Muusikaajalugu: Vana-Kreeka (0)

Vana-Kreeka
1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ?
Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena.
musiké – Vana-Kreekas (muusade kunst ) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga.
Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia .
Melos’e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord).
Esimeseks
Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi:
apollonlik muusika – korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning
dionüüsoslik muusika – ekstaatiline ja meeleline .
Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid . Vanim neist on
forminks – suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed,
millest arenes
kitara – suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed.
Lüüra oli kergem ja väiksem pill, teme kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult, keeli toetavad harud meenutasid antiloobi sarvi.
Kitara ja lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde, lüüra väiksem variant
barbiton – väiksem kui lüüra, väga pikkade harudega,
oli ainus keelpill, mida kasutati Dionysose pidustustel.
harf – valdavalt naiste pill.
aulos – levinuim puhkpill , läbilõikava kõlaga, sugulane šalmei ja oboega, peamiselt levinud topelaulosena.
paanvile ehk süüriks – koosnes 5-7 erineva pikkusega vilest.
Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala, vasktaldrikud ja tamburiin.
Arhailine ajajärk
5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr.
Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks.
aoid – Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr.
rapsood – Vana-Kreeka rändlaulik
Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga:
paiaan – Apollonile pühendatud laul kitara saatel.
treen – surnuitk aulose saatel.
hümenaios – pulmalaul aulose saatel.
hümn – kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul.
nomos – reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima.
Klassikaline ajajärk
Klassikalisel ajajärgul oli keskne žanr
tragöödia – kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk ditüramb(idel) – Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks.
dionüüsia – jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused.
8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke.
Aiscylos, Sophokles ja Euripides .
Hellenismiajajärk
9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku.
Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kuigi vanade väärtuste seisukohalt on selles nähtud teatud allakäiku, kujunes just sel ajal aristokraatlikus keskonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine , kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd.
Rooma võimu ajajärk
10. Iseloomusta lühidalt Rooma võimu ajajärku.
Selle ajajärgu muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkooseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad . Roomamlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi.
Kreeka muusikaõpetus
11. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi.
Kogu helisüsteem on võrdlemisi keerukas, sisaldades kõrvallaade, heliridade erinevaid kombinatsioone ja võimalusi helisid kõrgendada. Oktaav jaguneb mitte viieks, vaid seitsmeks astmeks, millest lähtub ka Euroopas tänaseni kasutusel olev helisüsteem.
12. Nimeta Kreeka helilaade ja iseloomusta neid.
dooria – mehelik , julge, meelekindlust sisendav.
früügia – metsik, kirglik, eksaatiline.
lüüdia – kaeblik, õrn, intiimne .
13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti.
Pythagoras – Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija.
Platon – Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ‘‘uue muusika’’ meelelisust ja subjektiivsust.
Aristoteles – Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused.
Aristoxenes – Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse.
Varakristlik muusika
liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord.
1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust?
Kristuse sünd Palestiinas .
2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus.
psalmoodia – Gregoriuse laulutüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine .
hümnoodia – hümnide, uute luuletekstide laulmine.
responsooriumi laulmine – kaunistatud stiilis improvisatsiooniline Gregoriuse laulu tüüp.
antifooniline laulmine – vastulaulmine
3. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal? Iseloomusta võrdlevalt lane- ja idakristluse poliitilisi tagamaid ja mõju kultuurile.
Idakristlus: kirik muutus iseseisvamaks, kuid nõrgemaks. Muutus rohkem, kui idakirik . Ladina keel.
Läänekristlus: kirik on väga tihedalt riigivõimuga seotud ning on muutunud tähtsamaks ja tugevamaks.
4. Lõpeta laused .
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimesteks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust, kelle õpetus on sillaks Kreeka-Rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Kirik legaliseeriti 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid , näiteks Tours (Prantsusmaa) ja St Gallen (Šveits).
5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil?
