõltuvus keha ainest.
Elujärk muutub ikka paremaks Metsas käies võiks murdmata jätta oksad Mõne kuu pärast tüdineti lastest ja jäeti ta omapead siia ilma Saavutasime võidu suure ja tugeva NSVL üle Tuli jääda inimeseks, kelle teod ja mõtted ei paku kellelegi huvi Näite võib tuua kasvõi käesolevast lõpukirjandist Aeg muudab kõike Palju on aidanud meil kultuuri säilitada ja edendada mitmed tuntud inimesed Sellest kõigest oleks pidanud õppust võtma ja võetigi kas aga võtame meiegi Andres ei näidanud oma armastust krõõdale kunagi Teadlased suudavad pakkuda peaaegu igale eluvaldkonnale paremaid alternatiive Lähevad liiale tekitades sõpradele kahju Siis hakkas ta pikemaid teoseid kirjutama Oma kuulsuse tipus teeb ta õige otsuse Tühine protsent ettenähtud alast on läinud erakätesse Olenemata väljaõppest on iga inimene kunstnik Kõigest sellest hoolimata tuleb edasi püüda Aga mõtelaadina selline rikkuse jahtimine ei kõlba
See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel. Haridus annab meile kodanikujulguse, et saaksime hoida oma kodumaa sõltumatust ning vastu astuda võõrvägedele. Albert Kivikaski on oma teoses "Nimed marmortahvlil" toonud lugejateni Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste julguse vastu astuda punaarmeele. Need noored inimesed läksid lahingusse, hoolimata kuuldusest vastase tugevusest. Nad ei lasknud
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad
informatsioonil vahet. See kajastus ka kaitseväe juhataja kindralkuberner Ants Laaneotsa kõnes Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.
vabale turumajandusele. Oluline roll tema valitsemisel oli sõjaväel. Oma sõjakäikudega vallutas ta kogu euroopa mandri ala, kuid lõpuks sai ta lüüa Inglismaalt ja ka Venemaalt. Napoleon taandas end võimult ja ta saadeti asumisele, kuid ta pöördus sealt tagasi ja võtis uuesti võimu üle, kuid peale 100 päeva valitsemist kukutati ta. Ta suri 1821. aastal St Helena saarel kuhu ta saadeti. Prantsuse revolutsioon omas suurt mõju tänapäeva euroopa ja maailma kujundamisel. Näiteks meiegi kasutame sellel ajal loodud meetermõõdustiku ja kilogramm ühikuid. Peale seda perioodi Prantsusmaal muutusid inimesed võrdsemateks ja kadusid aadli eesõigused. See oli väga tähtis ajajärk Prantsusmaal ja kogu maailmas.
kõrvuti ja jälgiti, et oleks piisavalt rahvast, et ulataks käest kinni võtta, meie kandis sellega probleeme ei olnud. Mis on Teie kõige värvikam mälestus Balti ketist? Võib-olla see hetk, et nüüd võtame kõik käest kinni ja see teadmine, et seda teevad kolm riiki kõik korraga. Mida Te nägite enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid? Meie olime maanteel, mets oli ümberringi , loomulikult ka autosid ja busse, meiegi tulime kohale bussiga. Milline oli ilm sellel päeval? Raske öelda, aga vihma kindlasti ei sadanud. Kuidas Te saite oma seismiskohale ketis? Sõitsime kohale spetsiaalselt selleks sündmuseks tellitud bussiga. Milliseid asju Te sinna kaasa võtsite? Ei mäleta, et midagi erilist sai kaasa võetud, kahjuks ei mäleta sedagi, kas meil oli sini-must-valgeid lippe kaasas. Mis toimus enne ja pärast käte ühendamist? Laulsime ja olime ootusärevad. Kas Teie ketiosas oli piisavalt inimesi
majanduskriis. Vaidlesin talle vastu, sest minu meelest ei saa see olla ainult ühe mehe süü. Ja ega siis majanduslangus ei ole ainult Eestis, see on ka mujal riikides. Ja suuresti on see ju tingitud sellest, et maailmaturul on raha liiga kalliks läinud. Jah, võibolla on Ansipil süüd natuke selles osas, et import ja eksport Venemaaga ei ole enam nii tõhus kui vanasti. Kuid kui Venemaa jonnib, et nemad ei taha Eestiga tegemist teha, siis miks meiegi peaksime tahtma?! Meie, eestlased, võiksime parem Venemaale ja venelastele tõestada, et saame nendetagi hakkama. Oma töös tahtsin veel ära märkida selle,et mis toimub erakondades sellel ajal, kui on valimised tulemas. Nimelt siis on nii, et erakonnad oma valimislubadustes lubavad maad ja taevad kokku. Minu arvates see peaks nii olema, et mida lubatakse, see tehakse ka peale valimisi ära. Sest suurem osa inimesi valibki ju valimislubaduste põhjal
Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna) Isiklikult arvan, et need kinnised asutused muudavadki inimesed ebanormaalseteks, sest seal
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis elu mõte. Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate põlvede tuleviku suunas
oleme nii väikesed, nii armetud siis minu arust on see tüüpiline õpitud abituse kompleks. Eelmine vabariik kestis ainult kakskümmend aastat. Järelikult ei olnud kodanikud valmis oma riiki hoidma. Kas meie oleme nüüd selleks valmis ja saama mitte suureks rahvaarvu tõttu vaid hingelt? Hea kodanik peab olema suure hinge, raudse jõu, kaine mõistusega, sihikindel ja abivalmis. Need omadused peaksid olema ühe tugeva kodaniku hing ja sisu, need peavad olema väärtused mida peaksime meiegi endas kandma. Ma ei pea silmas mingeid ülejõu käivad ühispingutusi ja muutusi. Ma pean silmas mõistlikke pingutusi mida teeb kogu rahvas ,et säilitada enda rahvus ja väärida kodaniku aunimetust.
Meil pole millegile tugineda.Enne sõda ei olnud meil midagi, ei tööd,peret ega talukohta, olid vaid unistused, tühjad mõttelennud, mis nüüd nii kaugete ja võõrastena tunduvad.Me olime valmis teie kõrval surema, sest uskusime sellese millese teiegi, kuid tuleb välja, et teie ise sellese tegelikult ei uskunud, muidu olekste praegu siin.Kükitaksite meie kõrval kaevikutes, peidaksite end mürsuaukudes ja näeksite neid jubedusi mida meiegi. Ilmselt oleks ka ilma teie utsitusteta paljud meist sõtta läinud, kuid kindlasti mitte kõik, võibolla oleks Behm veel elus, tema ei soovinud siia tulla, kuid kuna kogu klass läks tuli ta ikka kaasa.Kogu klass läks aga teie, meie juht, meie eeskuju , Teie jäite maha.Teie elasite oma elu edasi. Me keegi ei tea kas jumal või keegi Tema taoline on olemas, kuid kui maailmas mingitki õigust on jõute ka teie otsapidi esiliinile ja näete ning tunnete seda mida meiegi.Siis Te
oleme nii väikesed, nii armetud siis minu arust on see tüüpiline õpitud abituse kompleks. Eelmine vabariik kestis ainult kakskümmend aastat. Järelikult ei olnud kodanikud valmis oma riiki hoidma. Kas meie oleme nüüd selleks valmis ja saama mitte suureks rahvaarvu tõttu vaid hingelt? Hea kodanik peab olema suure hinge, raudse jõu, kaine mõistusega, sihikindel ja abivalmis. Need omadused peaksid olema ühe tugeva kodaniku hing ja sisu, need peavad olema väärtused mida peaksime meiegi endas kandma. Ma ei pea silmas mingeid ülejõu käivad ühispingutusi ja muutusi. Ma pean silmas mõistlikke pingutusi mida teeb kogu rahvas ,et säilitada enda rahvus ja väärida kodaniku aunimetust.
on valmis jagama ka niigi vähesel hulgal olemasolevaid ressurse. See on igaühe enda valikuvõimalus. Ka meie perel on olnud raskeid aegu, kuid isegi siis oleme aidanud teisi endasuguseid abivajavaid inimesi. Näiteks on läbi aegade meie koolis tehtud koostöö Elva väikelastekoduga, mille raames kogutakse teistele mitte-vajalikke mänguasju, riideid ja muid tarbeid neile, kes neid enam vajavad - lastekodu lastele. Meiegi perekond sorteeris igal aastal niiöelda "inventuuri" tehes välja neid asju, mida saaks annetada ja lisaks oleme alati enda pere poolt ostnud suure karbi, kas piparkooke, küpsiseid või komme. Selle kõrvalt, kui aiamaal on olnud eriti hea saagiaasta, oleme jaganud valminud vilju oma ümbruskonnas elavate inimestega, näiteks sõbrannadega, naabritega ja nii edasi. Teistega jagamine on meie perekonnas tavaline asi.
