SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI...
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1...
Ideoloogiad 19.saj tekkis: 1)konservatism- endised ülikud-kellegil on midagi etteantud, saavad edasi aadliku moodi elada · Endised ülikud · Säilitamine · Ei muutustele! · Kaitsta oma maa turgu · Inimeste ebavõdrsus on paratamatu · Seadusandlikkuse ja korra säilitamine · Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed · Vabadust eelistavad võrdsusele 2)liberalism-kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu · Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus ...
Alkeemiku kokkuvõte Nicholas Flamel- kasutas valenime Nick Fleming, oli kuulus alkeemik ja tema aura oli piparmündi lõhnaga, ta oli surematu inimene Perenelle Flamel (valenimi Perry Fleming)- oli väga võimas võlur, kes oli raamatu vältel Dee käes vangis, ta oli surematu inimene Josh Newman- oli üks kaksikutest, kes oli puhta auraga,Joshil oli kuldne ja apelsini lõhnaga, Töötas raamatupoes Nicholas oli ta tööandja Sophie Newman- oli teine kaksik, kellel oli puhas aura, tal oli see vanillijäätise lõnaga, töötas kohvikus Kohvitass Nende vanemad olid kuulsad arheoloogid, kes viibisid pidevalt väljakaevamistel. Dr. John Dee- oli surematu inimene, väga võimas võlur, kartis Perenelle i, Töötas Morrigani ja Basteti heaks (Mustad Ülikud), suutis kontrollida rotte ja valmistas golemeid, tal oli Jää mõõk ehk Excalibur mis ol väga haruldane ja hävitas raamatu lõppedes, ta suutis kontrollida rotte ja kaarnaid ...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
Korilusest rahvusvahelise kaubanduseni Inimese kujunemisest saadik on toimunud areng. Arenema hakkas Euroopa ja veidi aega hiljem ka Eesti. Algul on ühiskond paikne ning üksteisega ei suheldud palju. Ühiskonna arenguga koos areneb ka inimeste vaheline koostöö ning selle tõttu areneb ka kaubandus. Kiviajal (9000. a – 1800. a eKr) hakkas eestlaste areng pihta. Nad tegelesid kalastamise, küttimise ja korilusega. Eestlastel oli mitu elukohta sõltuvalt taimede korjeperioodist ja püügiaegadest. See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad. Kasutati peamiselt luust, kivist ja puust tööriistu. Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati v...
Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad t...
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aasta...
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis ...
Mesopotaamia · Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. · Mesopotaamia asub LähisIdas, tähendab tõlkes jõgedevahelist maad · Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi alale. Mesopotaamia · Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitööl...
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
Rüütlikultuur Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2....
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeh...
Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid ja akadid. 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Sumerid leiutasid kirjasüsteemi ja ratta. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. 1) Profaanarhitektuur ilmalikud ehitused 2) Sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) Kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja P...
Rüütlikultuur keskajal Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirj...
37. Eesti muinasaja lõpul 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu...
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased ...
Karl Suure keisririik. Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma va...
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande ...
Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks. Kirja põhimõte oli keeruline ning seda raskendas ka märkide suur hulk ligi 1000. HARIDUS Koolid: Peamiselt asusid koolid templite kõrval. Õpetajad: Õpetajateks olid preestrid. Õpilased: Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, k...
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltla...
Mesopotaamia: ajalugu, riigid ja ühiskond Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandat...
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaev...
Kuning ate o rg Carin Kameraus MRG 10a 2010 Mis s e e o n? · Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi As uko ht · Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niiluse jõe lähedal, üle jõe Luxorist Faktid · Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata · Kasutati kuningliku matmispaigana 500 aastat · Kuningate org ja Kuningannade org on ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste hulgas · Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina · Kaljuseintesse rai...
Mõisted 34-39 Hierarhiline – astmeline allumise süsteem. Maaühiskond – linnu vähe, suurem osa inimesi elab maal. Vaarao ehk Egiptuse kuningas – oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalate poolt määratud maailmakorralduse püsimiseks vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollil...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad ....................................................................................................................4 Viikingite rändamine ..............................................................................................................5 Viikingite kodud..................................................................................................................... 6 Viikingite kirjandus .............................