Gregorius I oli paavst , kes võttis kasutusele uue liturgia. Tegeles kirikulaulude uuendamisega, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste .
missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega.
ordinarium – tekst, mis on muutumatu, igal päeval korduv osa.
proprium – tekst, mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile.
7. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega.
I Kyrie – issand .
II Gloria – au.
III Gredo – mina usun.
IV Santus Benetictus – püha.
V Agnus Dei – jumala tall .
8. Missuguses missa osas loetakse ‘’Meie Isa palve ’’ (Pater noster)?
Santus Benetictus, IV.
10. Kes Eesti heliloojatest on kirjutanud missa?
Urmas Sisask – ‘’Eesti Missa’’.
Gregoriuse laul
1. Iseloomusta Gregoriuse laulu.
Keel – tekstid on tavaliselt ladinakeelsed , harva võib esineda tõlkeid teistesse keeltesse.
Esituslaad – ühehäälne ja saateta. Laulda võib üks vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor (koor jaguneb kaheks grupiks).
Rütmika – rütm on vabalt hõljuv. Puudub taktimõõt. Pole perioodilist rütmikorraldust.
Meloodika – enamasti ühetooniline, kõrvalkalded on vaid mõnetoonilised.
2. Kirjelda lühidalt Gregoriuse koraali esitusviise ja laulutüüpe.
Retsiteerimine – pikkade proosatekstide peamiselt ühel toonil laulmine, võib olla väikeseid kõrvalkaldeid.
Psalmoodia – retsiteerimisele sarnane. Tekstid on vaba ehitusega, värsside ning vormelite vaheldus korrapärasem.
Antifoon – üks sagedasemaid laulutüüpe. Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul.
Hümn – üks lihtsamaid laulutüüpe. Stroofiline värsstekst. Tekkimist seostatakse Ambrosiusega.
Responsoorium – keerulisem ja kaunistatud stiilis laul. Vaba improvisatsioon . Algselt oli koorirefrääniga soololaul .
3. Mis on sekvents ? Iseloomusta sekventsi ajaloolist arengut.
Värsilise tekstiga laul. Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid tihti pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakutele. 16. sajandi keskel kaotati enamik käibel olevaid sekventse, sest neid peeti liiga vabaks.
4. Milline on levinuim tänapäevani kasutusel olev sekvents?
Dies irae – Thomad Celanost. Kunstmuusika kaudu tuntuimaks saanud 20-stroofiline surnumissa.
5. Nimeta keskaegsed põhihelilaadid. Kuula neid või mängi klaveril ja iseloomusta. droofia –
früügia –
lüüdia –
mikslüüdia –
6. Kus ja millal kujunesid välja tänapäeval kasutusel olevad mažoor- ja minor -helilaad?
Need kujunesid rahvalikus muusikas ja vararenessanssi mitmehäälsuses. Muusikateoorias võeti see omaks alles 16. sajandil.
7. Millal ja kuidas hakati üles kirjutama Gregoriuse koraale?
Kirjutama hakati 8.-9. sajandil. Noodimärkidena olid kasutusel
neumad – tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
Noodikirja areng
1. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks?
8. sajandil, kui olid kujunenud suurriigid ning tekste ja meloodiaid oli nii määratult palju, et inimestel ei olnud võimalik neid ilma kõrvalise abita mäletada.
2. Koosta noodikirja arengust lühiülevaade.
8.-9. sajand – noodimärkidena kasutati neumasid.
10. sajand – prooviti märkida üles helikõrgusi.
11. sajand – noodijoontele kirjutati ikka neumasid. Kompaktne noodistsüsteem.
12. sajand – neumadele ilmusid kandilised noodipead.
13. sajand – rütmika: iga noot ja paus sai kindla vältuse.
Liturgiline drama
liturgiline draama – keskaegne draamažanr. Gregoriuse koraali laiendustest kujunenud piibliteemalised dialoogid, mis olid poeetilised ja mida lauldi ettekandes.
müsteerium – piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega.
