Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei
Musike'-muusade kunst, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. Apollonlik-korrasatult ,harmooniline,mõistuslik dionüüsoslik-ekstaatiline,meeleline aoid-kutseline laulik/rapsood-rändlaulikud/paiaan-kultuslik laulutüüp/treen-aurnuitk aulose saatel/hümenaios-pulmalaul aulose saatel/hümn-kultuslaulude ühine nimetus/nomos- reeglite kogum/tragöödia-dramaatilise sisuga lugu või teos/ditüramb- koorilüürika/dionüüsia-teater,lava Tragöödiakirjanikud: Euripides,Aischylos,Sophokles Hellenismiajajärk:klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega,kujunes peen ja õpetatud musitseerimine Kreeka helisüsteem:Oktaav-jaguneb 7-ks astmeks, Diatooniline helirida koosneb kahest neljatooniliselt lõigust
Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th
Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel. Toidunappusel söövad suuremad lumekaku pojad ära väiksemad. Emane muneb 3-12 muna. Tihti ei õnnestu lindudel pesitseda
Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill
kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose pidustus etendati tragöödiad. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk Kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kujunes välja professionaalne musitseerimine
V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST" Juhatas Tuudur Vettik A. Kapp "SIND ARMASTAME, KODUMAA" Juhatas Juhan Simm M. Lüdig "ÜHEST VAIKSEST PÜHAST HIIEST" R. Päts "PULMALAUL" Juhatas Tuudur Vettik M. Lüdig "PÕLISMETSA JÄRV" E. Aav "HOMMIK" Juhatas Verner Nerep E. Melngailis "TUTILINE LINNUKENE" Juhatas Juhan Aavik E. A. Hagfors "LAUL IMATRALE" Juhatas Tuudur Vettik ÜLDMEESKOORID A. Läte "KOSTKE LAULUD" A. Kapp "PALUMINE" R. Tobias "ÕÕTSUV MERI" E. Aav "HUMAL" E. Võrk "MEESTE LAUL" K. Türnpu "VALVUR" Juhatas Evald Aav E. Tubin "KARJASE LAUL" J. Simm "MULGIMAALE"
Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4. Karl August Hermann ,,Mingem üles mägedele" ja ,,Oh, laula ja hõiska" Aleksander Saebelmann-Kunileid ,, Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" Friedrich August Saebelmann ,,Kaunimad laulud" ja ,,Ellerhein" Aleksander Eduard Thomson ,,Pulmalaul" ja ,,Laulge, poisid" 5. Johannes Kappel õppis aastail 1876-81 Peterburi konservatooriumis, jäi tööle Peterburi Hollandi saatkonda, valitud III, V ja VI üldlaulupeo juhiks, looming oli lüüriline, tugeva romantilise alatooniga, ,,Oleksin laululind", ,,Ööbik". Miina Härma õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse
Bengt.Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele
Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilaule. Koorilauludes kohtab eestilikust vähe
AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul
matemaatika, ühiskonnategevus, oli pedagoog ja valga seminari lõpetaja. Ta ei jäänud eestisse, läks venemaale paremaid elu ja töö tingimusi otsima, tutvus A.Rubinsteiniga ja läks tema juurde koduõpetajaks, õpetas lastele muusikat ja kõike muud. Läbikäimine kuusa muusikaga mõjutas Thomsoni muusikat. Thomson hakkas kasutama oma koorilauludes rahvamuusikat. Thomsonil on veel kaks kulsat lugu, mis on ,,kannel" ja ,, Pulmalaul" . F.A. Saebelmann oli Kunileiu noorem vend, sünid aastal 1851 ja suri 1911. Venna eeskujul sai ka temast muusik, aga ta jõudiskahet varasemast mehet kõige kauem, peterburi konservatooriumis 1 aasta klaverit, siis õpingud katkesid. Töötas paistu kihelkonnaa, esines tsellistina, klaveri mängijana, orkestri juhina. Tuntuim laul on ,,Kaunimad laulud" . Alo matiili ,,Kaunimad laulud" said ka inspiratsiooni Saeelmanni muusikast.
