Muusikaajalugu: Vana-Kreeka (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Muusikaajalugu konspekt

Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid ­ kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid ­ pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants)

Muusikaajalugu

4

docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Fiidel ­ keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek ­ poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf ­ keelpill, näppepill Lauto ­ klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum ­ keelpill, rataslüüra Flööt ­ puhkpill Salmei ­ kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon ­ liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ­ ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 ­ 1250

Muusika

10

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika

5

doc

Keskajamuusika

Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju ­ rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.

Muusikaajalugu

3

docx

Vanaaja ja keskaja muusika KT

· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil ­ 1. Aulos ­ Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra ­ Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara ­ See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga

Muusika ajalugu

41

pptx

Muusika Ajalugu - Vana maailm

Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460­450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik ­ korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ­ ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat

Muusika

3

doc

Keskaja muusika 10.klass

Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal ­ Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal ­ Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon ­ liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ­ ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga.

Muusikaajalugu

5

docx

Muusika 10. klassi konspekt

Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr

Muusika

Kommentaarid (0)