Keskaegne ilmalik laul
1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust?
See oli pikka aega suuline traditsioon. Ilmalikke laule hakati kirja panama alles 13. sajand.
2. Kes olid goljaarid ehk vagandid ? Nimeta nende tuntuim luulekogumik ja iseloomusta seda.
kangelaslaulud – Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud. Pikad eepilised poeemid müütilistest kangelastest . Lauldi lihtsate , korduvate meloodiavormidega.
Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist.
rüütlilaul – sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal.
7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid?
Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid;
Põhja-Prantsusmaal truväärid;
Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud.
Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, žonglöörideks, menestrelideks või Spielmann’ideks.
Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma .
10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks?
Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud.
Rüütlilaulude temaatika – armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus . Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga .
12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid:
Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn
Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle
Saksamaal Walther von der Vogelweide
Keskaegsed instrumendid
Keskajal kasutati muusikainstrumentidest
kirikus – oreleid, sest muud pillid olid paganluse sümboliks;
ilmalikus muusikas – tiidel, rebekk, harf, lauto, flööt, šalmei.
Mitmehäälne muusika keskajal
burdoon – liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam.
parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart .
heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ‘‘ühehäälne’’ tulemus. Juhuslik mitmehäälsus.
Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt.
3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis.
4. Nimeta gooti ajastu muusika silmapaistvaim koolkond. Millest see nimetus tuleneb?
Pariisi Notre-Dame’I koolkond. Nimi tuleneb Notre-Dame’I katedraalist ja ülikoolist, mis tollal oli Euroopa suurim ja kuulsaim.
5. Nimeta selle koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid ja iseloomusta nende loomingut.
Leoninus – tegevusaeg 12. sajandi II pool. Tema poolt on loodud kahehäälsed organumid. Ülemine hääl on erakordselt liikuv ja rütmiseeritud. Rütmikujuneid polnud palju, aga kirjaviisis sai eristada pikka ja lühikest noodivältust.
Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine . Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid).
motett – hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed.
9. Iseloomusta gooti motetti.
I hääl – prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul .
II hääl – tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul.
III hääl – tenor , ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil.
10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetižanrisse.
13. sajandi lõpul keelati motetižanr kirkutes, sest see oli keerukas ja tekst muutus arusaamatuks, mis ei täitnud enam žanri põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist. Motettist sai kuni 15. sajandini vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul. Seejärel jõudis see kirikutesse tagasi.
Muusikateooria keskajal
11. Missugune oli muusika osa keskaegses koolisüsteemis?
Oli kaks õppeaine tsüklit, mis koosesid seitsmest vabast kunstist. Muusika oli teises tsüklis koos loodusteadustega ning selles süsteemis oli ta kõrgeim ning suurima ülistusastmega teadus.
12. Missugsute teadustega seostati keskajal muusikat?
Loodusteaduste , artimeetika, geomeetria ja astronoomiaga.
13. Nimeta muusika kolm suurt kategooriat ja iseloomusta neid.
1. musica muntana – universiumi muusika. See käsitleb kõiksuse, makrokosmose harmooniat, mis ilmneb taevakehade liikumises, looduse algelementides, aastaaegade vaheldumises jne. Siia alla kuulub ka sfääride harmoonia – planeetide liikumisest tekkiv inimkõrvale mittekuuldav muusika.
2. musica humana – inimmuusika, mis käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat.
3. musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid.
Aiscylos, Sophokles, Euripides – klassikalise tragöödia rajajad
Ambroosiuse laul – püha Ambrosiuse auks nimetatud laul
Assurbanipali – isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus
Benedictus – koostas kloostrireeglid
Boethius – pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale
Guido Arezzo – andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ‘‘Guido käsi’’
Keironoomia – meloodiakaare näitamine käemärkide abil
Leviidid – naissoost elukutselised templimuusikud
Kantor – kirikulaulu õpetaja
Rooma – läänekiriku sümboolne keskus