"6. klassile esmaabi õpetamine" Loovtöö (0)

Kärdla Põhikool

Esmaabi  õpetamine   Kärdla PK 6. klassile Loovtöö Koostaja :  Lotta  Laura Orav

8.a klass Juhendajad: Tiina Viisut ja Anu Kutser Kärdla 2020

Sisukord
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3
 1  ESMAABI TÄHENDUS JA AJALUGU........................................................................................4  1.1  Esmaabi tähendus....................................................................................................................4
 1.2   Esmaabi ajalugu......................................................................................................................4
 1.3  Eesti Punase Risti ajalugu........................................................................................................4
 1.4  KEAT – Kaitse end ja aita teist................................................................................................6  2  TÖÖ KÄIK......................................................................................................................................7  2.1   Eesmärgistamine ......................................................................................................................7
 2.2  Sisu ja ülesehitus......................................................................................................................7
 2.3  Tundideks vajalikud vahendid.................................................................................................7
 2.4  Esimene tund............................................................................................................................8
 2.5  Teine tund...............................................................................................................................10
 2.6  Kolmas tund...........................................................................................................................11
 2.7  Tulemused..............................................................................................................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................13
KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................14
LISAD................................................................................................................................................15
 Joonis 1: Stabiilse külgasendi demonstriatsioon ( Kibuspuu , 2019 )..................................................15
 Joonis 2: Autor klassi ees tundi alustamas (Kibuspuu, 2019)...........................................................15
 Joonis 3: Klassis asuv  plakat , mis sarnaneb  teoorias  kasutatud voldikuga (autori foto).................15

2
SISSEJUHATUS

Minu loovtöö teema on „Esmaabi õpetamine 6. klassile”. Idee tuli  huvist  esmaabi ja erakorralise meditsiini   vastu.  Selle   loovtöö   saan   esitada   Eesti    Punasele    Ristile,   et   kandideerida   esmaabi koolitajaks. Ema soovitusel konsulteerisin oma juhendajatega ja nende arvamuse põhjal  tegin  otsuse õpetamise ja vanuserühma kohta. Minu varasem  kokkupuude  esmaabiga on olnud mitmel juhul. Esimese   sellealuse   hariduse   sain   organisatsiooni   „Kodtütred”   tegevuse   käigus.   Seal   olid   meil tegevustoad ja  loengud . Olen ka  paaril  korral ise haiglasse sattunud ja igasugune tegevus näiteks vererõhu mõõtmine huvitas mind. Pärast seda  käisin  Anu   Kutserile(esmaabikoolituste  läbiviija , parameedik  ja EMOs töötav õde Hiiumaal) vaheajal töövarjuks ja sain  kindlust , et tahan tulevikus arstiks   saada.   Olen    õppinud    ka   inimese   anatoomiat   veidi   põhjalikumalt,   kui   seda   põhikooli õppekavas käsitletakse. Sellest   ajast   saadik   olen   end   pühendanud   juurdeõppimisele   ja   oskuste   arendamisele.   Hetkelise seisuga   olen   veel   tunnistusega   elustamiskoolituse   läbinud   ja   teisi    meditsiinialaseid    teadmisi vaadelnud.   Loovtöö eesmärgid on õpetada 6. klassile esmaabi ja teha seda huvitavaks, valmistada 6. klassi õpilased edukalt KEATi ( 6. klassile mõeldud, Päästeameti poolt korraldatud päästeameti tööga seotud  võistlus  Kaitse End Ja Aita Teist ) võistluseks ette ja arendada enda oskusi meditsiinis. Töös kasutatud   meetodid   on   teemakohase   info   otsimine,   teiste   esmaabi   koolituste    vaatlus ,   tunni ettevalmistamine ja analüüs ning praktilise tööna  tundide   läbiviimine . Tänan  oma juhendajaid ja kõiki  tundides  osalejad ning ülevaatajaid.  

