· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest
akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis. Taktimõõdu alumine arv näitab, mitmendik noot vastab ühele löögile (ehk kui pikk on üks löök). Näit.: 2/4 kaks lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on neljandiknoot (ehk veerandnoot ). 3/8 kolm lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on kaheksandiknoot ( ). Helilaad on mingilt astmelt üles ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel. DUUR helilaad rõõmsakõlaline JO astmelt MOLL helilaad kurvakõlaline RA astmelt -------------------- duur ---------------------------- I II III IV V VI VII I R, D, J L M N S R D J' I II III IV V VI VII I -------------------- moll --------------------------- Duuri valem J L M N S R D J'
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne
Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele.
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha. Muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. ...
Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
lõõtspill. Afroameerika muusika Kujunes välja 17. Sajandil Aafrikast sissetoodud mustanahalistest orjadest ja valgete muusikakultuuri sünteesina. Kõige ehedamalt on säilinud töölauludes ja rütmiline a capella laul mida lauldi füüsilise töö tegemisel. Oli eeslaulja ja koor. Spirtuaal oli vaimulik koorilaul , mis kujunes välja Aafrika ja Euroopaliku muusika segunemisel. Euroopa kui Aafrika spirtuaalis esineb pentatooniline helilaad. Spirtuaali helilaad toetab pentantoonika helilaadile. Spirtuaali kuningannaks peetakse Mahaalia Jacksonit. Spirtuaali alaliik on gospel. Gospel on muredest , pettumustest ja lootustest. Bluus on soololaul , milles räägitakse inimese enda tunnetest. On kurb ja kaeblik meeleolu laulus. Pillisaadet mängib kitarr , bass , trummid.
· Trompetilaade puhkpill · AULOS ehk sALMEI (topeltaulosed) o Mängisid naised o Tekkis 2700 eKr o Parema käega meloodiat, vasakuga põrisevat saadet o Sellest arenes välja OBOE · Trummid 155 eKr o Mängisid naised o Meenutas tamburiini · Esines palju kultusliku iseloomuga müra- ja löökpille · Kasutati nii 5 kui ka 7 astmelist helilaadi (rohkem 7 astmelist) o 7 astmeline helilaad jaotati veerand tooonideks teoreetiliselt 24-ks, praktiliselt 17 veerandtooniks · HIRONOOMIA meloodia kaare näitamine käe abil · Muusika teooria oli preestrite salateadus Mesopotaamia · Sumerite pool asustatud alad, semiidi rahvad o Savikultuur o Puit oli kallis, veeti välismaalt sisse o Babüloonia väga uhke linn rippaiad · Selles ajast muusikat säilinud pole
barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos eleegia on lüüriline kurvatooniline vokaal- või instrumentaalpala; kaebelaul etüüd on instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks früügia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn, kaeblik
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 ke...
sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst. Kreeka helisüsteem jaguneb 3 astmeks. Hiina muusikakultuur on ka üks vanimaid, mis tekkis 1400-1500 eKr. Hiinas oli kammentoor, mis oli pambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsi tera ja andis puhudes kindla helikõrguse. Hiina muusikas on 5-astmeline helilaad pentatoonika. Hiinlastel on ideaal arvuks 5. 5 heli = 5 algelementi ( maa, vesi, õhk, tuul, tuli), 5 heli = 5meelt ( valitseja, minister, rahvas, ühiskondlikud asjad, üldpilt). India. Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon- veedahümnide retsiteerimine Usuvad et tants ja muusika on jumalik, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. Muusikal on kõrged nõudmised nii esitajale, kui ka kuulajale
leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste allikaks , ning väga olulisel kohal oli nende jaoks erinev sümboolika . Hiinlastel oli ka täiesti oma helilaad, mida nimetati petatoonikas. Petatoonika oli siis viieastmeline helilaad. Arv viis oli Hiinlastele ideaal arvuks , kuna see oli seotud viie alg elemendiga : 1) valitseja 4) ühiskondlikud asjad 2) minister 5) üldpilt 3) rahvad Hiinal oli ka täiesti eripärane kammertoon juba 2500 eKr selleks , et seda kammertooni valmistada, võeti bambusetoru, millesse mahtus täpselt 100 kindla suurusega hirsitera ja
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vasta...
Ooperid Kodanlus Händel Viiul, tsello, kontrabass Kasutatkse vähem Dissonantse, heli on Puhtam. Voori helilaad muutus Klassikaline orkester. Mozart Üheks põhilisemaks Areneb sümfoonia Kuningad Beethoven Helilaadiks Page 2
tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk massaaz professor tsehlanna snitsel prozektorid pilaff bronhe
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõpp...
bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel
v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www.youtube.com/watch?v=vHSNZK4Je-Y rahvalaul Havah nagilah v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI Iisraeli eurovisioonilaul 2011 v http://www.youtube.com/watch?v=YN6eEqrgEgI rahvalaul Hevenu shalom alechem Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Juudid 10.02.14 Muusikaõpik 7. klassile. Kirjastus Avita TÄNAME ESITLUST VAATAMAST! Mõned küsimused v
Johan Sebastian Bach (1685-1750) sündis saksamaal, tuntud organist, viis täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse ed...
Arvo Pärt analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab muusikapala väga eriliseks.
rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra
-kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses.
146a. eKr.) 4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.) *Sellel ajal tegutsesid kahte sorti muusikud: rändlaulikud e. rapsood ning kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne. Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi: · psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles · hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).
Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne ja maagiakeskne. Konfutsianismi rajatud hierarhiline kord aga kujundas ligi kaks tuhat aastat Hiina ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad Pekingi Ooper – Hiina muusikalisele draamale eurooplaste poolt antud tinglik žanrinimetus Nimetus tuli sellest, et pekingi ooper kujunes välja tõepoolest Pekingis, kuid see ei ole tegelikult ooper, ballett ega draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon) ● Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst. ● Passioon - oratooriumižanri alaliik, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestri...
spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad. Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas. Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole ning neisse oli metafooridena peidetud ka lootus orjapõlvest vabanemiseka(põgenemiseks). Spirituaali kuningannaks peetakse New Orlendsis sündinud Mahalia Jacksonit(1911-1972)
jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi Neumatüüpide näited
1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Ta asus otsima oma teed ja selleks läks ta tagasi ,,algusesse", st süvenes keskaja kirikumuusikasse
suši riisisöök stuudio kunstniku tööruum revanš tasa tegema petank pallimäng šokolaad kõva, magus tahvel ballett tantsuline lavateos giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik
Meditsiin kõrgel tasemel nõelravi, vesiravi jne. Muusikast: ,,Kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ning milline on selle kõlblus, kuulake selle maa muusikat", Kong Fuzi Kõigi teaduste allikas Seoti teiste kunstidega Ühehäälne, harva mitmehäälsust Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus (pill, laul) Burdoon meloodiaga kaasa liikuv pidev saatehelin, madal, ei muutu.(torupill nt. Eestis) Pentatoonika e. 5-tooniline helilaad (5 maagiline number maa, tuli, vesi, õhk, tuul ühinevad, ka inimese meeli 5) Keisritel suur võim. Nemad võisid algusnooti muuta. Muusika seotud ühiskonnaga. keisrinoot Minister Truualamik, Riigiasjaajamine Riigi üldine vastas olukord FA SOL LA DO RE Helihark e. kammertoon (Sellele pani Pythagorase aluse A=440Hz
on uute sõnad. - POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv. 9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), lev...
2011,õ.-a. 23.märtsil kell 14,00 käisin Tallinnas kontserdil "Maagiline duo".Kus esinesid kaks naist,Jelena Gritsenko ja Julia Aleksandrova. Jelena mängis klaveril,aga Julia flöötil. Kontsert toimus Tallinna Keskraamatukogus. Jelena ja Julia on andekad muusikakooli õpetajad. Esimene lugu oli Albert Franz Doppler`i (1821-1883) kirjutatud Popurrii ,,La Barbier de Sevilla". Algas ta rahulikus tempos ning jätkas kiiremini, hüplevalt. Kui tempo läks kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded. Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i (1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel kellele kuulub see teose,kas pojale või isale. Sonaadi algus on aeglane ja rahulik, pikkade rütmidega. Vahepeal tulid sisse korged noodid. Siis mängis Jelena üksinda ja flöödi sisseastumisega algas kiirem ja mazoorsem pala osa
· Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viin sündmustikku edasi · Koor esindab ooperis rahva arvamust · Libreto ooperi kujunduslik aluspõhi · Avamäng lavateose instrumentaalne sissejuhatus · Koreograaf balletimeister · Tämber kõlavärv · Rütm moodustub erineva pikkusega helidest · Meloodia moodustub erineva pikkuse ja kõrgusega helidest · Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul, altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel
1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmusli- kum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. Selle perioodi tuntumad tööd on orkestriteosed ,,Perpetuum mobile" (ld.k. igiliikur), kus pidevalt lisanduvate ja erinevate rütmidega orkestrihäältest sünnib paisuv kõlamass, mis peale
Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester). Looming on programmiline. Inspiratsiooni sai kujutavast kunstist ja kirjandusest. On kirjutanud klaverile 19 Ungari rapsioodiat. Rahvuslikel elementidel kirjutatud romantiline teos. Hiljem on seda orkestreeritud. Loomingus kasutab rahvuslikke Ungari elemente. Muusikat iseloomustab temperamentsus, kirglikud kontrastid, minoorne helilaad, tehniliselt keerukas muusika. On kasutanud ka mustlasmuusikat. Orkestrile on kirjutanud 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi. ,,Prelüüdid" teose aluseks on 3 st noodist koosnev lühike muusikaline teema. Teose võib jagada 5 eks lõiguks. 1) sissejuhatus inimese kujunemise prelüüd 2) kõrvalpartii lüüriliste tunnete prelüüd 3) töötlus eluvõitlus, saatuse trotsimine 4) töötluse teine pool puhkus ja helged meeleolud 5) kangelaslikkuse prelüüd müüsika jõuline ja kange
Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutus...
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
ANTIIKAEG JA KESKAEG inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saat...
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis
kokkusobiv koos klaveriga. Meloodia oli kohati tormiline. Klaveri saade ei tundunud nii oluline selles palas ja kõlas muutumatuna. Viimane fraas „…tõstmaks pead tuliseks torkeks!“ oli fortes hüütud. 11. Kevadunelm Rõõmsameelne meloodia, sest duur-helilaadis, mis kirjeldas ilusat unenägu kevadest. Tundus kõige romantistlikum võrreldes eelmiste 10 palaga. Alguses aeglases tempos ja siis muutus äkiliselt kiireks. Ka helilaad muutus molliks, sest kirjeldati ilusast unenäost ärkamist. Sünge ja rõõmsameelse meloodia vaheldumine. Sünge pealt muutus kurvaks, sest siis kirjeldatakse tahet ilusa unenäo järgi. Rõõmsameelne osa oli väga virtuoosne. Pala lõpeb aeglase tempo ja sünge harmooniaga. 12. Üksildus Algab aeglases tempos ja madalas registris. Meloodia on kuvameelne ja voolav. Keskmises osas on klaveril palju kaunistusti, mis jätab dramaatilise mulje.
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uu...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