1.Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud tingimused. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres. Teda ümbritseb igalt poolt kõrbed ja poolkõrbed. Vihma eriti ei saja, ja on kuiv. Tänu Niiluse üleujutustele, saab põldu harida. 2.Millal tekkis Egiptuses ühtne riik? Selle looja? Egiptuses tekkis ühtne riik, Kui Alam-ja Ülem-Egiptus ühendati. See tekkis umbes 3000 a eKr.Selle looja oli vaarao Menes. 3.Millised olid muistse Egiptuse nn kolm suurt perioodi? Millal? Iseloomusta. · Vana riik(2650-2130 a eKr)-Giza püramiidide rajamine Memphise lähedale, oli ühtne riik. Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus....
Viikingid 1.Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga Viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus,sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite r...
Trooja sõda Kõik algas Thetise ja Peleuse pulmapeol. Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaari...
Referaat Rüütlid ja Linnused 7a klass Artur.Andreitsuk Kes oli rüütel? Rüütel oli ratsasõjanik, kes said isandalt tasuks oma teenistuse eest maavalduse koos talupoegadega. Talupojad maksid rüütlile andamit, sellest sai rüütel toita ennast ja oma peret ning hankida endale vajaliku sojavarustuse. Rüütli varustuse kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivo...
Ajaloo KT 1. Eesti muinasaja periodiseerimine Mesoliitikum – keskmine kiviaeg – 9000 a eKr kuni 4000 a eKr Neoliitikum – noorem kiviaeg – 4000 a eKr kuni 1800 a eKr Pronksiaeg – 1800 a eKr kuni 500 a eKr Eel-Rooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr Rooma rauaaeg 50 – 450 a pKr Keskmine ja noorem rauaaeg 450 – 1200 a pKr 2. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Tööriistade valmistamine looduslikust materjalist (kivi, luu, puu), aja jooksul täiustus lõhestus- ja lihvimistehnika — hakati valmistama keraamikat – põletatud savinõusid, hiljem arenes tavaline keraamika kamm- ja nöörkeraamikaks — Mesoliitikumis elatasid inimesed ennast küttimise, kalapüügi ja korilusega. Neoliitikumis hakati tegelema ka viljelus- majandusega. Hakati pidama ka koduloomi. 3. Pronksiaeg: tööriistade areng, kindlustatud asulad, kalmed ...
INGLISE RENESSANSITEATER ● Nimi?!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel ...
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linn...
Sissejuhatus Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse j...
Risto Sulu Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees Eesmärk ja probleemiasetus: Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eral...
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka usulised pidustused Olümpias. Neid peeti austusest jumalate vastu. Olümpiamängude ajal korraldati ka spordi võistlusi. Mänge peeti peajumal Zeusi auks. Nendest on hakatud pidama ka kaasaegseid olümpiamänge. Peajumal Zeus Olümpiamängude algus Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode nimetati olümpiaadideks. Sellel põhines vanakreeka ajaarvamine. Zeusi tempel Olümpiamängude ajal on rahu Olümpia pühamutesse ei tohtinud relvaga siseneda. Müüdi järgi olevat nii, et oma rahva päästmiseks sõjast, hakati korraldma mänge jumalate auks. Otsustati peatada sõda nende mängude ajaks ja jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama seda olümpiamängudeks. Iphitos Olümpose mägi Aja joosul sai olümpiamäng...
5) Ajalooline romaan sai alguse sotimaal väikses külakeses, mida hakkasid külastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju...
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid ...
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju j...
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, V...
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muist...
SKANDINAAVLASED, VIIKINGID Remi Valtna Kuldre Kool 7.klass SKANDINAAVIA VARASEL KESKAJAL • Skandinaavia maad olid: Norra, Taani ja Rootsi. Nad moodustasid ühtse kultuuri piirkonna • Räägiti vanapõhja keelt. • Kummardati jumalaid umbes 1000. aastani. Need jumalad olid: Odini, Thori, Feryri ja plajud teised. • Neid teati kui põhjast pärit julmi sõdalasi. SKANDINAAVIA MAADE KAART Norra Rootsi Taani SKANDINAAVIA ÜHISKOND • Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktalu...
Madam de Pompadoure: Prantsuse kuninga Louis XV armukesel Madame de Pompadouril (29.12.172115.04.1764) on eriline koht ajaloo suurte favoriitide seas: ta oli korraga nii valitseja armuke kui ka tegelikku võimu mõjutav naine, kelle ,,valitsusaeg" kestis kakskümmend aastat. Ta polnud üksnes kaunis, vaid ka arukas ja haritud. Ta oli tuttav valgustusajastu filosoofidega, näiteks Voltaire'iga, sõbrustas entsüklopedistidega ning oskas tujukat ja raskemeelsusele kalduvat monarhi enda külge köita. Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas Madame de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu: pani ametisse ja vallandas ministreid, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud j...
annaabi.ee 