3
 1  ESMAABI TÄHENDUS JA AJALUGU  1.1  Esmaabi tähendus 

Esmaabi on vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav  vältimatu  abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi.  Vigastatud  või äkkhaigestunud inimene vajab  kohest  abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu  abistamiseks , abist ilmajätmine võib kannatanu    seisundit    oluliselt    halvendada .   Esmaabi   eesmärgid   on   vältida   seisundi   halvenemist, hoolitseda  kannatanu(te) eest abi saabumiseni ja päästa elu. Esmaabi   on   üks   osa   päästeahelast,   mille    lülid    on:   1.   ohu   hindamine   ja   ohutuse   tagamine sündmuskohal   2.   päästmine    otsesest    ohust,   sündmuskoha    märgistamine    3.   kannatanu   seisundi hindamine   4.   elupäästev   esmaabi   5.   112   –    abikutse    6.   jätkuv   esmaabi   7.    kiirabi    8.    haigla . Päästeahela kahel viimasel lülil ei ole tähtsust esmaabi andja seisukohalt, küll aga on need olulised kannatanutele. Abikutse  kiirest  ja korrektsest edastamisest ning esmaabi andmise kvaliteedist sõltub tihti kannatanute elu ja edasine  tervenemine . ( Naiskodukaitse  BVÕ...)  1.2   Esmaabi ajalugu
Esmaabi esmane kasutus oli  lahinguväljal .  1099 . aastast on esimesed kirjalikud allikad  haavade tegelemisega eritreenitud rüütlitest . Teiste sõnadega olid need esimesed nö. esmased reageerijad. 19. sajandi keskel toimus Genevas Punase Risti organisatsiooni esimene  kokkutulek . Seal asutati Punane  Rist , et aidata lahinguväljal viga saavaid sõdureid . Kümme aastat hiljem pakkus üks armeekirurg välja idee treenida  tsiviilisikuid  „eel-meditsiinilise ravimisega”.   1878.   aastal   hakati   kasutusele   võtma   fraasi   „esmaabi”.   Suurbritannias   hakati varustama  spetsiaalseid autosid esmaabi varustuse ja  treenitud isikutega. Esmaabi praktilised oskused arenesid  ajaga  ja nüüdsel ajal on esmaabi ja erakorraline  meditsiin erinevad alad. Tänapäeval ei sõida kiirabides ringi enam lihtsalt esmaabiga tuttavad isikud, vaid inimesed   kellel   on   vastav    haridus    ja   neid   nimetatakse   parameedikuteks.   (History   of    First   Aid, Hechtt  2017 )  1.3  Eesti Punase Risti ajalugu Eesti   Punane   Rist   võeti   Rahvusvahelise   Punase   Risti   ja   Punase    Poolkuu    Föderatsiooni   IFRC liikmeks aastal 1992 Birminghamis

4

Eesti Punane Rist (llühend: EPR) on 1919. aastal asutatud tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvahelise Punase Risti Eesti haruorganisatsioon (liige aastast 1992). 1930ndatel kuulus organisatsiooni u 20 000   noort,   kes   tegutsesid    koolides    loodud   noorterühmades.   Organisatsiooni   tegevus   lakkas Nõukogude võimu ajal.  Organisatsioon  jätkas tööd 1992. aastal, mil taasasutati Eesti Punane Rist ja samal aastal loodi ka Tallinnas esimene noorterühm EPR   tegevusvaldkondi   on   palju,   nt   on   aastast   1994   toetatud   parvlaeva   "Estonia"   katastroofi tagajärjel  orvuks  jäänud laste haridusteed Aastal 1991 loodi Eesti Punase Risti otsimisteenistus, mis muu hulgas otsib  relvakonflikti  või katastroofi tõttu kadunud pereliikmeid Pikaajalist koostööd on teinud Eesti Punane Rist nii Soome Punase Risti kui ka Saksa Punase Ristiga . Eesti   Punase   Risti   üheks   töövaldkonnaks   on   esmaabikursuste   korraldamine,   õpetamaks elanikkonda, kuidas käituda hädajuhtumite korral. Just sellises olukorras võib halvima ära hoida eelteadmistega inimese kiire ja  oskuslik  tegutsemine. Abiandva inimese eesmärgiks on eelkõige esmaste võtete rakendamisega ära hoida kannatanu seisundi halvenemine, mitte hakata teda ravima. Eesti Punase Risti tegevus  rahuaja tingimustes on: Esmaabi õpetamine Rahvusvaheline  humanitaarabi Sõjategevuse /katastroofi tagajärjel lahutatud perekondade  kokkuviimine Vabatahtlike võimekuse tõstmine osalemiseks välismissioonidel Tervisealane ennetustegevus ühiskonnaliikmete haavatumise vähendamiseks Veredoonurlus Rahvusvaheline  humanitaarõigus  (RHO) Töö noortega Töö vabatahtlikega

