10. klassi muusika tunni konspekt (0)

• Rütm - korrapärane vaheldumine või kordumine
• Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus
• Tempo - kiirus
• Dünaamika - kõlajõud
• Tämber – hääle või pilli eriomane kõla laad
• Harmoonia – kooskõla
• Faktuur – helitöö tehnika omapära
• Heterofoonia – mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad
koos ühe meloodia pisut erinevad variandid
• Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine
mitmehäälses muusikas
• Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia kõlamine
üheaegselt
• Burdoon – väheliikuv saatehääl
• Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi
Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt
• Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord
• Missa – igapäevane peamine jumalateenistus
1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia.
2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud.
• Ordinaarium – kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu
tekstiline osa
• Prooprium – laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest
• Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist
koosnevat meloodiaelementi
• Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid
helikõrgusi
• Musike – lauldes ettekantud luule
• Tragöödia – traagilise lõpplahendusega näidend
• Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal
• Truväärid – rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal
• Minnesingerid – Saksa rüütliluule laulikud
• Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud
• Ilmalik – mittevaimulik ( muusika , levis suulisel teel)
• Vaimulik – ( muusika , mis on) seotud usuga
• Organum - esimene mitmehäälne žanr
saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule
• Motett – 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline
mitmetekstiline laul
• Madrigal – 2-3 häälne laul karjuseidüllist
või armastusest
• Šansoon – prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul
• Dissonants – „ebakõla“, kooskõla mis mõjub pingestatult
• Konsonants – „heakõla“, kooskõla, mis kõlab rahulikuna
1. Muusika olemus ja vajalikkus
• muusika on vanem kui verbaalne keel – loodushäälte matkimine , jumalate ja loodusjõududega suhtlemine , töölaulud, jõud, detailid
• eneseväljendusviis – tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline , kunstiline
• suhtlemisvahend
• tööstus, kunst , kultuurid, stiilid
• vajalik meelelahutuseks , eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne.
• muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole
2. Muusikalised väljendusvahendid:
• meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm
3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos .
• Vana-Kreeka kultuur, kui „Euroopa kultuuri häll“
• Märksõnadeks demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad
• Läänekristliku kloostrikultuuri tekkimine
• Hariduse ja vaimuelu tõus
• Kirikulaulu ühtlustamine ja kirja panek
• Erinevad muusikavaldkonnad, kuid ei ole kirjalikke tõendeid säilinud
4. Vanakreeka muusika
• Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku
• arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr.
• klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr.
• hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr.
• Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr.
• Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri.
• Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost.
• Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi.
• Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia.
• Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi.
• Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära.
• Kreeka muusika põhialuseks on rütm.
• Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest.
• Värsi ehitusega on seotud ka meloodia.
• Meloodia elemendiks on sõna ja harmonia harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus.
• Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga
• Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia
• Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks , barbiton, kitara.
• Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta
• Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika)
• Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks
Tekkisid 3 helilaadi - dooria , früügia, lüüdia
• Kujunes aristokraatlik musitseerimine , kus peamine oli muusikaline väljendus.
• Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd
• Kirjutati hümne jumalate auks
• Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi:
o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline
o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik
5. Keskaja üldiseloomustus
• Periood kestis u 10 saj (5-15saj)
• Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates
• Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud talupojad ning hiljem linnakodanikud
• Enamik ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud
• Toimus ristiusu levik
• Tähtsamaiks raamatuks sai piibel
• Jumalateenistustel laulsid munkade koorid
• Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta.
6. Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad.
• Paavst Gregorius I algatusel ühtlustati liturgilised tekstid, mis said kirikulaulu (gregoriuse laulu) aluseks
• Laulus on olulised tekst ja sõnum
• Missa – igapäevane peamine jumalateenistus
• Missal lauldavad laulud jagunevad:
1. Prooprium – laulud, mis vahelduvad vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele
2. Ordinaarium – laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel
• Ordinaariumi osad:
I Kyrie eleison – Issand , halasta
II Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumale kõrges
III Credo in unum Deum – Ma usun ainsasse Jumalasse
IV Sanctus / Benedictus - Püha/ Kiidetud olgu
V Agnus dei - Jumala Tall
7. Gregooriuse koraal
• Sai nimetuse paavst Gregorius I järgi
• Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele
• Madala aeglustuva tempoga, pillide ja laulja vaheldumine, hea harmoonia, astmeline meloodia
• Ühehäälne, saateta, vaba meetriumiga, sõnarõhku arvestav
8. Keskaegne noodikiri
• Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel
• Tekkis vajadus Frangi riigi piires ühtlustada liturgilised laulud
• Neuma- esimene noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi
• 11 saj võttis Guido Arezzost kasutusele
Noodijoonte süsteemi
Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la)
• Kvadraatkiri -võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi
• 13 saj lõi Kölni Franco uue rütmi notatsioonisüsteemi, mis on kasutusel tänapäevani
9. Teadliku mitmehäälsuse teke. Organum, motett
• Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika .
• Algelise mitmehäälsuse liigid:
• Burdoon- väheliikuv saatehääl
• Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt
• Heterofoonia – hetkeline mitmehäälsus
Organum – esimene mitmehäälne žanr, saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule (10 saj)
Organume oli kolme tüüpi:
1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidin.. 3) kaunistatud organum
Organumid olid polüfoonilised.
• Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikas pärinevad Notre- Dame´i koolkonnast Prantsusmaal (12+13 saj) Leonius ja Perontius
Motett – 13 sajandil kujunenud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles.
Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled
• Ülemine hääl – prantsusekeelne ilmalik armastuslaul
• Keskmine hääl – ladinakeelne vaimulik laul
• Alumine hääl – „laenatud“ meloodia, tihti aeglases tempos gregoriuse laul
13 saj keelati monetid kirikus sest
• Neid peeti liiga keeruliseks
• Nad ei kandnud enam liturgilist teksti
10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!!
Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu ) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on " Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!!
• Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel , rebekk, harf , põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel , flööt , viiul , positiiv , portatiiv, lauto , psalteerium , rataslüüra, torupill, salmei
• Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus.
12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!!
Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult. Levima hakkas humanism , ehk väärtushinnangute seadmine inimesest lähtuvalt. Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige (st kooskõlas jumalikuga). Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnasuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati vaadeldavat perioodi nimetama renessanssiajastuks, mis tähendab tõlkes taassünniajastu. Muutustel oli üsna mitu põhjust:
• Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid
• Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma , mil korraga valitses 2 paavsti)
• 15-16 saj maadeavastused , mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt
• Loodusteaduste kiire areng
• Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias
13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!!
• Vararenessanss (14 saj)
• Kõrgrenessanss (15 saj)
• Hilisrenessanss (16 saj)
14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina
• Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532–1594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
• Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna . 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.
Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke.
• üle 70 missa (neist 3 reekviemi)
• umbes 100 magnificat'i
• 4 passiooni
• 500–1200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda)
• umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu
• Giovanni Pierluigi da Palestrina( 1525 -1594)
Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht . 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus.
Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase , nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt , kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.