Majanduslangus on väga suur. Eestis on praguseks registreerunud juba 13% töötuid töövõimelisest elanikkonnast. Tänu sellele peaks praegusel ajal eriti kokku hoidma ja välisriikidega häid suhteid hoidma. Ei tohiks end lõhki laenata ning välismaailma ees usaldust kuritarvitada. Tuleb saada üheskoos sellest hetkelisest olukorrast üle. Kui me seda suudame, on meie suhted oma naabritega head ning nad toetavad meid sellel raskel ajal, nagu meiegi seda teha üritame. Näiteks Eestil endalgi on praegu raske, aga ta laenas ikka Lätile, kus olukord on veel halvem, raha. See on samuti samm Eesti püsima-jäämise suunas, sest kui välismaailma jaoks pole Eestit, on ka meil endil väga raske kodumaad järje peal hoida. Kindlasti on asjad, millest igaüks lugu peab, austus ja ausus. Need on asjad, mis aitaks riigil püsida ja toimida. Miks on vaja suurtel poliitikutel valetada, et me teeme kõik teie heaks, kuigi
Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5. Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi, miserere nobis palvelaul) Meie, Isa palve Meie isa kes sa oled taevas pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal. Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev Anna meile andeks meie võlad Nagu ka meiegi andeks anname oma võlglastele. Ära saada meid kiusatusse. Vaid päästa meid ära kurjast, Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti Aamen. Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajala eksisteeris rahva muusika näol. Rahvamuusikud nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahva keelne ja nad ei tegelnud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liike. Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
Nende kiviriitad olid juba paremini töödeldud. Arvatakse, et esimesed inimesed, kes Aafrikast välja rändasid olid püstised inimesed. Arvatakse, et Euroopas arenes püstisest inimesest neandertali inimene. Neandertal on inimese kõrvalharu, mis mingitel tingimustel suri välja. Järgnevana arenes välja arukas inimene (homo spaiens). Arvatakse, et ta tekkis samuti Aafrikas umbes 250-200 tuhat aastat tagasi. Arukas inimene laienes üle kogu maailma ning meiegi oleme arukad inimesed ehk homo sapiensid. Liikide teke ja inimese sünd Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Seda võivad põhjustada mitmesugused asjaolud. On tõestatud, et enamasti algab uue liigi
säilitab hästi kehaniisukust ja peegeldab valgust. Varaanid on kõigusoojased, nad valivad kehatemperatuuri välistemperatuuri järgi ja vajavad nii vähem toitu. Kuumemal ajal nad on urgudes, jahedamal aga otsivad süüa. joonis 6. varaan Aaloe- Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Aaloe kasvad ainult aafrika kõrbedes. joonis 7. aaloe Datlipalm- Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. joonis 8. datlipalm Piimalill- piimalill on kogub endasse vett, et seda kasutada kui vaja. Loomade eest on
masin masina vastu. Võitjaks jääks parema tehnikaga pool. Sõda oleks veretu, aga ikkagi sõda. Kas ja millisel määral on säärane idee teostatav, näitab aeg (halastamatu, nagu sõdagi). Niisiis on sõdadel peale halbade külgede ka arvukalt positiivseid jooni. Siiski jäävad need negatiivsetele joontele alla. Aga sõjad on. Ja jäävad. Ütleb ju rahvatarkuski - ründa ise, või saa rünnatud. Seega - jälle sõtta! Ei saa ju "arenenud" USAgi sõjalise sekkumiseta, kuis siis meiegi, ülejäänud riigid. Sõja vastu ei saa isegi NATO ega ÜRO. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Ja lohutuseks mõelgem veelkord tema positiivsete joonte peale. Igas halvas on killuke päikest. Sõjas on miinikilluke päikest ja asteroidikilluke hukatust.