5
(Eesti Punane Rist... 2017)  1.4  KEAT – Kaitse end ja aita teist

Koolitusprogramm  „Kaitse end ja aita teist“ on suunatud 6.–8. klassi õpilastele üle Eesti. KEAT koolitusprogramm on koostatud põhikooli riikliku  õppekava  ja seda läbiva teema „Tervis ja ohutus“ alusel. Programm koosneb teoreetilisest osast, iseseisvast õppest soovitusliku kirjanduse alusel ja vähemalt ühepäevasest ohutuslaagrist, kus  testitakse  ja kinnistatakse omandatud teadmisi ja oskusi. Koolituse läbinud noor inimene oskab aidata teisi nii, et oleks tagatud enda ohutus. Ta teab, kuidas tulekahju ennetada, ja oskab tulekahju korral õigesti käituda. Talle on selgeks saanud ohutu ujumise  põhitõed ja   ta   oskab   tegutseda,   kui   märkab   uppujat.  Ta   käitub    liikluses    õigesti   ja   teab,   millal   helistada hädaabinumbril 112 või millal pöörduda politsei poole. Ta teab alkoholi, tubaka ja uimastitega seonduvast. Ta oskab peatada  verejooksu , aidata  põletuse  või  luumurru  korral. Kõikidel    projektis    osalevatel   koolidel   on   võimalus   lisateemadena   käsitleda   raudteeohutust, lõhkeainete , vaimse ja füüsilise  vägivallaga  seonduvat leppides  koolitused  spetsialistiga  varakult kokku. KEAT   liiklusteema   tegevusi   koordineerib    Maanteeamet .   Ennetustöö    eksperdid    viivad   läbi liikluskoolitusi   õpetajatele   teemal   „Õpilaste   ettevalmistus   KEATiks   ning   liikluskasvatuse läbiviimine koolis“. (KEAT...2019) 

6
 2  TÖÖ KÄIK

 2.1  Eesmärgistamine
Esmaabikoolitusi   on   vajalik   läbida   mitmel    ametil    ja    eluetapil ,   näiteks   autojuhilube   taodeldes, õpetaja   haridust   omandades   või    klienditeeninduses    töötades.  Koolitused   jagunevad  vastavalt vanusele.   Mina   oma   loovtöös    kasutan    põhikooli   nõuetes   käsitletavaid    teemasid    ja   koolitus   on suunatud 6. klassi õpilastele seoses KEATil osalemisega, sest minu läbiviidud koolituste eesmärgiks on kindlustada, et need 6. klassi õpilased, keda ma juhendan on KEAT võistluseks esmaabi poolest valmis ja vajalike teadmistega.  2.2  Sisu ja ülesehitus
Viisin   läbi   kolm    45min   koolitust   kummalegi   paralleelklassile.   Tundides    käsitlesin    levinumaid esmaabi oskusi, sh stabiilse külgasendi  fikseerimine , verejooksu peatamine ja põletuste esmaabi. Ettevalmistustöödega alustasin 2019 aprilli alguses. Sain kokku oma juhendajaga ja arutlesin tema viise   õpetamisel.   Tema   käest   sain   teada   iga   teema   keskmise    ajakulu .   Pärast   osalesin esmaabikoolitusel 3. kooliastmele õpetaja Anu Kutseri abilisena ja tegin palju märkmeid õpetusstiili kohta.   Omandatud   tehnikaid   juhendamiseks   kohandamisel    kontrollisin    need   kõik   interneti vahendusel Eesti Punase Risti veebilehelt üle, et vältida ebakorrektseid  või  kahjulikke  võtteid. Aja planeerimiseks  kasutasin  Anu Kutseri   eelmiste  õpetuste  kondikava  ja õpetaja Viisutiga harjutasime tunni läbiviimist.  Õpilaste tähelepanu hoidmiseks tunnis kasutan oma endise  klassijuhataja   tutvustatud  VEPA (Veel Parem)   programmi   käemärke.   VEPA     on   rahvusvaheliselt   tunnustatud   ja   kõrgelt   hinnatud tõenduspõhine   ennetusprogramm . Peale iga tundi kohtusin nädala lõpus Anuga Kutseriga ja arutlesime raskused ja küsimused läbi. Veel olid mulle allikatena abiks minu vanaema  käsiraamat  „Pedagoogi esmaabiõpetus” ja „Esmaabi välitingimustes ja lahinguväljal” ja „Eesti punane rist 100 mälestus ja kogemusraamat”. Sealt sain rohkem infot  esmaabi olulisuse rõhutamisest, kuidas võõrale läheneda ja kuidas paanikaolukorras rahulikuks jääda.  2.3  Tundideks vajalikud  vahendid Esimese tunni  vahendid Kahepoolne  termotekk Välitingimustel    teadvuseta    isiku   temperatuuri
säilitamiseks

