Bebop Grete Käen Merlyn Sagaja Mis on bebop? Bebop on keeruka meloodika, improvisatsiooni, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga muusikastiil väikestele esituskoosseisudele. Bebopile iseloomulikud jooned on kiired ja puhangulised impovisatsioonilõigud. Impravisatsioone raamibunisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli (kõige sagedamini trompet ja saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
abiks.pri.ee (18.saj II pool19.saj I veerand) Perioodid: 1) Eelklassitsism 17201760 2) varaklaasitsism 17601780 uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 17801810 parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 181019.saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester
b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa,
Kirjanud – Goethe, Schiller Maalikunst - Jacques-Louis David “Horatiuste Vanne” 4. Võrdle baroki ja klassitsismi muusika harmooniat, meloodiat, eelistusi, sisu, tarbijaid. Barokk Klassitsim a) kirikulaadide järelmõju a) funktsionaalharmoonia: duur – moll, toonika-dominant, kolmkõlad b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert,
Sellest mahukast loomingust tundsid Schuberti kaasaegsed peamiselt lühiteoseid, mis levisid kiiresti käsikirjadena. Ligi nelikümmend aastat pärast helilooja surma leidsid Schuberti loomingu austajad ühe Viini kirjastuse keldrilaost peaaegu kõik tema teoste käsikirjad. Schuberti muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated, mis polnud enam pelgalt
Helena Tulve. Helena Tulve on eesti helilooja ja ta on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, mille lõpetas1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu ...
konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda.
Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide
tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika kopeerib võimalikult täpselt musträsta laulu. "Lindude ärkamine" (1953) klaverile ja SO. "Lindude kataloog" (195658) klaverile. "Eksootilised linnud" (195556). 1960.1980. aastatel lõi peamiselt suurteoseid, sünteesis eelmiste kümnendite saaki. Ooper "Püha Franciscus Assisist" (197583). "Püha sakramendi raamat" (1984) viimane suurteos orelile.
Romantism valitses ka kirjanduses ja kujutavas kunstis. 2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
orkestrile, "Dérive" (1984, tõlk. kõrvalekalle) instr.ansamblile, "Mémoriale" (1985) flöödile ja 8 instr-le. Boulez ise on sõnastanud oma muusika ideaali organiseeritud deliirium. Ühelt poolt poeetilisus (Debussy, Messiaen), improv.laadsus, postekspressionistlik väljendus (Berg), teiselt poolt ratsionaalne komp.tehnika, ülim korrastatus kõigis teose komponentides. Need kaks aspekti on tihedalt seotud. Tema muusikaline mõtlemine kulgeb lineaarselt, meloodiliselt. Meloodika on väga ornamenteeritud, sageli keerutab ühe noodi või nootide grupi ümber. Temaatiline materjal koosneb meloodilistest `rakukestest' või `zestidest' (sarnaselt hilise Weberniga). Muusikalise vormi tuletab sageli teose aluseks oleva luule vormist, vorm koosneb üldjuhul lõikudest, plokkidest (nagu Messiaenil). Nii kammer- kui ka orkestriteostes väärib tähelepanu efektne ja värvikas instrumentatsioon.
number – aaria, koor, duett, avamäng jne). Mis oli loo pealkiri? Mida said teada loo heliloojast? Miks helilooja on niisuguse muusikapala kirjutanud? Missugune esituskoosseis seda lugu esitas? Mis stiilis oli lugu kirjutatud (klassikaline, folk, pop, džäss vm)? Milline oli esituse tase? (Intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus, helilaadid, meloodika, rütmika, dünaamika, tämbrid jne.) Milliseid emotsioone selle loo kuulamine Sinus tekitas? Kirjelda, põhjenda. Mille poolest oli see lugu teistest erinev ja meeldejäävam? Võrdle teost teiste kontserdil/muusikalavastusel kõlanud lugudega. Mis tegi kontserdi/muusikalavastuse Sinu jaoks eriliseks? Võrdle oma varasemate muusikaelamustega. Missuguste teadmiste võrra said rikkamaks? Mis üllatas, mis oli ootuspärane?