Ehk hoia seda, mis juba käes ja õpi uusi asju juurde Aga isa oli hakanud ussisõnu unustama, sest külas polnud neid tarvis, pealegi ei pidanud ta neist eriti, arvates, et sirp ja käsikivi teenivad teda sootuks paremini. Seepärast pobises ta oma voodis karu nähes hoopis midagi saksa keeles, mispeale arusaamatutest sõnadest segadusse sattunud ning teolt tabamise tõttu erutunud karu tal pea otsast hammustas. Niimoodi tähtsaid tarkusi unustades võime meiegi jääda tulevikus hätta. Nt ei oska tuleviku inimesed võib-olla ilma GPRS-ita kuhugi liikuda ehk me minetame oskuse orienteeruda, kas siis kaardiga või ilma. 3. Keelatud vili tundub alati magus Leemet ihkas ikka ja alati külla minna, kuna seal oli palju noori. Nii käis ta tihti metsaserval külaelu vaatamas. Uudishimu ei saa enne rahuldatud, kui ta on rahuldatud. Püüdku teised inimesed kui palju tahes teiste asjadega. (Leemeti ema korjas talle öökullimune, et poiss külla
puutudes tahetakse nende vastu füüsilist vägivalda kasutada. Inimesed pelgavad sõbrustada homoseksuaaliga, kuna peljatakse sellise inimese mõtteid ja himusid. On palju juhuseid, kui vanemad ei tunnista oma lapsi ega taha nendega enam suhelda, kui on saanud teada lapse orientatsioonist. Homuseksuaalide mittesallimisel on ka usulisi põhjuseid. Vanas Testamendis on kirjas, et seksuaalsuhted samasoolistega on jõledad ja väärivad surma. Kuid tegelikult on nad ju inimesed nagu meiegi. Homoseksuaalid on maailmas eksisteerinud läbi aegade ja sellest on võimatu vabaneda. Orientatsioon on kaasa sündinud ning me ei tohiks kedagi selletõttu hukka mõista. Inimese seksuaalsus ei puutu kellessegi teise ning seni, kuni nad kellelegi füüsiliselt liiga ei tee, ei tohiks me neid avalikult halvustada ega taga kiusata. Igaüks meist on ainulaadne ja omamoodi ning nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid mõtteid ja arvamusi
Veel kirjeldab luuletus, kuidas naised oskavad meestega mängida:,,eesti naise sõnad on hellad magusad nagu mesi-punuvad meeste pähe nad tuule- ja varesepesi" ,,Kõik on pagana hästi" Luuletuse kindlaks põhiliseks teemaks on Eesti poliitika. Autori mõtted annavad selgelt edasi selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et jääbki üle ainult elada hetkes. ,,eks ole see meiegi saatus siin Eestis: me ootame oma valget laeva ja peremeest" Taaskord peab tõdema, et luuletus on pigem mõtleva panev. Luuletusse lisab vürtsi kaasaaegne keelekasutus. ,,Tõsielu" Luuletus annab edasi mõtteid nähtud unenäost. Selles ühes unenäos, millest Rooste kirjutab, on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub
"Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge" D. Kareva Öeldakse, et seal, kus on hing, on ka hinge kodu. Inimese puhul on hingele koduks tema keha. Kui inimene sureb, peab ka hing minema ja endale uue pesa otsima. Meiega koos teeb hing kõike seda, mida meiegi, elab. Hing saab osa kõikidest emotsioonidest, mis meis on. Hing on see, mis teavitab meid meie olemusest. Kuidas aga mõista seda, mis hoiab ärkvel meie hinge? Kas ärkvel olek on seisund, mida me endale teadvustame või oleme ärkvel ka kõige sügavamas unes? Mina arvan, et me oleme. Ma usun, et meie hing ei maga kunagi. Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda
oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära võtta. Rootsi aega ei saa selle tõttu ka üdini halvaks tembeldada. Positiivne oli selle aja juures see, et näiteks haridus ja usk said palju toetust ja populariseerimist ja ka lihtrahvas sai õppida lugema ja kirjutama. Peeti esimesi eestikeelseid jutlusi, valmisid esimesed eestikeelsed grammatikad ja isegi esimene aabits. Kui Rootsi ajal poleks seda toimunud, ei tea kas meiegi praegu eesti keeles räägiks ja õpiks kuna sellele järgneval Vene ajal võis ju ainult vene keeles rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada. Ka ajakirjandus sai alguse. Esialgu küll saksa keeles. Avati Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu Ülikool, mis on ka ühtlasi üks Euroopa vanimaid koole. Aga ka selle juures oli oma miinus, sest talupoeg ei tohtinud ju ometi olla targem kui mõisnik ja seetõttu ei olnud talupojal ülikoolis kohta. Ülistati ka ortodokssust, mistõttu muu usk ja
Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel.