7 piknikutekki Õpilaste istumisaluseks 7

Laiem tekk

Võtete demonstreerimise läbiviimiseks Plaastrid Haava esmaabi  demonstratsioon Puhastusvahend Haava esmaabi demonstratsioon  Teiseks tunniks vajaminevad vahendid: Termotekk Välitingimustel   teadvuseta   isiku   temperatuuri
säilitamiseks

7 joogamatti Õpilaste istumisaluseks Arvuti Kavapunktide vaatamiseks Laiem tekk

Võtete demonstreerimise läbiviimiseks Kolmnurk   rätik Luumurru fikseerimise demonstratsiooniks Kõva piklik ese, minu puhul  puupulk Luumurru fikseerimine demonstratsiooniks  Kolmanda tunni  vahendid:

7 joogamatti Õpilaste istumisaluseks Arvuti Kavapunktide vaatamineks Laiem tekk

Võtete demonstreerimise läbiviimiseks Elustamise  nukk Elustamise harjutamiseks Kunstliku hingamise kaitsemask   Suust   suhu hingamise demonstratsiooniks Desinfitseerimisvahend  Nuku puhastamiseks  ja teatud viiruse leviku 
takistamiseks Mobiiltelefon Demonstratsioon teadvuseta isiku  hingamise 
kontrollimiseks    2.4  Esimene tund Esimese  tunni tegevuskava:

8
(Koolituse kestvus: 45min, Teooria: 20 min, Praktika: 25min) Teooria: 

Millal kutsuda kiirabi ja millal helistada perearstile?  Kuidas  häirekeskusesse  helistada?   Üle maailma töötavad häirekeskuse  numbrid .   Alajahtumine  ja selle esmaabi.  Külmumine  ja selle erinevused alajahtumisest ning esmaabi.  Kuumarabandus  ning selle esmaabi  toimingud Praktika:  Š okiasend.  Stabiilne Külgasend.  Teadvuseta võõrale  lähenemine .  Häirekeskuse kõne  simulatsioon . Tunni alguses arutlesime: mis on esmaabi, millal kutsuda kiirabi ja millised on häirekeskusesse helistamise   viisid.   Näiteks   said   õpilased   teada,   et   häirekeskusesse   saab   helistada   ka   ilma   sim kaardita. Tunni jooksul arutasime külmumise ja alajahtumise erinevustest ning  kuumarabanduse  ja päikesepiste  erinevustest ning esmaabist. Demonstreerisin klassile, kuidas võõrale isikule, kes  pikali maas ,   on   läheneda.   Harjutasime   paarides,   kuidas   kannatanut   stabiilsesse   külgasendisse   ja šokiasendisse paigutada.  (Vt  Lisad  joonis  1) Tunni  lõpus  küsisin    lastelt   kontrollküsimusi  tunni olulisemate teemade kohta. Õppimine toimus vabas õhkkonnas, läbi rohke arutelu. Videomaterjali ei kasutanud, sest arvan,  et õpilastele jääb info läbi proovides paremini meelde. Sellise  rääkimise  keskel oli raske keskenduda nii minul, kui ka vaiksematel õpilasel. Seetõttu  pidin  ka välja mõtlema parema lahenduse vaikuse hoidmiseks  klassiruumis .

9

Üleüldiselt   kasutasin   VEPA  käemärkide   vaikuse   meetodit,   mida   oli  mulle  tutvustanud  endine klassijuhataja  Tiia  Palmiste. Õpilaste suulise tagasiside põhjal sai teha järelduse, et neile meeldis sellist tüüpi koolitus väga ja ootasid   järgmist   tundi    2.5  Teine tund Tegevuskava: (Koolituse kogupikkus: 45 min; teooria:30 min; praktika: 15 min.) Teooria:  Pärilikud haigused Põletuste erinevad  astmed .  Esmaabi põletuste korral.  Nikastus , väänamine . Nikastuse 3 K-d.  Luumurrud , oluline info ning sammud.  Esmaabi luumurru korral.  Võõrkeha   hingamisteedes . Video heimlichi võtte kohta. Praktika: Luumurru fikseerimine. Teise koolituse alguses rääkisin õpilastele pärilikest  haigustest , näiteks  epilepsia  ja  diabeet . Pärast seda tutvustasin klassile põletuste erinevaid astmeid ja põletuse puhul olevat esmaabi. Järgmisena

