· Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega · Peetud kirikumuusika täiuslikuks teoseks · Iseseisvate ja viimistletud meloodiate täiuslik kooskõla · Kõikide elementide harmoonia · Ideaaliks rahulik, lihtne meloodia kõigis häältes · Ettevaatlik dissonantsidega · Mõjus oma ajastus konservatiivsena · Tasakaalustatus ja korrastatus
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimkuju. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Kunst oli varem olnud kriitiliselt piiritletud, oli kas õige või vale, nüüd aga hakati pakkuma meelteelamust. Kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris juhtfiguuriks Itaalia. Muusikas tomineeris Holland. Uues muusikazanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia) Agnus Dei, Sicut Cervus Orlando di Lasso(sündinud Belgias) Matona mi cara, Ahi Lucia Guillaume Dufay(sündis Belgias) L'homme armé Kunstnikud Leonardo da Vinci(Itaalia) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg Michelangelo(Itaalia) Viimane kohtupäev Raffael(Itaalia) Sixtuse madonna Eestis 1558- 1583 Liivi sõda peale mida läks Eesti Poola, Rootsi ja Taani võimu alla. Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. aastal ilmus Russowi ,,Liivimaa kroonika Välismaal
20. Obligationes ex delicto – õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu – nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 21. corpus togatorum-toogakandjate ühendus, juriidilise haridusega isikute või advokaatide kolleegium; auctoritas patrum-senati otsus 2 IV 1. Vis legis.- seaduse jõud. Ratio legis -seaduse mõte/eesmärk 2. Ius belli ac pacis-õigus sõjale ja kokkuleppele 3. Sunt et belli, sicut pacis iura- nagu sõjaõigused, nii ka rahuõigused 4. De iure- Juriidiliselt De facto- faktiliselt 5. Urbi et orbi- linnale(Rooma) ja maailmale 6. Homo homini lupus est- Inimene on inimesele hunt 7. cum grano salis-mitte sõna-sõnalt võetuna, enam-vähem tõele vastavalt, (koos soolateraga) 8. O tempora,o mores(Cic)- oh ajad, oh kombed 9. Crimina extra ordinem- erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd 10
legataque, quae per eum servum obvenerunt, continentur. Nec enim sufficit corpus ipsum restitui, sed opus est, ut et causa rei restituatur, id est ut omne habeat petitor, quod habiturus foret, si eo tempore, quo iudicium accipiebatur, restitutus illi homo fuisset. Itaque partus ancillae restitui debet, quamvis postea editus sit, quam matrem eius, post acceptum scilicet iudicium, possessor usuceperit: quo casu etiam de partu, sicut de matre, et traditio et cautio de dolo necessaria est. GAIUS, Provincial Edict, raamat 7: /.../ hoidja peab üle andma kõik, mis ta on orja kaudu saanud, kõik pärandused, mis on talle tulnud selle orja kaudu. Ainult asja üleandmisest ei piisa, kõik kasum, mis on tulnud sellest asjast, peab ka olema üleantud. Mõte on selles, et hageja peaks saama kõik, mis ta oleks saanud, kui ori oleks alguses olnud tema käes. Kui
See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