Lääne kirikumuusika sünd Esimeseks muusikat käsitlenud filosoofiks peetakse püha Augustiniust. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Greogorius Suur- Greogoriuse koraal Gregorius I (590.a) oli Lääne-Rooma piiskop. Ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. GREGORIUSE LAULUDE ISELOOMULIKUD JOONED On ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed ja vabavärsilised. Rütmika on tekstist lähtuv ja muutuv. Meloodika on ühehäälne. Laulul saadet ei ole. GREGORIUSE KORAALI ESITUSVIISID Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga...
III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis.
asemel süveneb ta üksikheli nüanssidesse ning kulgeb vähima kärsituseta ühest kõlasündmusest teise. Tulve muusika on meditatiivne, ent samas väga intensiivne. Esmapilgul on see (idamaiselt) staatiline, kuid liigub siiski alati (euroopalikult) mingi sihi suunas. Otsekui aegluubis liikuvat kõlamaterjali suudab ta veenvalt ja pingestatult koos hoida, seetõttu on Tulve muusikat võrreldud ka Arvo Pärdi tintinnabuli-teostega. Ehkki nende kahe helilooja muusika põhielemendid (rütm, meloodika jms) ning ka kõla on täiesti erinevad, austavad mõlemad üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. Tulve on kõlavärvide loomisel väga meisterlik
saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23) · Motett "Quant en moy" · Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis. · Neljahäälne missatsükkel tema kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas
Alguses pikad laskuvad liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree). Omamoodi kõlaotsingud, sulatab tämbreid. "Eldorado" (2002) inspireeritud Edgar Allan Poe luulest "Ellujäänute laulud" (2004) sümfooniaorkestrile põimuvad eesti rahvaviis ja orientaalse varjundiga meloodika. "... neis aedades" (2004) altsaksofonile ja keelpilliorkestrile Astride Ivaski luulest ja linnulaulust inspireeritud ning eesti rahvaviisil põhinev. Ühendab arhailisi meloodiastiile, peenekoelist harmooniat ja värvikat tämbrimängu "Teispool päikesevälju" (2004) fagotile ja sümf.orkestrile ühendab esimest korda poetiseeritud looduseteema ja rahvamuusika, kasutades karjaseviise. Kirjutatud M.Kuuskmannile
ora pro nobis peccatoribus, Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste nunc et in hora mortis nostrae. Amen eest, nüüd ja meie surmatunnil. Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
nüanssidesse ning kulgeb vähima kärsituseta ühest kõlasündmusest teise. Tulve muusika on meditatiivne, ent samas väga intensiivne. Esmapilgul on see (idamaiselt) staatiline, kuid liigub siiski alati (euroopalikult) mingi sihi suunas. Otsekui aegluubis liikuvat kõlamaterjali suudab ta veenvalt ja pingestatult koos hoida, seetõttu on Tulve muusikat võrreldud ka Arvo Pärdi tintinnabuli-teostega. Ehkki nende kahe helilooja muusika põhielemendid (rütm, meloodika jms) ning ka kõla on täiesti erinevad, austavad mõlemad üksikheli ning kuulavad seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Tulve on kõlavärvide loomisel väga meisterlik. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille ning on tunnistanud oma nõrkust eriti mõningate puupuhkpillide (oboe, flöödi, klarneti) vastu. Tulve on tutvunud Pariisis IRCAM-i keskuses elektroonilise
kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
-2- jumalad olid tugevamad ja polnud enam mõtetki oma vanu häbistatud jumalaid austada. Sellepärast siis oli ka ristiusu levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk oma magusate lubadustega kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna
Straussi valsikuninga tiitlit kinnitasid veelgi kaks järgmist valssi :"Uus-Viin" ja ,,Viini veri". 1860-70-ndad aastad kujunesid Straussi loomingulise õitsengu tippajaks. Muidugi kirjutas ta ka hiljem, operettide kõrvalt, valsse- suurepäraseid, hingerõõmustavaid ja erutavaid muusikapalasid. Ent need olid kõigest täiendavad pärlid tema kroonile. Valsikuninga aupärg ise oli ikkagi loodud 1870.aastaks. Johann Straussi meloodika on erakordselt individuaalne- selles peaaegu puuduvad folkloorsed laenud. Samas on see oma olemuselt sügavalt rahvalik. Strauss oskas paremini kui keegi teine oma valssides edasi anda pulbitsevat rõõmu olemisest, oma nooruse ja elujõu tunnetamisest. Tema muusika on kui helisev hümn armastusele. Strauss ülistas loodust, kevadet, sinist taevast, leebeid tuuleiile, ojavulinat ja metsakohinat. Tema meloodiad hõiskavad: ,,Ela, inimene, ja rõõmusta-maailm on imekaunis
Kelle õukondades peeti muusikuid samaväärseteks kokkade või toapoistega. Viisteist aastat töötas J. S .Bach õukonnaoragnistina ja kammermuusikadirektorina vürstiresidentsides, algul Weiamaris (1708- 1717) , siis Köthenis (1717-1723). Joonis 4 J. S. Bach noorusaastail 1.3 J.S. Bach täiskasvanuna Weimar ja Köthen on nendeks tähisteks Johann Sebastian Bachi loomingulisel teel, kus lõplikult kristalliseerus ta stiil. Rahvamuusika meloodika vaimust läbi imbunud selge ja range temaatika. Rasked elutingimused pidurdasid Bachi loomingulist tegevust, oma teoste kirjutamisel. Ta pidi paratamatult arvestama nõudeid, mida esitas talle teenistuskoht. Kui noorusaastail rändas Bach väga palju ringi, siis peale 33 eluaastat jäi ta suhteliselt paikseks. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Vürst
1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias.Tema esimene ooper Orfeo 1607 Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele.
alluma kirikuisade nõudmistele, ühtlasi pidid nad oskama kohaneda kodumaisesse kunsti ja muusikutesse solvava halvakspanuga suhtuvate ülikute labase maitsega. Vaatamata nendele rasketele elutingimustele, Bachide suguvõsa elas ning arenes sest ta oli tihedalt seotud rahvaga, tahva eluga, tema olustikulise tingimustega ja kunstiga. Bachide suguvõsa esinajad tegid märkamatut, kuid tõsist ning suurt tööd: nad lõid rahvuslikku muusikakultuuri, mis toitus rahvalaulu ja rahvatantsu meloodika elustavatest mahladest. 1 Rändmuusik- laulik Johann Ambrosius(lisa 1) oli tema isa. Bachide suguvõsas ei paistnud ta eriti silma ei millegagi. Ta oli Veiti poja Hans Bachi pojapoeg. Tema onupoeg Johann Micheal oli üks Bachide perekonna andekamaid esindajaid, kelle loomingut Sebastian hindas väga. Johann Ambrosius õppis oma isa Christoph Bachi juures. 1667.a teeni ta Erfurdis ning alates 1671.aastast töötas ta Eisenachis. Nagu kõikide Bachide, ei olnud ka tema elutee kerge
tekste ja leidnud neid umbkaudu seitsmekümne luuletaja loomingust. Eelistanud on ta kolme oma kaasaegse- Juhan Liivi, Anna Haava ja K. E. Söödi luulet. Loodus- ja armastuslüürika olid põhilised luuletuste teemad, mida M. Saar kasutas. Nende luuletajate värsid ja rahvaluule inspireerisid Saart kõige enam. Rahvaluule 29 vahendusel süvenes ta pidevalt vanade rahvaviiside olemusse. Kui juba ta esimeste koorilaulude meloodika oli väga sarnane rahvalaulu meloodikale, siis mõningais hilisemais lauludes on peaaegu, mõnikord isegi täiesti võimatu eraldada rahvaviise originaalmeloodiaist. Vana, lihtne ja ehtne rahvaviis köitis tema vaimu sugestiivse jõulättena. Uuemaid, peamiselt funktsionaalse harmoonia põhiakordide helidest moodustatud rahvaviise, on Saar kasutanud võrdlemisi vähe.