10

rääkisime nikastustest, selle erinevusest luumurruga ning selle puhul soovitatav esmaabi. Viimasena rääkisime luumurdudest ning praktilise  osana  proovisime luumurdu fikseerimist simuleerida.  Teine koolitus õnnestus edukalt esimesel korral vaid ühe klassiga. Enamus tegevusi õnnestus, kuid minul oli raskusi oma  autoriteedi  hoidmisega. Kõik olid väga  elevil  ja itsitasid tihti.  Poisse  pidin palju  keelama , kuid selle eest panin paar asja endale järgmiseks korraks kõrva taha. 6.a teine tund ei õnnestunud esimesel korral, kuna oli õpetamiseks ebasobilik olukord.  Otsustasin pärast   suurt   viivitamist   kasutada   tunni   aega   vestlusringina.    Jutuks    tulid   vaimne   tervis,   südame anatoomiline  ülesehitus ja närvikava. Nüüd tean, et tunniteemast kõrvale ei tohi kalduda ja minul puuduv vastav väljaõpe seda teemat turvaliselt käsitleda. 6.a klassile tegin järgmisel õppeperioodil uue katse tunni järgi tegemiseks ja samal nädalal tegin edukalt nii 6.b klassile, kui ka 6.a klassile 3. tunni ehk elustamise tunni.  2.6  Kolmas tund Kolmanda  tunni tegevuskava Aeg: 45 min Teooria osa:20 min Praktika: 25min Teooria: Tutvustus Vere  liitrid  kehas, olulisemad asjad meelde jätta verejooksu või sügavama haava puhulLooma - või maohammustus; esmaabi ja edasised tegevused Ninaverejooks , selle puhul teatud  müüdid , mida teha ja millal edasi emosse minna Torkehaav ja  kuulihaav , kindlasti meelde jätta vähe liigutamine Rõhkside ja millal seda vaja on, arterjaalne  verejooks Elustamine  ja selle rütmilisus, abi kutsumine, pulsi ja hingamise kontroll,  meeldetuletus , et elustamine ei ole nali ning terve inimese peal ei tohi kunagi teha Suust suhu  hingamine  ja selle  vajalikus , õhumaski kasutus Praktika: Hingamise ja pulsi kontrollimine Rõhksideme ettenäitamine ning lähemalt  uurimine Elustamise läbiproovimine  enamusel   klassist  nuku peal Külgasendi ülekordamine Juhul, kui jääb aega üle  paneme  olulisemad asjad  vihikusse  kirja

11

Kolmas koolitus  kulges  palju sujuvamalt, kui  eelmised  olid olnud. Õpilased töötasid ja arutlesid kaasa. Koolitust alustasin õigel ajal ning koolitust  vaatas  üle kooli meditsiinitöötaja  Riina  Hanikat. Tunni   alguses   rääkisin   õpilastega   vere   liitritest   kehas   ning   veresoonte   tüüpidest.   Järgmisena rääkisime, mida teha  torke -või kuulihaava puhul, kui kiiresti inimene verest tühjaks  jookseb  ning näitasin   ja   rääkisin   rõhksideme   paigaldamise   alginformatsiooni.   Rääkides   verejooksudest   toetas Riina Hanikat  minu  juttu  ning ülejäänud tunni ajal aitas sekkuda, kui tund kärarikkaks muutus. Järgmisena rääkisime loomahammustustest ja ninaverejooksust. Pärast seda olime jõudnud mitmete õpilaste arvamusel tunni kõige põnevamasse  ossa . Rääkisime elustamisest, selle kiirusest ning selle vahekordadest   suust   suhu   hingamisega,   kui   isik   otsustab   suust   suhu   hingamist   teha.   Näitasin elustamise   nuku   peal   korrektset   viisi   südamemažaaži   teha.   Selle   tunni    õhkkond    oli   töisem   ja rahulikum. 6. a klassi koolituselt puudus esimesel pooltunnil enamus õpilastest. Hiljem selgus, et ajaplaneerimisega   oli   kooli   juhatuses   eksitus   ning   neile   sattus   kaks   tundi   ühele   ajale.  2.7  Tulemused Kolmanda  tunni  lõpus korraldasin suulise tagasiside ringi, kus kontrollisin koolitusel omandatud teadmisi ning tagasiside oli  ladus  ja rahuldav. Õpilaste suulise tagasiside põhjal sain teada, et neile sellised    tunnid    väga   meeldisid.   Küsisin   ka   viimase   tunni   lõpus    mõlemalt    klassilt   tähtsa   info kontrollküsimuste kaudu üle ning tundus, et nad mäletavad kõike. Ajaliselt ja sisuliselt jõudsin koolitused   läbi   viia   planeeritult,   usun,   et   aastal   2020   on   Kärdla   Põhikooli   kuuendad    klassid KEATiks hästi ette valmistatud.

