valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja. 8. Nimeta kaks Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. C. D. Friedrich maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Valis äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. P. O. Runge Maalides toob välja üksikisiku hingeelu, valgusekäsitlus on töödes uuelaadne. 9. Nimeta kaks Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. T. Gericault ,,Meduse'i parv" ja E. Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" 10. Mis on spaatel? Maalimisnuga 11. Kes on animalist? Loomade maalija 12. Kes on marinist? Meremaalija
8. Nimeta 2 Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. · C.D.FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. · P.O.RUNGE Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 9. Nimeta 2 Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. · T.GERICAULT, ´´Meduse'i parv´´ · E.DELACROIX, ´´Vabadus viib rahva barrikaadidele´´ 10. Spaatel maalimisnuga 11. Animalist loomade maalija 12. Marinist meremaalija
1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised
mängimisvõistlustele, mille ta kaotas. Hermes- kinkis Apollonile kilpkonnakilbist lüüra. Paaniflööt- pooljumal Paan valmistas reasvile erineva pikkusega torudest. Korraldati näidendite võistlusi, et parimad näidendid pääseksid Dionysose teatrisse. Arhailine ajajärk ( 8.- 6. Saj. eKr) Klassikaline ajajärk (5.saj-330. eKr) Hellenismiajajärk (3.-1. Saj eKr) Sellel ajal kujunes välja aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puht muusikaline väljendus. Rooma võimu ajajärk( 146 eKr-395 pKr)- kasutusel 2 erinevat noodikirja. Musitseerimisel suur osa improviseerimisel. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid: · Pythagoras-õpetas muusikalist intervalliõpetust
elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard- postmodernismi teoreetik. Authony Giddens- tunnistab, et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
Pilastrite ja akende vaheldumine tegi hoone harmoonilisemaks. Alberti oli mitmekülgselt haritud, ta tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skuptuurist, maalikunstist ja arhitektuurist olid suure mõjuga. Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomikiriku ees seisva väikese ristimiskiriku(baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat
(1774-1840) Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive . Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. C.D. Friedrich C.D. Friedrich-"Lumi" C.D. Friedrich-"Vaade Kunstniku Ateljeest" C.D. Friedrich-"The Wanderer Above the Sea of Fog" 1818 Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. P.O. Runge P.O. Runge-" Võimas Hommik" 1809-10 P.O. Runge- ,,The Hülsenbeck Children" 1805-06 P.O. Runge- ,,Dimes of Day" 1805 Maalikunst Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal.
Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd Rooma võimu ajajärk ✿ kaks erinevat tähtnoodikirja - vanem pillimuusika jaoks ja uuem vokaalmuusika jaoks ✿ Roomas hinnati rohkem muusikat meelelahutuse, kui kasvatuslikuse küljest ✿ lihtrahvas kui ka ülikud tegelesid muusikaga ✿ pillid muutusid täthsamaks, suured koosseisud, primitiimne mitmehäälsus
Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte,
Vahetevahel mängisid instrumendid vahemänge. Koorile (12-15 lauljat) ja pillimeestele kuulus kreeka teatris omaette poolringikujuline ruum lava ees (orkestra). Kooriosad olid enamasti seotud ka tantsu ja pantomiimiga. Kreeka muusikast on säilinud 11 suuremat pala. Vana Rooma. Vanaaja muusika arenemise viimane tõusulaine oli Vana-Roomas. Siin sai muusikast esmajoones rikkust ja võimu omavate inimeste lõbustusvahend, elustiili kaunistav osa. Aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Kunagi varem ei olnud igapäevane muusikaharrastus olnud nii laiaulatuslik. Balletitaolise etenduse pantomiimi ajal ei laulnud koor nüüd enam ühe pilli - aulose - saatel, vaid teda saatis terve eri pillidest koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte,
See liikumine oli väga tähtis talurahvale, kuna liikumise sisekorras oli kirjas, et kõik võisid oma arvamust avaldada ja kehtis samaväärsusnõue. Lõpuks väljus see liikumine ka kiriku ja aadli kontrolli alt ning see keelustati 1743.a, kuid see neid siiski ei peatanud. Ratsionalism: XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-ratsionalismi. Nende eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, nende ühiskonnakäsitlus oli uuelaadne. Rationalistidest kirikuõpetajad töötasid välja mitmeid projekte. Rahvaharidus: Tingimused hariduse omandamiseks olid tublisti halvenenud. Kooli oli napilt. Üritati vastu võtta koolikohustust. 1765. a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest
vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Tõeline romantikute esindaja oli aga mees nimega EUGENE DELACROIX (1798-1863), kes
tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. 5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure meistri ja kitaravirtuoosina tuntakse timotheost mileetosest. Hellenismi ja rooma võimu ajastu – segunes klassikaline kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli puhtmuusikale väljendus. Kreeklased kasutasid kaht erinevat tähtnoodikirja: vanem pillimuusika ja hilisem vokaalmuusika jaoks. Mõlemad võimaldasid märkida kõiki helisid pool- ja täistoonilise kõrgendusega. Rooma impeeriumi muusika – lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja muude pidustuste
auks. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused. 8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke. Aiscylos, Sophokles ja Euripides. Hellenismiajajärk 9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku. Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega. Kuigi vanade väärtuste seisukohalt on selles nähtud teatud allakäiku, kujunes just sel ajal aristokraatlikus keskonnas uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Rooma võimu ajajärk 10. Iseloomusta lühidalt Rooma võimu ajajärku. Selle ajajärgu muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkooseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente.
reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. 15. Millega see teos haarab vaatajat? Mida saab edasi anda värvi perspektiiviga? Värvide abil saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmemates toonides. Värvisära ja detailipeenus, loodusvormide rikkus ja uuelaadne maailmanägemine muudavad altari võrratuks kunstiteoseks, mis haarab ka neid, kellele on võõras selle sümbolite keel. Kunst Eestis 16. sajandil 16. Milline tolleaegne Eestist pärit kunstnik õppis Madalmaades? Michel Sittow 17. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi, kes oli autor ja kust oli pärit? Arent Passer(Holland). See on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Fassaadil on vapid ja reljeefid.
Avangard- Piiride rikkumine, hukutav ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS JA SAKSAMAAL 1740 INGLISMAA: Johann Heinrich Füssli (1741)fantaasiaid, stseene kirjandusest, William Blake (1757) piibli ja antiikaja tegelasi, William Turner (1775 Teosed romantilise nukrusega. HISPAANIA: Francisco Goya (1746-1828) Paraadportreed, pilkav alltekst,Õudus ja pessimism SAKSAMAA: Caspar David Friedrich (1774)Äärmuslikud ja tundeküllased motiivid, Rõhutab üksindust P.Otto Runge Uuelaadne valgusekäsitlus NATSAREENIDE koolkond Tahtsid taastada usulist meeleolu ROMANTISM PRANTSUSMAAL kunstnikud: T.Géricault (prantslane, meduse parv), E. Delacroix (Vabadus viib rahva barrikaadidele) C.Corot(maastikumaalija, Meenutus Mortefontaine´ist) SKULPTOR: F. Rudei ,,Sõttamineku laul’’ riigipoolt tunnustatud AMETLIK (mütoloogilisi,religioosseid,allegroorilisi kompositsioone, Madalad žanrid olid maastik, natuurmort või olustik, Hinnati
Tulid E-piletid. Tehti sadamas uuendused, ümberehitused pandi juba kommunikatsioonid paika, kus hakkas neid kasutama pärast juba teine firma kes tuli oma piletisüsteemiga. Innovatsioon tootmises: Tooteinnovatsioon oleks siis kui on tooted või teenused oluliselt täiustatud. Põhiomadused, tehnilised tingimused jms. Jällegi zileti täiustamine, nagu ta vanasti oli ja mis nüüd. Innovatsioon toimingutes: Protsessiinnovatsioon. Uue tehnoloogi rakendamine (uus robotlaut). Uuelaadne teenus näiteks. Pakkimis- või kauba tarnimismeetodi rakendamine. Näited silla võrdlusena Kasari silda ja seda mis tahetakse teha. Et seda ei saa kohe kuidagi innovatsiooniks nimetada. Omal ajal peeti seda Kasari silda tohutult uuenduslikuks, nüüd tahetakse sama tehnoloogiat, küll vähe suuremal kujul jällegi tohutuks innovatsiooniks nimetada. Või siis ka näiteks, et aja jooksul võib-olla transport, kui selline võib muutuda.
klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich Philipp Otto Runge Kaks meest mõtisklevad kuu üle.1819 Peter kõnnib vee peal. 1806 MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste
Matemaatikas pakkus ta kindlaid matemaatilisi reegleid ja matemaatikat seletas ta kui üldkehtivat õiged proportsioonid on ka jumalikud proportsioonid. Tema arvates oli täiuslik vorm ring ja sellesse mahtuvad kujundid. Ta soosis tsentraalehitisi, kus kogu raskus on kespunktis. Oma ehitiste(kirikute) juures kasutas ta piklikku ehitist, aga samas sai tsentraalehitis renessanssis ideaaliks. Vararenessanssi skulptuur Ghiberti' 1401.a. korraldati uuelaadne üritus, kuulutati välja võistlus, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ristimiskiriku uste kavandajaks põhjapoolne pronksuks. Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi. Gibertit telliti ka kavandama ka idapoolev kahepoolne uks. Kasutas järjekindlalt tsentraalperspektiivi
Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste kordumatud, individuaalsed jooned ja nende võimalikult täpne kujutamine sai esmaseks ülesandeks. Kunst sammus siin käsikäes teadusega, näiteks inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. 6.1. Ghiberti looming Lorenzo Ghiberti (1378-1455). Skulptuurikunstis avaldusid renessansi ideaalid isegi varem kui arhitektuuris. 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus - võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks kuulutati noor kullasepp Ghiberti, kes edestas meile eelmisest tunnist juba tuttavat Brunelleschit. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi Ghiberti 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Neid reljeefe ümbritseb gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam, kuid inimeste
klaaskatuse. Ümber aatriumi paiknesid viiel korrusel avatud galeriid, mida valgustasid aknad. Trepid paigutas ta nelja trepitorni, mille ta hoone peakorpusest eraldas. Garderoobid, tualetid ja puhkeruumid asusid kolmekorruselises juurdeehitises. Larkin Building oli esimene büroohoone, mille õhuvahetus toimus täielikult kliimaseadme kaudu. Wright projekteeris ka kogu hoone sisustuse, mis oli paljuski uuelaadne: büroomööbel oli valmistatud terasest; metallist dokumendikapid olid ehitatud tellisseinte sisse, klaasuksed olid paigutatud metallraamidesse ning põrandad olid valatud magnesiidist4. Uus oli ka idee tualetipotid seinte külge riputada, et põrandaid saaks kergemini puhastada. Lisaks sellele paigutas Wright ülemisele korrusele restorani, talveaia, katuseterrassi ja raamatukogu. 3.3. Preeriamaja mudel Kogu oma mitmekesisuses ning individuaalsuses oli 20
Saksamaa uuenemise eest võitles Immanuel Kanti õpilane Gottlieb Fichte. 2) Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1818 asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, kujunesid saksa rahvusvärvid, mis pandi ka rahvuslipule. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo suurt tähtpäeva: luterliku reformatsiooni 300 ja 4 aasta möödumist Leipzigi lahingust (Wartburgi kogunemine). 3) Uuelaadne ja rahvuslik oli Friedrich Ludwig Jahni rajatud turni ehk võimlemisseltside tegevus. Pärast nende keelamist hakati rajama meestelaulu seltse, hiljem ka seltside ja kooride ühislaulmised ja 1845 esimene saksa laulupidu. 1841 loodi ''Saksamaa laul''. 4) Levis liberalism, 1832 organiseeriti suur koosolek, kus osalesid mitmed suuremate linnade saadikud, koosolekust kujunes Hambachi pidu ja seal esitati põhinõudena ühtse Saksa riigi loomine
Zarathustra”). Sajandeid kestnud kristlik moraal pandi esmakordselt küsimärgi alla. Freud on mõjutanud mitte ainult 19. sajandi lõppu, vaid ka kogu 20. sajandit oma psühhoanalüüsiga. Freud tegeles inimese alateadvuse uurimisega, ta tõi esmakordselt esile, kui suur tähtsus on sellel inimese kujunemises ja käitumises – alateadvus on mootor, mis käivitab inimese teod. Kirjandusse ja kunsti ilmus uuelaadne käsitlus Naisest: Naine kui õrn armastaja ja samas kui saatuslik, “vampiirlik” kuju (Salome, Lulu jt). Sajandivahetusel pöördutakse müütide uurimise juurde. Sophokles (5.saj. ekr.) – „Kuningas Oidipus“; „Elektra“ Hugo von Hofmannsthal (1874–1929 ) (Austerlane) 20. saj. parimaid libretiste. Teda sidus koostöö Richard Straussiga. Juugendstiilist Jugendstil (sks k) Juugendstiil (sks k die Jugend – noorus) on 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstisuund, mis
Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" ("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi tegelastest seostub see otseselt Raouli teenri Marceliga, kes on fanaatiline hugenott. (Marcel on täiesti uuelaadne karakter ooperis kolmandast seisusest tegelane, kes kannab ühiskondlik-poliitilist ideed.) Ajastu värvi annab soolopillina viola da amore,samas kasutab Meyerbeer ka bassklarnetit ja inglissarve. 1849 "Prohvet". (Seda ma lähemalt ei iseloomusta.) Viimane ooper on pärast autori surma esietendunud "Aafriklanna" (1865): Tegevus toimub 15. sajandi lõpul Lissabonis ja ühel India ookeani saarel, meespeategelane on maadeuurija ja meresõitja Vasco da Gama. Peategelased:
uue kriisi kohtamisele. Arengukriisid kuuluva iga inimese ellu. Kriis on hüpe tundmatusse. Siin kogeb inimene vastuolu keskkonna poolt asetatud ootuste/nõudmiste ja oma teadmiste, oskuste ja võimete vahel. See tekitab hirmu, ahistust, ebakindlust ja suutmatuse tunnet. Need tunded panevad inimese pingutama ja katsetama tiibu. Kui inimene teeb tööd kriisiga ja tuleb toime, avanevad talle uued kogemused, uuelaadne teadmine ja tarkus iseenda, maailma ja elu kohta. Kriisid on kui ronimine mäelt mäele, tundmatul maal. Kui jõudunõudev ronimistöö on tehtud avanevad ees uued, ennenägematud ja kogemata avarused/maastikud. Põhitundmused kriisi tulemusena Kriisi tagajärjel moodustuvad isiksuse põhitundmused. Neid tundmusi kujutab Erikson vastanditena (vt ka joonist 3 ).
annaabi.ee 