● Filmimuusika– Kevade, Suvi, Sügis, Naine kütab sauna; ● MK – Raua needmine, „Kevade“ süit Arvo Pärt (1935): ● Üks enimmängitavamaid heliloojaid maailmas; ● Õpetajaks Heino Eller; ● 1980. aastaö emigreerus Saksamaale; ● Lõi uue kompositsioonitehnika– tintinnabuli; ○ Tintinnabuli muusika – see on sajandite kogemusel põhinev süntees, kus keskajast pärineb astmeline meloodika, renessansist polüfoonia, klassitsismist kolmkõlatunnetus ja 20.sajandist struktuuride matematiseerimine. Omapära on seegi, et neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. ● Sügavalt religioosne; ● Rakveres „Poiss jalgrattaga“; ● Laulasmaal Arvo Pärdi keskus; ● Tema muusika on sugestiivne, staatiline, matemaatiline, valdavalt instrumentaalne; ● MK – Peegel peeglis, Aliinale, Ukuaru valss.
ristiusu levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk oma magusate lubadustega a) klassikaline traditsionaalne jazz e. neworleans (mustad mängisid) kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. b) dixieland (valged mängisid). Baseerub ka puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. Esimesed kornetistid olid Buddy muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud b) Benny Goodman, Glenn Miller
prints". Bartokil oli algul oma teostega raske esile pääseda, esimene läbimurre toimus 1918.a. Kaalukas artikkel Baroki muusikast ilmus Kodaly sulest samal aastal. 24 Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid.
Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone. Nimetust spirituaal kasutati juba Uus-Inglismaa asunike vaimulike laulude kohta. Varasemates vormides kujutas ameerika neegrite vaimulik muusika endast aafrika rituaalsete laulude kohandamist uuele religioonile. Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem-off-beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused.
Selles peitus loogika, sest kaotus näitas, et vastase jumalad olid tugevamad ja vanu, häbistatud jumalaid polnud vaja austada. 19 sajandil hakkas neegrite eraldumine nn. segakirikutest (need hõlmasid nii valgeid, kui mustanahalisi). Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone. Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem- off- beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused
· ulatuslik (5 vaatust) · Prantuse stiilis avamäng (aeglane-kiire-aeglane) · Proloog (kuninga ülistus) · 3-ühtsus (aeg, koht, tegevus) · Prantsuse retsitatiiv peenelt väljatöötatud, teksti järgiv, süllaabiline, vahelduva taktimõõduga (tragöödianvärsid olid aleksandriinides, st 12-13 silbilised) refräänilaadsed korduvad meloodilõigud, küllaltki laulev · aaria air laulusarnane, vähe kaunistatud, süllaabiline meloodika, sageli refräänid · ansamblid · balletimuusika orkestripartituur 5 häälne · programmiline orkestrimuusika · au, armastus · seisuslikku segadust ei ole Kuulsaimad lüürilised tragöödiad on J. B. Lully "Atis" (1677) ja "Armide" (1686) Armide Armide Tragédie lyrique en cinq actes et un prologue Libreto - Philippe Quinault; Torquato Tasso eeposest "Vabastatud Jeruusalemm" (La Gerusalemma liberata ovvero Il Goffredo, 1575) pärit episoodi järgi
dünaamika, tugevad kontrastid ning elamuste avar diapasoon kinnitavad küpse meistri kätt ja kõrva. Ning kui tänapäeva ooperisõber teoses romantilisi tunderebestusi ja melodraama sugemeid sedastada võib, jäävad kangelaste emotsioonid ometi veenvaks. Palju meeldivat pakub 14 olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt. Kõige kirkama ja psühholoogiliselt kandvama kujutuse annab Verdi erilaadseist tundeist vallatud ning pidevas emotsionaalses crescendo's lahendatud Rigolettole, kelle isiklik tragöödia moodustab ooperi dramaturgilise telje
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
