26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas ,,Kameeliadaam" ,,Traviata" alus; 2) Hugo ,,Kuningas lõbutseb" ,,Rigoletto" alus Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal) Põhilised teemad armastus, armukadedus, emotsioonid, vihkamine Peaosatäitjad põlatud tegelased: ,,Traviata" lõbutüdruk Violetta; ,,Rigoletto" küürakas õuenarr Rigoletto WAGNER Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis
mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka) Instrumentaalkontsert – kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile.
klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus
klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus
kirjutama oopereid. Ta võitles sealsete heliloojatega, eriti nendega, kes olid barokkooperi vastased. Elas üle ränki kaotusi, kuid lõppkokkuvõttes oli Inglise kuninga õukonnas helilooja ja võitis inglise rahvusmuusika tiitli. Kirjutas oratooriume ja barokkoopereid. Oratoorium "Messias" 1741 (koor, "Halleluja"), "Juudas Makabeus" 1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo"
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid – opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge – intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti.
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a
Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
SAKSAMAA Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis Richard Wagner pärast põhjalikku ooperirepertuaariga tutvumist oma ooperiuuenduseni: ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga. Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn
Orkester mängis ilusasti ja paraja heli tugevusega. Lavaline liikumine toimus kõik ühel tasandil. Lavaline liikumine oli peamiselt kõndimine ja tantsu elemente ei olnud. Lavaline liikumine toimus peamiselt ühes kohas. Minu arvates oleks võinud tegevust teha lava peal rohkem hajutatult. See oleks andnud etendusele juurde mastaapi. Etenduses oli kasutatud üsna vähe lava dekoratsioone. Põhiline dekoratsioon oli baar. Oli ka kasutatud kahte väga suurt peeglit. Peeglitest paistis lavategevus sellisena nagu see oleks lava tagant vaadates. Minu jaoks jäi peeglite otstarve selgusetuks. Don Quijote kostüümiks oli rüütli riietus, mis sobis talle päris hästi, aga ülejäänud tegelaskujude kostüümid oli pigem karnevali stiilis. Miskipärast mina ei usu, et sellel ajastul selliseid kostüüme kanti. Muidu olid kostüümid ilusad ja värvilised. Valgustaja töö selles etenduses oli päris kerge. Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane
13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniazanrisse? Nim selle zanri tuntumad esindajad sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata"
Willibald Gluck ja ta on kirjutanud 107 teost. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos, siit sai alguse ka klassikaline dramaatiline ballett. 1762 aastal tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Ta taastas renessansiliku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks oli sõna ja lavategevus. C.W.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme
Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad olid kõik säravad ja mängisid oma osa hästi. Tekst oli selge ja arusaadav. Lavategevus oli sujuv ja hoogne, mis arvatavasti tulenes ka sellest, et osatäitjad olid kõik kogenud ja omal alal head. Minule paistis lavashow ja muusika sünkroonis olevana ning minu silm ei täheldanud ebaõnnestumisi. Ka orkester mängis hästi ja esitatud palad õnnestusid, minu kõrvu ei kuuldunud midagi ebasobivat. Ainuke, mis minu jaoks negatiivne oli see, et etendus tundus veidi pikk. Mina jäin etendusega rahule ja mulle jäi mulje, et ka teised publikus olijad jäid rahule. Kuna
olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega Numbriooper Rohkelt tantsunumbreid Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased V – prelüüd ja fuuga
Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada
väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. · Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika
Muusika ,,Misantroobi" näidendis üldse puudus. Näitlejate grimm oli üks esimestest asjadest, millele vaatajate pilk pöördus kuna see oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased. Näitlejate emotsionaalset ja ebatavalist tööd oli väga huvitav jälgida terve etenduse vältel. ,,Misantroobi" lavastaja, Markus Zohner, on kuulus oma ebatavaliste klassikateoste lavatõlgenduste poolest. Seepärast on tema lavastuse keskmes näitleja, kelle lavategevus annab publiku fantaasiale võtme. Kõik näitlejavahendid üritavad vaatajani tuua tegelase loomuse ning meeleolu. Mulle meeldis väga Célimène, keda mängis Elina Pähklimägi. Ta suutis väga hästi näidata tõelist naisolevust, kes oskab õrritada ning meelitada, tahab meeldida kõigile ning muidugi räägib kõiki taga. Tema liikumine oli sujuv ning hääl pehme, mis lisas talle veelgi rohkem naiselikkust. Alceste, keda mängis Tanel Saar, oli samuti hea.
keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat. Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper. Prantsusmaa ooper: Pariis oli keskuseks, pariisi ooper, Koomiline ooper, Itaalia ooper, Muusikaline teater lisandus hiljem. Oopereid kirjutati kaua aega, esinduszanr: Grand opera, Loodi operett. Saksamaa: Ooper võitles oma olemuse pärast, Wagner legendidele, müütidele tuginedes, muusika ja lavategevus arenes, ehitati spets. Teatrid, kirjutati ka koomilisi oopereid, õukonnateater ja linnateater. Venemaa: Toetutakse itaalia ooperile, siis aga pöördutakse sellest ja kirjutatakse oma rahvuslik ooper, peatemaatika kangelane, vägilane,muinasjutt, psühholoogiline draama. Franc Schubert (1797-1828) Traagilise üksinduse laulik, instrumentideks viiul ja klaver, õpib Viini õukonnas laulmist, Lühinägelik, magas prillidega, oli väga vaene, olemuselt romantik, idealist. Korraldati
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, kuna ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · hiilgav õukondlik lavateos; · toretsevad kostüümid ja lavadekoratsioon; · muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; · pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; · numbriooper; · rohkelt tantsunumbreid; · tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased. Ooperikomponistid
poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Ideaaliks oli siind kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. Sellest arenes lõpuks tõeline virtuoosikultus Napoli koolkonna ajaloo- ja mütoloogiaaineliste süzeedega ooperis jäi draama tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperiga, mis võis sisaldada koomilisi tegelasi ja stseene, loodi mõnevõrra ka koomilisi oopereid ning meelelahutuslikke vaatemänge, mida etendati opera seria vaatuste vahel (1). 2. KUULSAMAD HELILOOJAD Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643), kelle viievaatuseline
I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratuuriumi eriliik, mille sisuks on kristluse kannatused. See põhineb uue testamendi neljal evangeeliumil: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. (Kristuse õpilased) Evangeelium on neli raamatut, iga evangelisti poolt koostatud jutustused. Kantaat on oratooriumist lühem, ilma areneva süzeeta. See väljendab meeleolu, elamust või tunnet.
✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. sealt pärinevad tähtsamad vanakreeka muusikateoreetilised tööd
Monroe lühikesest elust. Nagu tavapärane muusikalisele etendusele oli seegi rohkete laulude ja tantsunumbritega. Meeldiv oli vaadata sellele ajastule omast tantsustiili ja positiivne oli seegi, et liikumises osalesid Viljandi Kultuurikolledzi tudengid. Mõned neist on ennast näidanud varemgi. Minu arvates oli etendus kuidagi ühtlaseks tervikuks sidumata. Oleks oodanud rohkem ladusat sisu kohati oli see väga hüppeline. Samas oli ka Marilyn Monroe elu ja lavategevus lünklik ja äkiline ja täis erinevaid emotsioone kord positiivseid, kord negatiivseid.
Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegeleasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid,koore,ansambleid,tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline.Ooperis palju tegelasi,lavaefektid,süzee pärit mütoloogiast. · Napoli ooper keskendus muusikale ja laulule,mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle · Oratoorium- erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega.Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab
oopereid. Teisel poolel lisandus Muusikaline Teater, kus muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet.lvale toomiseks kulu 2-3 kuud. 3. Saksa ooper. Saksa ooper võitles 19.sajandi olemasolu nimel. Neil ei olnud häid teoseid ega heliloojaid. Wagner kirjutas oma ooperilibertod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja germaani legende ning müüte. Muusika ning lavategevus peavad arenema katkematult. Oli kaks teatriliiki. Õukonnateater ja linnateater. Selline linnateater tegutses ka Tallinnas Laia tänava alguses. Arendas sakslaste kultuuri elu. Linnateatrites tegeleti kõikide zanritega. Franz Schubert ( 1797-1828) On Austria helilooja. Sündis Viini lähistel pere 12nd lapsena. Lapsepõlves õppis viiuli ja klaveri mängu. Viis aastat laulis Viini õukonna kapellis. Kolm aastat töötas isa juhitud koolis algklasside õpetajana
koomilisi tegelasi ja stseene. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Ideaaliks on siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (it. k. kaunis laul). Sellest arenes tõeline virtuoosikultus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud poisihääle puhtust ühenduses täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega. Draama jäi Napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Instrumentaalmuusika Tüüpilised koosseisud: · Barokktrio (solist, solist, BC) · Orkestrimuusika kujunes 4-häälne Itaalia orkester: 2 viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks BC (tsello, violoon ehk kontrabass) ja mitu harmooniapilli. Tüüpilised zanrid: I 17. sajandil oli sonaat veel tüüpnimetus instrumentaalpalale, kuid 1700.a. paiku hakati eristama kahte tüüpi:
Alceste oli Celimene`s tõsiselt pettunud, aga et tõestada oma armastust kutsus ta Celimene`t koos lahkuma linnast. Celimene tahtis olla seltskonnadaam, seega ütles ta pakkumisest ära. Teose lavastaja oli Marcus Zohner Sveitsist. Tõlkija assistent oli Kirke Org ja kunstnik oli Kristel Maamägi. ,,Misantroop" esietendus VAT Teatri lavastuses 12. oktoobril 2008. KUMU Auditooriumis. Lavastaja Marcus Zohner lavastuse keskmeks oli publikule edasi anda lavategevus fantaasiale rõhudes. Näitlejavahendid - keha, hääl, keel peaksid leidma rakenduse tegelaskujude, stseenide, meeleolude, tegevuste loomisel. Minu arvates oli see kõik olemas. Näitlejad tegid väga professionaalset tööd. Alguses, kui lava oli kui suur tahvel, millele kriidiga peale joonistati ja kirjutati, siis ma arvasin, et lavastus osutub igavaks. Kuigi ma eksisin, sest näitlejad suutsid ilusti välja mängida oma osa ja tekitada tunde nagu olekski laud ja tool seal
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17
Põhiline konflikt mõistuse ja tunnete, tahte ja kiindumuse, kohustuse ja kire vahel, võidavad alati tahe, mõistus ja kohusetunne. Jean Racine (1639-1699) kirjutas tragöödiaid: “Aleksander Suur”(1665), “Andromache”(1667), “Britannicus”(1669), “Phaidra”(1677) jt teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas
Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ,,Kuldõun" 2. Rooma tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa 3. Napoli kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Palju erinevaid ainestikke mütoloogia, kangelased, satiir, paroodia. Rahvalikud tüüpkarakterid maskides. Peamised heliloojad Scarlatti ja Porpora Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos; toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon; muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; numbriooper; rohkelt tantsunumbreid; tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid
Cesti. · Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio.
Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid
Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased
4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud, uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. Erinevalt ooperist puudub siin lavategevus. Teos kantakse ette kontsert korras. Passioon on oratooriumi eriliik mis jutustab kristuse kannatustest. See põhineb uue testamendi 4-l evangeeliumil (Mattheuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumil). Kantaat on oratooriumist lühem ilma areneva süzeeta. Väljendab meeleolu, elamust või tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolopillide grupile (ansamblile) ja orkestrile. Kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada.
Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli väga napp, seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Napoli ooperis ei otsita draamategelase sisemist dünaamikat, vaid hinnatakse eelkõige kangelastüüpide ja teatud tundeseisundite võimalikult eredat ja sisendusjõulist muus.list esitust. Kooloknna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti, libretode autor Pietro Metastasio.
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud
Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased · Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17
17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. J. B. Lully (1632-1687), sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka
laulu tahaks laulda” kuue eakaaslase rühmatööna Hermaküla ja Toominga eestvedamisel Tallinna Kirjanike Majas, veebruaris Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” (lav. Evald Hermaküla) ja detsembris „Laseb käele suud anda” (lav. Jaan Tooming, mõlemad „Vanemuises”). „Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste)
üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal. Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti massistseenidega. Valiti realistlikud näitlejad, kes pidid meenutama kehastatavat tegelast. Jätkus ampluaasüsteem. Proovide arv kasvas. Lavategevus kooskõlastati. Tegelased hakkasid liikuma tekstist teksti. Misanstseen näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis. Nt milliseid gruppe näitlejad moodustavad ja mis tähenduse see loob? Lavastaja roll valgustusajal lavale panija, inimene või assistent, kes vaatas saalist, kas inimesed on laval õigesti ega varja üksteist. Koordineeris näitlejate paigutust ja liikumist. Teatriarheoloogia antiigi ülekandmine, mis Euroopas 19.saj valitses. Ajalooliselt detailitäpsed lavastused.
) See oli väga radikaalne teos, mis jõudis lavale alles 1920-el aastatel. „Õnnelikus käes“ on 4 pilti, mis lähevad ilma katkestuseta. Tegelased on taas ilma nimeta. On vaid Härra, Mees ja Naine. (Sarnaselt „Ootusega“). Lisaks on taustakoor. (koor on asetatud lilla riide sisse) Peategelane, mees, peab Schönbergi idee järgi lamama ees laval. Musitseerimine teatri vahenditega – muusika = orkester, koor; teater = värv, valgus, lavategevus Lavakujundus ei tohi olla looduse matkimine, vaid loodust jäljendavad vabakujundid. Tuule crescendo muusikas – valguse crescendo teatri vahenditega. Kui lava on valge – torm lakkab. Lisaks kirjutas ta veel 2 ooperit: 1923 Dodekafooniline „Tänasest homsesse“ 20. sajandi pereelu ja abielu koomiline kirjeldus. Ooperi muusika vähikäigus ----> <---- 1930-32 „Mooses ja Aaron“ (III v.on ainult tekst. S. seda ei lõpetanud) Esitatakse kõige
õitsengu instrumentaalkammermuusika ja sümfooniline muusika. Peale instrumentaalmuusika olid klassitsismi ajal eriti armastatud muusikaliikidest laul ja koomiline ooper. Otsiti võimalusi ka tõsise ooperi uuendamiseks. Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. XVIII sajandi teisel poolel sälitas Itaalia veel juhtiva muusikamaa positsiooni, kuid sajandivahetusel loovutas selle Prantsusmaale ja Saksamaale. Franz Joseph Haydn ( 1732-1809)
annaabi.ee 