12
KOKKUVÕTE

Loovtöö   käigus   esmaabi   õpetades,   sain   palju   uusi   teadmisi   õpetamise   kohta.   Õppisin    noorema astme õpilasi  tervikuna  hoidma ja tundi huvitavaks tegema, lapsi  kuulama  suunata ning  vaikust hoidma. Loovtöö eesmärgid olid õpetada 6. klassile esmaabi ja teha seda huvitavaks, valmistada 6. klassi õpilased edukalt KEATi võistluseks ette ja arendada enda oskusi meditsiinis. Ettevalmistus on läbitud, kuid koroonaviiruse tõttu on kaheldav, kas selle õppeaasta jooksul seda võistlust toimub. Veel õppisin endale meeldivate õppeviiside kohta veidi juurde ning  sain kõigi nooremate  astmete õpetajate vastu suure austuse tunde, sest see oli minu jaoks väga emotsionaalselt  väsitav  juba need kaks tundi päevas läbi viia. Töö meditsiinialase hariduse valdkonnas on huvitav, kuid aeganõudev ja väga täpne. Info muutub tihti, seega peab väga jälgima kõiki teemasid, mida õpetada. Usun, et täitsin kõik oma eesmärgid ja töö õnnestus. Veelkord  soovin tänada oma juhendajaid kannatuse eest ja kõiki tundides osalejaid.

13
KASUTATUD ALLIKAD B.K. Hecht,( 2018 ), History of first aid; 

https://www.medicinenet.com/first_aid_witchdoctors_and_religious_knights/ views .htm,Vaadatud 

18.09.2020 Eesti Punane Rist, (2017);”Väike esmaabi õpetus lastele”

Ennetaja OÜ  koduleht , Eesti Punase Risti ajalugu,  (2018), „Eesti Punane Rist ajaloost ning  tegemistest” ;https://ennetaja.ee/epr/ , Vaadatud 12.02.2020 Kutser,A. (2019), Tuntuimad võtted. Naiskodukaitse BVÕ käsiraamat, Esmaabi tähendus, „ Moodul  II, esmaabi”;  https://www. kaitseliit .ee/files/kaitseliit/img/files/BVO_kasiraamat_esmaabi.pdf, vaadatud märts  2020 Töökeskkonna Haldus OÜ, Esmaabikoolituse põhilised teemad,  (2014 ); „Esmaabi  täiendkoolituse  kokkuvõte” Vilgats,K ,Esmaabi võtted.,  (2019 )“Eesti punane rist 100”;Noorema klassi õpetamine.

14
LISAD 15

Joonis 1: Stabiilse külgasendi demonstriatsioon 
(Kibuspuu, 2019) Joonis 2: Autor klassi ees tundi 
alustamas (Kibuspuu, 2019) Joonis 3: Klassis asuv plakat, mis sarnaneb 
teoorias kasutatud voldikuga (autori foto)

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1 ESMAABI TÄHENDUS JA AJALUGU
  • 1.1 Esmaabi tähendus
  • 1.2 Esmaabi ajalugu
  • 1.3 Eesti Punase Risti ajalugu
  • 1.4 KEAT – Kaitse end ja aita teist
• 2 TÖÖ KÄIK
  • 2.1 Eesmärgistamine
  • 2.2 Sisu ja ülesehitus
  • 2.3 Tundideks vajalikud vahendid
  • 2.4 Esimene tund
  • 2.5 Teine tund
  • 2.6 Kolmas tund
  • 2.7 Tulemused
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD ALLIKAD
• LISAD