Ilmalikke laule vähe. 45 eesti, 1 saksa koorid. A. Kunileid (Koidula) "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm". 1879 II Laulupidu Tartus 24 koori 1880 III Laulupidu Tallinnas 1sed heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid asjaarmastaja, u 30 a. Patriaotism "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm"(väike kammerkoor) eeltakt olemas, saadeta, segakoor, 4/4 taktimõõt, mõõdukas tempo. Aleksander Thomson asjaarmastaja, e. rahvaviisid. "Ketra, Liisu", "Kannel", "Sokuke ", "Pulmalaul". Friedrich Saebelmann ei lõpetanud konservatooriumit Peterburis. Ladusalt, vähem eestipärasust, sentimentaalsed, puudub karge omapära. "Kaunimad laulud" hoogne, erksarütmiline. "Ellerhein" ¾ taktimõõt, segakoor, mõõdukas tempo, loodusest.
6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar 7.Miks õpiti konservatooriums orelit ? 1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A.Saebelmann helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist, organist, säilinud u20 koorilaulu, ,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades
T.Helle ,,Piibli Ramat/se on Tõi eestlasti keik se Jumala mõttemaailma uusi Sanna..." mõisteid/ alus ühise eesti kirjakeele kujunemisel 1637 R.Brockmann ,,Pulmalaul" Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus 1708 Käsu Hans (Puhjast) ,,Oh! Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest
1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne Piibel, mis pani aluse põhjaeesti murretel rajaneva eesti kirjakeele kujunemisele ning andis teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. See pakkus rahvale nii meelelahutuslikku, kui ka õpetlikku lugemisvara. 1816 kaotati pärisorjus Eestimaa kubermangus 1819 kaotati pärisorjus Liivimaa kubermangus 1766 ajakirjanduse teke Reiner Brockmann Temalt pärineb ladina-, kreeka-, saksakeelseid ja mitu eestikeelset luuletust.
Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul. Autoriks oli sakslane Reiner Brockmann(1637). Esimese eestlase loodud luuletus on Puhja köstri ja koolmeistri Hans Kessi(Käsu Hans) loodud kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!`` - 1708. aasta, koosneb 32 stroofist ning jaguneb nelja ossa. I osa jutusta Tartu linna rikkusest ja õnneajast, II osa linnarahva patuelust, III osa linna hävitamisest venelaste poolt ja inimeste küüditamisest ning IV osa manitsus ning teiste linnade hoiatamine. Luuletus on Lõuna-Eesti
1869 aasta veebruaris saadi keisri nõusolek korraldada Eesti laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja pilliorkestrid. Suurem osa repertuaarist pärines Saksa heliloojatelt, mõni ka soomest, Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Kõlas kaks Eesti helilooja laulu, "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani". Esimesed heliloojad asjaarmastajad Aleksander Saebelmann Kunileid ("Minu isamaa on minu arm", "Sind surmani") Friedrich Saebelmann "Kaunimad laulud" Aleksandr Thomson "Pulmalaul", "Kannel" Karl August Hermann 1851-1909 Oma hariduse sai ta Leipzigi ülikoolist, mille ta lõpetas keeleteaduse doktorina. Oli väga mitmekülgne mees: keel, krijandus, kool, ajalugu, poliitika, andis välja ajalehte "Eesti Postimees", ja "Laulu- ja mänguleht", kirjastas raamatuid, andis välja noote, kogus rahvaviise, helilooja. Iseõppinud muusikalise hariduse. 300+ koorilaulu. "Isamaa mälestus", "Munamäel", "Kungla rahvas"
Smolenski maakonnas, mõisniku peres. Rahvalaulud ja pillimängud mõjutasid tema loomingut suures hulgas. Osales oma onu mõisas orkestris, mängides kuulmise järgi viiulit ja flööti. Esimene teos, mida esitati oli Mihhail Glinka ,,Kamaarinskaja". Sissejuhatus oli väga võimas. Mängisid flöödid siis viiulid vahepeal ka kontrobasiid. Teos oli väga tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Viiulid "hüplesid" ja muusika oli väga kiire. Oli kuulda kaks vene rahvaviisi pulmalaul ja kiire rahvatants kamaarinskaja. Püüti jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. Teost oli väga mõnus kuulata eriti just sellepärast, et mängijad elasid ise väga kaasa, mida oli näha nii nende nägudest kui ka liigutustest. Peojuht astus lavale ja esitas järgmist esinejat Olga Sosnovskajat. Olga on Venemaa teeniline näitleja ja paljude konkursite laureaat. Esimene teos, mida ta esitas oli Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke"
· Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING
1856 sõitis Berliini end täiendama ja polüfooniat õppima. Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus: Glinkat nim esimeseks vene rahvuslikuks heliloojaks, vene rahvusliku koolkonna rajajaks.
isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909)
ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr Pidustused Dionysose auks: tragöödia , ditüramb , dionüüsia Tragöödia kirjanikud: Euripiides , Sofokles , Aispüros Hellenismi ajajärk 330.-146. a eKr Muuskat hakati õpetama ning õppima. Rooma võimu ajajärk: 146. eKr 395. pKr Hakati muusikat ülesse kirjutama. Tekkis mitmehäälsus. Kreeka muusika õpetus: Kreeka helisüsteem: tähtsüsteem , 7astmelised laadid , (dooria, früügia, lüüdia)
❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud
Hispaania kangelaslaul rgib ka mauridega vitlemisest. See kannab nime Laul minu Cidist. Cid on araabiakeelne sna, mis thendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a prast Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust. Tema vitles almoraviididega. See oli phja- aafrikaste dnastia. See Cid purustas selle suure almoraviidide ve, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: Pulmalaul, Pagenduslaul; Corpese laul. PAGENDUSLAUL:Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, vidukas sjamees, elu kulges hsti, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sbrad. Otsiti ettekne, et Cid ukonnast minema kihutada, soosingust ilma jtta, maavaldusest ilma jtta, sissetulekust ilma jtta. Cid saatis oma ttred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid le
J. Petersoni. 13.sajandi algus Henriku Liivimaa kroonika 13.sajandi algus Taani Hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega.
Eepiline rahvalaul-jutustab jumalatest, heerostest Aoid-kutseline laulik, improviseerib, tema esitatud lood on eepose eelkäijad Rapsood-Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul tegutsenud rändlaulik, kes polnud ise laulude looja, vaid esitas valmis tekste(nt Homerose ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" Treenid-nutulaul Kultuslaulud-õnne ja viljakuse jaoks, vastavalt jumalusele, hümnid Genealoogia-suguvõsa ajalugu Kataloogid-mitmesugused loetelud Riitus-rituaal, komme Hümenaios-pulmalaul Hetäär-mehe sõbratar Eleegia-nutulaul, kurb lugu Arhailine-vana Epigrammm-algselt hauakivil olev värsivormis pealkiri, hiljem lühike lüüriline luuletus Agoon-peategelaste sõnasõda Parabaas-väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest
Nende autorid, saksa ja rootsi päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad, kirjutasid neid oma sõpruskondades meelelahutuseks. Juba 14. sajandist alates oli Lääne- Euroopas levinud juhuluule, s.o pühendusluuletused pulmade, ristsete, matuste, ametisse pühitsemise, raamatute ilmumise jm oluliste sündmuste puhul. Algul olid need vaid ladina-või saksakeelsed. Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, ilmus trükist 1637. aastal. Selle autor oli sakslane, antiikkeelte professor ja kirikuõpetaja Reiner Brockmann, kellelt pärineb veel mitu eestikeelset, aga ka ladina-, kreeka- ja saksakeelseid luuletusi. Eesti kirjanduse kulgu juhuluule suuremat ei mõjutanud, sest see ei jõudnud maarahvani, vaid jäi võõramaalastest kitsa ring harrastuseks. Esimene eestlase loodud luuletus on 1708. aastast pärinev kaebelaul ,,Oh! ma waene Tardo Liin"2
Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis). Juhuluule - võib nimetada ka tähtpäevaluuleks. Vürstid ümbritsesid end hoovipoeetidega. kes kirjutasid igale olukorrale luuletuse. Juhuluule sai alguse ülikoolist, väljudes ülikooliseinte vahelt, muutus see massimoeks ning enesekiitlemiseks kirjutati seda mitmetes võõrkeeltes. Valgustusaeg. Kaasaegse lugeja kujunemine XVIII sajandil. 18 sajandil tekkis tänapäevane kirjandus ja kirjanduspublik, lugemine läks massidesse
ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5. Saj
Dionysos (saadavad Aulos (barbiton) Ditüramb (50- Dionüüsiad kaunid naised) Saatür mängis aulost meheline meeskoor), aulose saatel Athena Leiutas flöödi Lisa: Hermes Leiutas lüüra Treen surnuitk, aulose saatel Paan (pooljumal) Paaniflööt e. sigrinx Hümenaios pulmalaul, aulose saatel Marsyas (Früügia Meisterlik Kokku nim. neid hümniks kandis ette koor, saatür e. sileen) flöödimängija tegemist on koorilüürikaga Saatüride naljadest arenes välja komöödia (comos nali) Ditürambist arenes tragöödia (tragos sokk)
Forminks lüüra tüüpi pill 7-keelne lüüra - kõlakast ehitatud kilpkonna kilbist, harud nagu antiloobi sarved Kitara - 5-7 keelega, ka soolopill Vana-Kreeka arhailine ajajärk oli 9.-8. saj eKr. Aoid kutselised laulikud (lüüra saatel, improsid) Rapsood rändlaulikud, tekstide ettekandjad (pigem kui loojad) Paiaan pühendatud laulutüüp kitara saatel (Apollonile) Treen surnuitk aulose saatel Hümneaios pulmalaul aulose saatel Hümn kultuslaul, KOOR kannab ette Nomos reeglite kogum kitara saatel lauljatele Hellenismiajajärgu iseloomustus: klassikaline kultuuri segunemine teiste pk-de traditsioonidega. Peen ja õpetatud musitseerimine. (Vana-Kreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd). Rooma võimu ajajärgu iseloom: kitaravirtuoos kuningas Nero teatrietendusteks koguti suure instrumentaalkoosseisud. Tooni andis ka mitmehäälsus ja ilmselt hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad.