Tulemuseks võib olla maksatsirroos või Parkinsoni tõbi mida mõlemat on seni seostatud peamiselt vananemise või alkoholi liigtarvitamisega. Samuti lisatakse karastusjookidesse ainet-E211 mis aitab vältida jookidele hallituse tekkimist. Samal põhjusel lisatakse seda ka marinaadidele ja kastmetele. Kui jookides satub kokku C-vitamiin ja E211 siis nende koosmõjul moodustub benseen-aine milles on vähkitekitavaid omadusi. Nii soovitame meiegi, et mõelge enne kui ostate Fanta või Pepsi...selle asemel ostke vesi ja te säästa oluliselt oma tervist. EESTLASTE TOITUMINE: Eestlastel on tavaks süüa liiga palju, enamusele meeldib rasvane toit. Paljud kasutavad liigsetes kogustes keedusoola. Süüakse suhteliselt vähe taimset toitu .Palju rafineeritud (peene välimusega ning suure värvaine sisaldusega) toiduaineid ja üheks suurimaks probleemiks eestlastel loetakse kiirtoitu. ÜLEKAALULISUS:
on seotud inimõiguste täitmise ja et inimeste elu oleks hea. ÜRO tähtsus eesti jaoks on väga suur, kuna ÜRO on meid väga palju aidanud. ÜRO üheks ülesandeks ongi neid riike aidata, kellel vaja. Nüüdseks kui Eesti on suhteliselt heas seisus majanduslikult, siis ÜRO meid enam ei pea nii palju aitama. Nüüd aitame meie teisi hädasolejaid. Näiteks alles abistasime Madagaskari abivajajaid poole miljoni krooniga UNICEF-i kaudu. See, et meiegi aitame teisi riike tuleb meile pärast kasuks. Näiteks kui peaks Eestiga midagi juhtuma aitavad teised riigid meid ka. Tänu ÜRO-le on meil veel võimalusi. Näiteks kui Eestil on mingi hea ettepanek või pakkumine kogu maailmale või mingi probleem, siis Eestit ainuüksi ei kuulata, kuna Eesti on üks väike riik ja kellele tal seda ikka rääkida on. Aga, kui on ÜRO kokkutulekud, siis saab Eesti oma arvamuse välja öelda ja kui juhtub olema
Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse
Öeldakse, et maaslamajaid näkku ei lööda, kuid meid lüüakse. Ning lõpuks jääme imestades mõtlema, mis mõte sellel kõigel on? Me hakkame mõtisklema, miks me üldse elame, meie ei saa peatada liivakella ajavoolu ja ühel päeval lähme kõik sinna, kust saab vikerkaar alguse. Mis mõte elul üldse on, miks me elame? Loomad elavad vaid sigimiseks. Neil on üks kindel siht ja nad rühivad sinna. Meiegi oleme loomad, aga me teeme endale kõik keeruliseks, mitte leppides vaid ühe vastusega. Me ei taha elada vaid järglaste pärast. Meil on mõistus, mis hakkab mõtlema veel teisi põhjuseid, olgugi, et sigimine jääb siiski kõige tähtsamaks. Meie tahame teha midagi teisiti ja olla teistsugused, leida rohkem mõtteid ja tegevusi enda elule, kui vaid sündimine, sigimine ja suremine. Me tahame saavutada veel midagi.
meie keskel. Sinu riik tulgu. Jumala riik tuleb meie juurde. Taevane Isa annab meile oma Püha Vaimu, et me usuksime tema armu läbi tema püha Sõna ja elaksime jumalakartlikult igavest elu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Me palume, et Jumala tahe sünniks meie keskel. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Jumal annab igapäevast leiba kõigile inimestele. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Me palume selles palves, et Isa taevas ei vaataks meie pattude peale, vaid et ta annaks armu, kuna me teeme iga päev pattu ja oleme väärt karistust. Ja ära saada meid kiusatusse. Me palume, et Jumal kaitseks ja hoiaks meid. Vaid päästa meid ära kurjast. Me palume selles palves, et Isa taevas päästaks meid nii ihu, hinge, vara kui ka au poolest kõigest kurjast ning kingiks meile, õndsa elu ja võtaks meid enda juurde taevasse. Aamen.
pelatemamiseks. Soomlastele meeldib väga suvine aeg. Peale jaanipäeva kolivad paljud soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad. Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas. Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui sõbrad kelle auks on köetud saun.Soomlastel on tavaks käija saunas.Väga paljudes soome elamutes on ehitatud saunad.Eestlastele meeldib ka saunad,aga meil on tavaks saanud nii öelda''pühapäeva saun''seega väga palju köeti nädalavahetusel sauna.
annaabi.ee 