1869 Tartus. Korraldajateks olid A. Kunileid, J. V Jannsen ja D. O Wirkhaus. Osalesid 46 laulukoori, 5 pasunakoori- kokku 845 osavõtjat(ainult mehed). Esitati 27 laulu(13 vaimulikku ja 14 ilmalikku), nende hulgas L. Koidula ,,Sind surmani" ja A. Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm". Proove tehti kirikus ja staadionil. 7. Asjaarmastajad-heliloojad Aleksander Kunileid (1845- 1875)- ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Aleksander Tomson (1845- 1917)- ,,Kannel", ,,Ketra, Liisu", ,,Pulmalaul" Friedrich Saebelmann (1851- 1911) Kunileiu noorem vend- ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein", ,,Kodukotus" Karl August Hermann (1851- 1909)- ,,Munamäel", ,,Ilus oled, isamaa (,,Mingem üles mägedele")", ,,Isamaa mälestus", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas"(viimased kaks kuulusid laulumängu ,,Uku ja Vanemuine" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud Härma õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit
Panni Annel sõrmi pitten, pinil pikkä nõnna pitten. Ann läts nulka nuutsati, pini perrä piitsati. Triu, Triu, Triu! Rõuge. H I 2, 607 (1). 1889. B: Tekst on tervikuna pulmalaul. Tüüp 2672 Teie nutt, meie naer [Pulmalaulud - Mõrsja lahkumine vanematekodunt]: Ära võttem', ära võisim', "Ära võtti, ära võtti, ära võttime võitegije, Refr: kaske! noore koore koputeje, ära võtti võiasepa, kätte saime saiassepa
Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid
milline on tema pruudi huule jälg. 9. Kõievedu 10. Ämmade ja äiade poks 21.00 kui on paarmängu mängitud tuleb aeg janu kustutamiseks , suitsetamiseks ning puhkamiseks ja kellel vaja ka näksimiseks samuti on see aeg ka jutu rääkimiseks 21.30 tuleb laulmise aeg. Selleks puhuks on välja prinditud pulmalaulikud, milles on palju erinevaid laule. Näide pulmalauludest mis on tavaliselt pulmalaulikutes. 1. Pulmalaul 13. Sõrmus 27.Las käia, armas 2. Kungla rahvas 14.Tule, Mannike õunapuu peremees 3. Vanamees raius jämedat alla 28. Heeringa laul puud 15. Merepidu 29. Väike neiu 4. Läänemere lained 16. Sinavad veed 30. Armsad silmad 5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6
Arhailine ajajärk 5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr. Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks. aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr. rapsood Vana-Kreeka rändlaulik Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk ditüramb(idel) Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks.
ratsionaalseks süsteemiks. 6) Boethius - Pani aluse Euroopa muusikateooriale Arhailine ajajärk 8.-6. sajand eKr 1) aoid kutseline laulik, improviseerib 2) rapsood rändlaulik, kandis tektste ette, mitte ei loonud ise 3) paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel 4) treen surnuitk aulose saatel 5) hümenaios pulmalaul aulose saatel 6) hümn kultuslaul 7) nomos reeglite kogum, mida peab kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk 5.-4. saj eKr 1) dionüüsia veini- ja viljakusejumal Dionysose auks korraldatud pidulik rituaal. 2) ditüramb Dionysosele pühendatud hümn, mida esitas tantsiv koor aulose saatel. Tõenäoliselt tragöödate eelkäija.
Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti
1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P. Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis". Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja koolmeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu linna hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt 1708. a.
lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa
soome, tsehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde. Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13. saj Taani hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, esimene eestikeelne trükis; ilmus Wittenbergis 1631 asutati Tallinna gümnaasium, mille juurde rajati ka trükikoda Gustav Adolfi Gümnaasium 1632 asutati Tartu Ülikool 1637 esimene eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul (juhuluuletus) 17. saj lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18. saj algus Käsu Hansu kaebelaul esimene eesti autorilt säilinud luuletus 18. saj ,,Eesti-Ma rahwa Kalender" esimene säilinud eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel ilmunud täielik piiblitõlge 19. saj algus J. H. Rosenplänteri toimetatud ,,Beiträge" esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Kr. J. Petersoni
kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa
(1864-1941) (asutati 1862) Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppisid orelimängu ja kompositsiooni. 1891 toimus IV üldlaulupidu kus Miina Härma oli üks organisaator. Miina Härma laulud jagunevad: Isamaalised (,,Meeste laul", "Enne ja nüüd"), Lüürilised armastuslaulud (,,kui sa tuled too mul lilli"), Rahvaviisi seaded (kus ta liitis mitu rahvaviisi kokku ühkes lauluks).(,,Tuljak"{pulmalaul, mille alusel on tehtud rahvatants}, ,,Lauliku lapsepõlv", ,,Ei sa mitte vaiki olla K.Türnpu asus 1916. Aastal asutatud tallinna meeste laulu seltsi koorijuhi kohal.1921 aastal võttis aktiivselt osa lauljate liidu loomisest. Aleksander Läte (1860-1948) tema teeneks on eesti esimese sümfoonia orkestri asutamine. Rudolf Tobias (1873-1918)oli silmapaistva sümfoonia talendiga helilooja(oratoorium ,,Joonase lähetamine)
videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust)
aastail) · Improvisatsioon c-moll (1931) · Andante ja Allegro (1932) · Valse mélancolique g-moll (1933) · Väike valss E-duur (klaverivariant hiljemalt 1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail) · Ballaad h-moll (1937) · Viiulisonaat nr. 2 d-moll (1946) · Kolm pala (Lüüriline laul A-duur, Meloodia D-duur, Capriccio d-dooria) (1949, Capriccio on seatud 1968 viiulile ja sümfooniaorkestrile) · Sostenuto h-moll (1940. aastad) · Pulmalaul ja Tants (1951) · Tants G-duur (klaverivariant 1953 (tsüklis Kuus pala), seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1960) · Adagio a-moll (1956) · Molto sostenuto Allegro vivo Molto sostenuto D-duur (1950. aastad?) · Sostenuto ja Allegro (1969) · Viiulisonaat nr. 3 (lõpetamata, 1969) Sooloviiulile · Fantaasia (1931) · Avarused (1940) Tsellole ja klaverile · Vana tants G-duur (1913, seade fagotile ja klaverile hiljemalt 1956)
See kannab nime „Laul minu Cidist“. Cid on araabiakeelne sõna, mis tähendab isandat. Selle nime sai Cid araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus“. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: „Pulmalaul“, „Pagenduslaul“ ja „Corpese laul“ Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust ilma jätta, maavaldusest ilma jätta, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa,
18. sajandil. Eestikeelsele juhuluule harrastusele andis tõuke saksa poeedi Paul Flemingi korduv viibimine Tallinnas. · Mis on esimene teadaolev eestikeelne (juhu)luuletus, kes kirjutas, mis aastal? Mis rahvusest adressaadile? Millest räägib? Kas levis? · ,,Opitzi poeetikareeglite järgi loodud eestikeelne laul aleksandriinis". · Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann. · 1637. · Saksa rahvusest adressaat. · Pulmalaul. Lõpus eesti keele ülistus. · Trükiti pulmalehes. · Mis esteetilist voolu esindas Flemingi lamburiring (ehk mis otstarbel lamburiring eestikeelset luulet harrastas)? Kes sellesse kuulusid? · Barokk. Pulmalaulud. · Tallinna gümnaasiumi professorid Timotheus Polus, Heinrich Arnincj, Reiner Brocmann jt. · Kes on esimene teadaolev eestlasest (juhu)luuletaja? Mis tekst, mis aasta, millest räägib? Kuidas levis? · Käsu Hans. · ,,Oh
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell)
Juhuluuletraditsioonis kirjutatakse ka esimene eesti kunstluuletus. Esiplaanil pole vaimulik idee, vaid üldisemad esteetilised põhimõtted. Tallinna gümnaasiumi kreeka k professor Brocmann kirjutas I kunstluuletuse, kes keeleõpetamise ja klassikaliste tekstide tutvustamise kõrvalt kirjutas ka palju juhuluulet. Ta kirjutas nii ladina-, saksa- kui ka eestikeelseid luuletusi. R. Brocmanni „Carmen Alexandrinum…“ on pulmalaul, mis õpetab noorpaari elama jumala nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17.saj oli saksa kirjanduses oluline Martin Opitzi luulekäsitlus, mille kaasaegse käsitluse keskmeks oli tungiv soovitus kasutusele võtta silbilis-rõhulise värsisüsteemi. Silbipikkused ja rõhud värsid olid selle järgi korrapärased – korrapära on vaja rütmi tekkeks ja et neid oleks võimalik loogiliselt ja kõlavalt esitada või ka laulda
annaabi.ee 
